Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2014

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetaja: Aive Mõttus

Vabariigi Valitsus kinnitas 2014. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,058. See tagab alates 1. aprillist kõikide pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.

Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Indeksiga korrutatakse riiklike pensionide arvutamise aluseks olevaid näitajaid - pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra.

Pensioni baasosa suurendatakse suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Baasosa suurenes indekseerimisega 126,8183 eurolt 134,9093 euroni ja aastahinne 4,718 eurolt 4,964 euroni. Rahvapensioni määr kasvas 140,81 eurolt 148,98 euroni.

Sotsiaalkindlustusamet arvutas 1. aprilliks uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Ümberarvutuse tulemusena suurenevad pensionid keskmiselt 20 euro võrra kuus.

Kuid nii nagu ei ole olemas keskmist inimest, ei ole ka keskmist pensioni. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension ning indekseerimise tulemusena suureneb see samuti erinevalt, kellel rohkem, kellel vähem.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut ei arvestata - sel juhul koosneb pension baasosast ja staaźiosakust.

Vaata näiteid pensionite arvutamisest Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Pensionäridele, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb lisaks indekseerimisele ka igaühe kindlustusosak ning seega kogu tema pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2013. aastal oli keskmiselt 849,65 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga). Aastakoefitsient 1 on võrdne aastahindega 4,964 €.

Pension ja tulumaks

Sotsiaalkindlustusamet tuletab meelde, et käesoleva aasta üldine maksuvaba tulu on 144 eurot kuus. Lisaks sellele on pensionäridel õigus 210 eurole maksuvabale pensionile kuus. Seega võib pensionär saada tulumaksuvabalt kokku 354 eurot kuus, mis teeb 4248 eurot aastas.

Kui 210 eurone pension on tulumaksuvaba ja selle kohta avaldust tegema ei pea, siis üldise maksuvaba tulu (144 euro) arvesse võtmiseks tuleb mittetöötaval pensionäril esitada avaldus Sotsiaalkindlustusametile.

See avaldus esitatakse üks kord ja iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.

Ent ühelgi inimesel ei ole kohustust esitada avaldust igakuiseks144 eurose üldise maksuvaba miinimumi arvestamiseks. Ta võib alati valida ka tuludeklaratsiooni esitamise võimaluse Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas. Ja küllap paljudele inimestele see sobibki. Tuludeklaratsioonide esitamisel kehtib pensionäridele kõik samamoodi kui tavalistele palgatöötajatelegi. Abielupaar võib esitada tuludeklaratsiooni ühiselt.

Millal on kasulikum esitada ühisdeklaratsioon? Näiteks siis, kui ühe abikaasa pension on alla maksuvaba miinimumi ja temalt ei ole tulumaksu kinni peetud ning teise abielupoole pension on üle 354 euro ja temalt on tulumaks kinni peetud. Ühisdeklaratsiooni esitades tekib võimalus tulumaksu tagasi saada.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Kui töötaja töötab 0,8 töökoormusega, siis kuidas anda talle tööd, kui kalendrikuu töötundide arv tuleb komakohaga? Näiteks on märtsis töötunde 168, kuid osalise koormuse korral (0,8) peab ta töötama 134,4 tundi.

Vastab Tööinspektsioon Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (TLS) § 43 eeldab, et täistööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. Töötaja ja tööandja lepivad kokku tundide arvus, mis on osalise tööaja korral vähem kui eelduslikud 40 tundi. See tähendab, et kokkulepe koormuses, millest pole võimalik mõista töötundide arvu, pole arusaadav, selge ega heauskne. TLS § § 5 lg 2 ent just sellist andmete esitusviisi sätestab ja töökoormuse mõistet seetõttu ka ei tunne.

Seega lahendab nimetatud probleemi kokkulepitud tööaja seadusega kooskõlla viimine. Kuna erinevates kalendrikuudes on erinev arv töötunde, siis on mõistlik töösuhte pooltel jõuda kokkuleppele, millist töötundide arvu kokkuleppes silmas peeti. See arv peab olema alati üheselt mõistetav ja konkreetne. Näiteks pole seda ka töötundide esitamine vahemikus (20-30 tundi vms).

