Üksikasjad

Avaldatud: 30 märts 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Kui juhtub tööõnnetus on vajalik järgida kindlaid juhiseid ja soovitusi. Alates sellest, et ettevõttes oleks määratud esmaabiandjad kuni selleni, et õnnetuse põhjused saaksid välja selgitatud.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul tuleb tööõnnetuse puhul operatiivselt tegutseda. „Selliste olukordade tarbeks peaks tööandja tegevusplaani läbi mõtlema ja seda ka töötajatele tutvustama.“

Reisberg toob välja kaheksa üldist punkti millest tuleks tööõnnetuse puhul lähtuda:

1. Esmalt tuleks säilitada rahu ja tegutseda selle nimel, et kannatanule vigastusi juurde ei tekiks. Kannatanule tuleb anda vajadusel esmaabi, siis tuleb kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Igas organisatsioonis peab olema koolitatud esmaabiandja. Vähemalt üks esmaabi andja peab kogu tööpäeva ulatuses kohal olema.
2. Teata tööl juhtunud õnnetusest esimesel võimalusel tööandjale.
3. Ütle kindlasti tervishoiutöötajale, et õnnetus juhtus tööl.
4. Tööl juhtunud õnnetust uurib tööandja, vajadusel ka tööinspektor. Kui tegemist oli raske tööõnnetusega (näiteks lahtised luumurrud, sõrmede või varvaste amputatsioon jne), siis järgmise sammuna esitab tööandja Tööinspektsioonile raske tööõnnetuse teate, mis on leitav Tööinspektsiooni kodulehelt.
5. Pärast tööõnnetuse uurimist peab tööandja andma kannatanule tööõnnetuse raporti ja saatma selle ka Tööinspektsiooni.
6. Kui jäid tööõnnetuse tagajärjel ajutiselt töövõimetuks, on sul õigus saada 100% töövõimetushüvitist alates teisest päevast.
7. Juhul, kui sa ei ole täismahus hüvitist saanud, pöördu tööandja poole.
8. Kui tööõnnetuse tagajärjel on tekkinud püsiv töövõime kaotus on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

Tööandja on kohustatud uurima kõiki ettevõttes toimunud tööõnnetusi. Selleks tuleb koguda kõikide asjasse puutuvate töötajate käest seletuskirjad ja koostada lisaks pildistamisele sündmuskoha ülevaatuse protokoll. Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse vältimiseks tulevikus.

Tööõnnetuse uurimiseks, selle põhjuste välja toomiseks on tööandjal aega 10 tööpäeva alates õnnetuse toimumise kuupäevast. Tööõnnetuse raport on leitav Tööinspektsiooni kodulehelt. Tööandjal on kohustus tööõnnetuse raport esitada Tööinspektsioonile kolme tööpäevapäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamisest. Ka töötaja jaoks on oluline teada, et tema töövõimetushüvitis sõltub tööõnnetuse raporti olemasolust. Nimelt on just tööõnnetuse raport aluseks 100% töövõimetushüvitise väljamaksmiseks Eesti Haigekassa poolt Eesti Vabariigi ravikindlustusseadus.

Ka töötajatele nii kannatanule kui ka õnnetuse pealtnägijatele tuleb panna südamele, et nad tööõnnetuse korral edastaksid vajaliku info koheselt tööandjale. Kindlasti tuleb kaasata tööõnnetuse uurimisse töökeskkonnavolinik või selle puudumisel usaldusisik. Kõik ettevõttes toimunud tööõnnetused tuleb tööandjal registreerida. Tööandja kohustus on uurimise lõppedes vormistada tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuse uurimistoimikuks.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

“Tööandja vaatab mailiaadressi ja seksikiisu maililt tulnud CV-d jäävad ilmselt avamata,” rääkis neljapäeval Tartu kutsehariduskeskuses toimunud karjääripäeval Hariduse Tugiteenuste Keskuse karjäärinõustaja Sirje Tarraste.

Tartu Kaubamaja personalispetsialist Tiia Orav kinnitas, et tööle kandideerijad saadavad CV-sid tõepoolest nii igasugu seksikiisu- kui ka musi-aadressitelt. “Vahel lisatakse CV-sse pilt, millest mõned on justkui missikonkursilt pärit. Üks naine saatis lausa oma pulmafoto,” rääkis Orav lisades, et tema arust pole pilti vaja. Pealegi juhtub mõni kord, et vestlusele tulnud inimene ei näe üldse selline välja nagu pildil.

