Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tööandja võib töölepingu üles öelda töötajast tuleneval põhjusel ning majanduslikel põhjustel.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.

(2) Enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib mõistlikult eeldada.

(3) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

(4) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta üles­ütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel

(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

(2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel ja tööandja pankroti väljakuulutamisel.

(3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

(4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.

(5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

Allikas: töölepingu seadus

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 18 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Tunnen ennast tööandjana tihtipeale kimbatuses olevat, kui tööline tuleb minu juurde jutuga, et tal on vaja, et tema töötasu kantaks teise isiku kontole (töölise isiklik konto on arestitud kohtutäiturite poolt) esitades vastava avalduse. Kas mina kui tööandja (teades, et tööline hiilib tahtlikult kõrvale võlgade maksmisest) võin selle avalduse tagasi lükata ja töölisega vastava kokkuleppe tegemata jätta?» küsib ülemus.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Kui tööandja on saanud kohtutäiturilt töötasu arestimise teate, siis ei ole vahet, kelle kontole töötaja töötasu kantakse - see tuleb kohtutäituri poolt määratud ulatuses kinni pidada.

Samas ei ole töötaja kohustatud ütlema, mis põhjusel ta soovib oma töötasu kellegi teise kontole saada - see oleks juba tema privaatsuse rikkumine.

Kui tööandja ei ole veel saanud töötaja töötasu arestimise akti, aga teab, et töötasu kolmanda isiku kontole kandmise eesmärgiks on kõrvalehoidumine töötajapoolsete kohustuste täitmisest, siis selliselt talitades aitab tööandja kaasa seaduserikkumisele. Niisugusele teguviisile annab ilmselt hinnangu mõni teine seadus.

Puhtinimlikust küljest vaadatuna on muidugi vahe sees, kas võlgnikuks on lapsele elatisraha maksmisest kõrvalehoiduja või viimase tegevuse tõttu viimases hädas kiirlaenu võtnu, kellele said saatuslikuks röövellikud intressid.
Eetilisi otsuseid soovides:

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 küsis lugejatelt, kas ka Eestis võiks pühade ajal piirata poodide lahtiolekuaegu. Näiteks on Soomes munadepühal poed avatud neljapäeval ja laupäeval, aga reedel ja pühapäeval on toidupoed kinni. Selgus, et enamik lugejaid on rahul praeguse korraga, kus poodi võib minna sisuliselt igal ajal.

Näiteks kirjutab tudeng, et turumajandust ei tasuks piirata, sest kui kliente on, siis võib pood kasvõi öö läbi lahti olla. Ka tõi ta välja, et just pühade ajal jõuavad Eesti inimesed palju sagedamini poodi.

Üks lugeja kirjutab, et oli Taanis mõned aastad tagasi koolitusel. Kuna vabaks saadi kella 17 paiku, siis poodi enam ei jõutud, sest supermarket oli juba kinni. «Ma arvan, et taanlased peaksid meid hulluks, et siin on poed poole ööni lahti,» kirjutas lugeja ent nentis, et see on siiski päris mugav.

Paljud lugejad tõid välja aga, et töötajad soovivad pühade ajal just ise tööl olla, kuna nähakse võimalust raha teenida.

«Need, kes töötavad pühade ajal saavad ju topelt tasu ning sellel päeval tahaksid paljud tööl olla. See on nagu hea magus moosisai!» kirjutab üks lugeja. «Eestis on niigi palgad väikesed, et topelt töötasust ei ütleks paljud ära. Seega ei tuleks küll Eestis piirata pühade ajal lahtioleku aegasid,» lisas ta.