Töökoormuse 0,8 puhul võib olla näiteks, et poolte tahe on kokku leppida töötundide arvus 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tööandja kohustus on TLS § 5 lg 1 p 7 järgi see töötajale kirjalikult teavitada.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

Tööotsijal tuleks töökuulutusi vaadata kriitilise pilguga ja uisapäisa neile mitte kandideerida, rääkis Hariduse Tugiteenuste Keskuse karjäärinõustaja Sirje Tarraste.

“Kõige usaldusväärsem on selline tööpakkumine, kus on kirjas ka ettevõtte kodulehe aadress,” selgitas ta. Sealt saab siis lisainfot lugeda.

“Kui ettevõttel on oma domeen, siis ei häbene ta oma andmeid avaldada ja selle ettevõttega tasub asju ajada.” Lisaks soovitas Tarraste Krediidiinfost uurida, kas ettevõttel pole võlgu. Muidu võib juhtuda nii, et inimene läheb tööle, aga hiljem ei maksta talle palka välja.

“Kuulutusi, kus on kirjas ainult telefoninumber ja inimene kutsutakse kuhugi kohvikusse vestlusele, ei tasu väga usaldada,” hoiatas ta. “Kui vähegi võimalik, tuleks rohkem infot hankida ja oma tagala kindlustada.”

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Ei osanud oma küsimusega kuhugi mujale pöörduda, ka töölepinguseadusest ei ole abi leidnud. Kas töötajal on õigus keelduda lähetusse minekust, kui eelmiste lähetuste nö päevarahad on välja maksmata? Tean, mul on ka õigus järgmise lähetuse rahad ette küsida, kuid ka selle kohta öeldi mulle, et tööandja võib vaid mõne päeva raha kanda ning ikkagi välja saata. Ehk kas tööandja peaks nõudmisel ette maksma täies ulatuses päevarahad, ning mis siis, kui makstakse näiteks vaid viie päeva eest, aga lähetusest viie päeva möödudes koju ei lasta?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.

Töötaja ei saa keelduda lähetusse minekust pelgalt põhjusel, et eelmise lähetuse päevarahad on välja maksmata, küll aga võib ta keelduda põhjusel, et tööandja ei tee talle uude lähetusse minekuks ettemakset.

Töölepingu seaduse § 40 neljanda lõike kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Kui tööandja ei tee ettemaksu, siis on töötajal õigus keelduda lähetusse minekust.

Tööandja ja töötaja peavad töösuhetes käituma heauskselt ja üksteise huvidega arvestades. Seega tuleb töötaja lähetusse saatmisel talle lähetusest aegsasti ette teada andma ja seejuures teatama ka lähetuses viibimise aja.

Kui tööandja on ette teatanud, siis saab töötaja aegsasti ettemaksu nõude esitada ning tööandja selle ka täita vähemalt mõned päevad enne lähetuse algust, et töötajal oleks võimalik ettemaksu kasutada näiteks vajaliku valuuta vahetamiseks Eestis või reisiga seotud muude kulude katteks. Hilisemate vaidluste vältimiseks on pooltel siiski soovitav pidada läbirääkimisi ja konkreetselt kokku leppida millised kulud ning millises ulatuses hüvitab tööandja.

Heauskseks ei saa pidada näiteks töötaja käitumist, kui ta nõuab lähetuskulude ettemaksu vahetult enne lähetusse sõitmist ajal, kui tööandjal ei ole ajaliselt enam võimalik seda tasu arvutada ja välja maksta, näiteks esmaspäeva varahommikul algava lähetuse korral eelneva reede õhtul kell 17.00. Samuti ei saa mõistlikuks pidada tööandja poolt reedel andud korraldust esmaspäeval lähetusse minna või lähetuses viibimise aja pikendamist juba lähetuses viibimise ajal ühepoolse otsusega. See võib panna töötaja keerulisse majanduslikku olukorda ja ei arvesta tema võimalike perekondlike kohustustega.

Ka lähetusega seotud ettemakse tegemine näiteks vahetult enne lennuki või laeva lahkumist ei ole üldjuhul eesmärgipärane.

Saamata jäänud lähetuskulude nõudega saab töötaja pöörduda kirjalikult tööandja poole ning juhul, kui tööandja keeldub väljamakse tegemisest või viivitab ebamõistlikult, siis töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Tarbija24