Tööle kandideerimisel on CV kõige alus. See algab isikuandmetega. “Tänapäeval vaieldakse selle üle, mida peaks kirja panema. Näiteks perekonnaseisu ei pea panema,” selgitas Sirje Tarraste. Hariduskäigu puhul alustatakse kõige viimasest õppeasutusest. Sama lugu on täiendkoolituse ja töökogemusega. Hea oleks ära märkida ka keelteoskus ja tase ning arvutioskus. Kõige lõppu lisatakse huvialad ja isikuomadused ning kui on, siis ka soovitajad. Kui on küsitud palgasoovi, siis tasub eelnevalt uurida, kui palju sellisel erialal üldse palka makstakse.

“See pole mingi saladus, et tööandja ka googeldab inimest,” rääkis karjäärinõustaja. Seetõttu tasub ennast ise googeldada ja vaadata, missugused fotod välja tulevad. Rajusid peopilte ei tasu avalikult suhtlusvõrgustikesse üles panna, see võib nullida tööle saamise võimaluse.
Järjest rohkem küsitakse lisaks CV-le ka kaaskirja või motivatsioonikirja. Kaaskiri on lühem variant, mille pikkus on alla poole lehekülje. Seal tuleks selgitada, miks sellele töökohale soovitakse kandideerida. “See on lühike enesetutvustus, mis annaks tõuke CV-d edasi lugeda,” selgitas Tarraste. Motivatsioonikiri on kaaskirjast pikem ja selle eesmärk on täiendada CV-d.

Tööle kandideerimisel vajalike dokumentide koostamist vaata SIIT http://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/abiks-kandideerijale

Kuidas tööintervjuul tasub ja ei tasu käituda, vaata SIIT http://www.youtube.com/results?search_query=t%C3%B6%C3%B6intervjuu&sm=3

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Rahandusministeerium

Täna võttis riigikogu vastu maksukorralduse seaduse muudatused, millega luuakse töötamise register. Registri üks oluline eesmärk on ümbrikupalga maksmise vähendamine. Seaduse rakendumisajaks on planeeritud 1. juuli 2014.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonnajuhataja Lemmi Oro sõnul teeb uus register tööandjate jaoks elu lihtsamaks. „Kui praegu on tööandjal töötaja haigekassas registreerimiseks aega seitse päeva, siis alates 1. juulist tuleb andmed tööd tegeva inimese kohta esitada MTA loodavasse registrisse enne inimese faktilist tööle asumist,“ selgitas Oro. „Registreerimine hakkab toimuma ainult e-maksuametis, haigekassasse enam töötaja kohta andmeid esitama ei pea.“

Tööandjate halduskoormuse leevendamiseks luuakse lihtsustatud töötamise registreerimise võimalus: kui mingil põhjusel ei ole võimalik kõiki töötajat puudutavaid andmeid koheselt e-maksuameti kaudu registrisse kanda, saab tööandja tööd tegeva isiku töötamise alguse registreerida ka telefoni teel või lühisõnumiga. Lihtsustatud registreerimise võimalust kasutades tuleb tööandjal ülejäänud vajalikud andmed registrisse esitada hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul.

Töötaja peavad registreerima kõik tööd pakkuvad juriidilised ja füüsilised isikud. Registreerida tuleb töötamine, millest tekib Eestis maksukohustus ja seda olenemata lepingu vormist. Erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus ja FIE juures.

Lemmi Oro sõnul on kavandatava registri teine oluline eesmärk tööandjatele "ühtse akna" loomine riigiga suhtlemiseks. „Register võimaldab vähendada tööandjate halduskoormust, sest riigiasutused saavad neid puudutava info töötajate kohta registrist. Riigi ülesanne on tagada, et andmed õigel ajal ja õigete asutusteni jõuaksid,“ rääkis Oro.

Töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis jne tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet ning jääb ära dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.