Tööajagraafikuid koostav lugeja märkis, et neil käib tohutu võistlemine selle nimel, kes saaks töötada öösiti, nädalavahetuseti ja riiklikel pühadel. Põhjusteks ongi rahulikum tööaeg (vähem tööd) ning suuremad lisatasud. «Seega olukord pole nii hull ja masendav, nagu üritatakse näidata. Arvan, et laske inimestel ikka ise otsustada, mida nad teha tahavad ja kus käia või töötada. Jääb tunne, et probleeme tõstatavad need, kes ise sellega kokku ei puutu ja on lihtsalt kõrvaltvaatajad,» lisas lugeja.

Kokk kirjutab, et ametit õppides ta arvestas sellega, et on tähtpäevadel tihti tööl. Seda peaksid tegema ka müüjad. «Keegi pole kedagi kuhugi tööle sundinud, igaüks valib ise oma töö. Naine mul töötas Statoilis, kus tööaeg ka vahepeal öösel ja talle väga meeldis vahelduse mõttes öösel tööl olla,» kirjutas kokk. Ta lisas, et pigem töötab korraga pikas vahetuses kui käib iga päev kella 9-st 17-ni tööl.

Samas oli ka teistsuguseid arvamusi.

«Mis siin ainult toidupoodidest rääkida, Eestis on ju kõik poed pühadel lahti. Täiesti haige! See, et mõni tahab topelt tasu teenida, ei ole argument - paljud ikkagi ei taha, vaid tahavad perega koos olla, aga muud ei jää üle, kui tööl olla, kui töögraafik nii ette näeb,» kirjutas lugeja, kes leidis, et riik peaks valdkonda paremini reguleerima.

«Isegi kui toidupoed jätta avatuks, siis tuleks piirata avamisaega nii, et see tõesti oleks minimaalne. Tehnika- ja riidepoed peaks küll kinni olema! Mitte midagi ei juhtu, kui vahel harva kõik poed kinni on. Poemüüja on ka inimene!» lisas lugeja.

Teine lisas, et praegu kaotab riigipüha oma mõtte, sest sel päeval peaksid töötama vaid eriloaga asutused.

«Toetan vägagi seda, et kauplused oleksid suletud pühapäeviti ja riigipühadel. Laupäeval võiks olla suured marketid umbes kella 16-ni. See on normaalne - müüjad on ka vägagi inimesed. Eestlast on vaja ümber kasvatada, et planeerib oma poeskäigud ära varem,» kirjutas üks lugeja.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Tiina Kaukvere

Üksikasjad

Avaldatud: 17 april 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Kui olen varem tööandjaga kokku leppinud suvepuhkuse aja, kuid otsustan sellele eelneval kuupäeval anda korralise, kuuajalise etteteatamisega lahkumisavalduse, kas mul säilib nendel lubatud päevadel õigus see puhkus saada? Kas pean siis töö üles ütlema selle võrra varem?» soovis Tarbija24 lugeja teada.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:

Kui tööandja on töötaja põhipuhkuse aja kinnitanud puhkuste ajakavas või puhkuse aeg on määratud poolte kokkuleppel või jääb töötaja puhkusele puhkuste ajakava puudumisel 14 kalendripäevase etteteatamisega, siis juba kindlaks määratud põhipuhkuse aega saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seda isegi siis, kui töötaja annab vahetult enne puhkusele jäämist tööandjale töölepingu korralise ülesütlemisavalduse.

Korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Seda tähtaega hakatakse lugema ülesütlemisavalduse esitamisele järgnevast päevast. 30 päevase tähtaja kulgemine ei peatu ka töötaja puhkusel või töövõimetuslehel viibimise tõttu.

Seega näiteks olukorras, kus töötajal on tööajakava kohaselt puhkus ajavahemikus 02.06.-22.06., kuid ta esitab 1. juunil tööandjale korralise ülesütlemisavalduse, on töötajal õigus jääda 2. juunist puhkusele, seejärel naasta alles 25. juunil tööle (sest 23.-24. juunil on riigipüha), töötada veel viis päeva kuni 1. juulini ning seejärel on tööleping lõppenud.

Toimetaja:
Liis Velsker