Maksu- ja tolliameti töötamise registri projektijuhi Kristi Lauli sõnul toob registri loomine kaasa positiivseid muutusi ka töötaja jaoks, kes praegu peab töötamist puudutavat infot otsima mitmest kohast ja arvestama andmetes ajalise nihkega.

„Uue registriga muutub info töötamise registreerimisest kättesaadavaks kohe esimesel päeval ning töötaja saab ise vaadata, kas tööandja on tema töötamise registreerinud, maksud tasunud ning kas tal on sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele,“ rääkis Laul.

Kui tööandja jätab töötaja registreerimata, saab maksuhaldur rakendada sunniraha kohustuse täitmisele suunamiseks ning samuti alustada väärteomenetlust. Rahatrahvi ülemmäär registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest on füüsiliste isikute puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidiliste isikute puhul kuni 3200 eurot.

Maksu- ja tolliametil on seoses seadusemuudatusega kavas viia mais läbi koolitused kõigis maakondades, kus tööandjad saavad täpsema ülevaate uue süsteemi rakendamisest ja kasutamisest. Täpsem info koolituse toimumisaegade ja –kohtade kohta pannakse aprilli keskpaigaks välja maksu- ja tolliameti veebilehele.

Mailin Aasmäe
Avalike suhete osakond
Tel 611 3491

Üksikasjad

Avaldatud: 28 märts 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

“Meie igapäevane praktika näitab, et aktiivne tööotsimine on see, mida ei osata teha,” rääkis neljapäeval Tartu kutsehariduskeskuses toimunud karjääripäeval Töötukassa Tartumaa osakonna karjäärinõustaja Julia Šarapova.

Vahel arvavad inimesed, et kui nad saadavad hoogsalt oma CV-sid laiali, siis see ongi aktiivne tööotsimine. Valimatult igasugu ametikohtadele kandideerimine võib anda hoopis vastupidise tulemuse. “Minu kogemus ütleb, et mõned inimesed lahmivad,” tunnistas Tartu Kaubamaja personalispetsialist Tiia Orav. Sarikandideerijad saadavad oma CV igale vabale ametikohale, olgu selleks siis laotöö või teenindaja töö ilumaailmas. “Saan aru, et inimene on hädas, aga tööandjana ei suuda ma sellist lahminist mõista,” nentis ta.

Šarapova soovitas kasutada võimalikult palju kanaleid, aktiivselt suhelda ja luua võrgustik. Ta tõi võrgustiku osas välja kolm ringi. Kuum ring tähendab pereliikmeid ja sõpru, kellega inimene tunneb ennast turvaliselt ja hästi. Järgmine ja juba suurem on soe ring, kuhu kuuluvad endised kooli- ja töökaaslased, kes ei kuulu lähedaste ringi. Nendega tasub suhted üles soojendada, näiteks Facebookis sõbraks võtta. Kolmas on külm ring ja seal on tööandjad, keda inimene ei tunne.

“Turvaline on kandideerida töökohale, mille kohta on kuulutus üleval,” märkis karjäärinõustaja. “Aga kuulutust näevad kõik ja see tähendab konkurentsi.” Masu ajal, kui tööpuudus oli kõrge, tegi rekordi üks andmesisestaja konkurss, kuhu kandideeris ligi 1200 inimest. “Järjest tihedamini kuulen tööandjate käest, et avalik konkurss on viimane võimalus, kuna see on väga aja- ja töömahukas,” rääkis Julia Šarapova. Tööandjad kasutavad pigem muid võimalusi. Väidetavalt on avalik tööturg vaid umbes 20% ja ülejäänud ei ole nö nähtav.

Statistikaameti 2010. aastal tehtud laiaulatuslikust küsitlusest selgus, et 47% vastajatest sai tööle tuttavate kaudu, 15% tööandjate poole pöördudes, 13% sobivate töökuulutuste otsimise tulemusel, 8 protsendile pakuti tööd, 4% alustas ettevõtlusega, 3% töötukassa vahendusel ja 10% muul moel.
“Võib-olla praegu ei ole tööandjal vaba töökohta, kuid inimesed sünnitavad, kolivad, lähevad pensionile või vahetavad töökohta. Tasub ühendust võtta ja endast ettevõttesse jälg jätta,” soovitas nõustaja.