Artiklid

«Hakkasin eelmisel aastal saama vanaduspensioni. Tööandja tegi mulle ettepaneku töösuhte lõpetamiseks seoses minu vanusega. Millisel alusel saab tööandja töölepingu lõpetada? Mida peaksin mina tegema, kui ma ei soovi töösuhet lõpetada?» küsib lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets.

Tööandja peab tagama töötaja kaitse diskrimineerimise eest, mis tähendab, et ta ei tohi ka ise töötajat tema ea tõttu ebavõrdselt kohelda. Seega ei saa vanus ega pensioni saamine olla töölepingu ülesütlemise põhjuseks.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvateks põhjusteks võivad olla töötajast (TLS § 88) või majanduslikust olukorrast (TLS § 89) tingitud asjaolud.

Tööandja võib tähtajalise või tähtajatu töölepingu üles öelda majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse lõppemisel raugemise tõttu, samuti muudel töö lõppemise juhtudel, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest.

Kui töötaja isiku või käitumise tõttu on tekkinud olukord, kus ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, tekib tööandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda töötajast tingitud põhjusel. TLS § 88 lõige 1 näeb ette lahtise ja näitliku loetelu töötaja isiku (punktid 1 ja 2) ja käitumisega (punktid 3–8) seotud mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel on tööandjal õigus tööleping üles öelda. Kui ülesütlemise põhjusena esineb asjaolu, mis ei ole toodud TLS § 88 lõike 1 loetelus, siis tuleb lähtuda TLS 88 lõike 1 üldklauslist.

Erakorralisest ülesütlemisest (sh koondamisest) peab tööandja järgima vähemalt seadusega kehtestatud etteteatamistähtaegu, kuid töölepingu seadus näeb sellest reeglist siiski ette ka erandi. TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Koondamise korral kaasneb töötajale ka õigus hüvitisele. TLS § 100 lõike 1 alusel maksab tööandja koondamise korral töötajale hüvitist tema ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Muudel tööandja poolt töölepingu ülesütlemise juhtudel ei ole tööandja kohustatud töötajale hüvitist maksma.

Antud olukorras saab töötaja omalt poolt korrektselt täita töölepingut, et mitte anda põhjust töölepingu lõpetamiseks. Töötajal on õigus tööandjapoolset töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustada töövaidlusorganis.

Kaja Koovit

Ühise tuludeklaratsiooniga said abikaasad tagasi koguni 150 eurot – nende jaoks olulise summa.

Pensionäridest abikaasad võivad maksuametile ühisdeklaratsiooni esitades riigilt arvestatava summa tagasi saada. „Täitsime laste abiga internetis tuludeklaratsiooni ja saime minu pensionilt tasutud tulumaksu täies mahus tagasi,” rääkis Laine. „150 eurot on pensionäride jaoks suur raha.” Tema sõnul poleks nad abikaasaga ise selle peale tulnud, et pensionieas ja ainult pensionitulu saades deklaratsiooni täita, kui see ei oleks juhuslikult jutuks tulnud.

Arvutuskäigu näide

Eelmisel aastal kehtis pensionide maksuvaba tulu piirmäär 2304 eurot. Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõdes, et kui abikaasad said mõlemad eelmisel aastal pensioni ja ühel jäi see alla 2304 euro, teisel aga üle 2304 euro aastas, on esimesel (kui on tehtud maksuvaba tulu avaldus) kogu pension maksuvaba, aga teisel on aasta jooksul üle piirmäära makstud pensionilt tulumaks kinni peetud. „Sellisel juhul on neil kasulikum teha ühine tuludeklaratsioon eeldusel, et nad olid 2013. aasta 31. detsembri seisuga abielus,” kinnitas Udde.

Kui üks abikaasa oli pensionär terve aasta, aga teine jäi pensionile näiteks poole aasta pealt ja tulumaksu on kinni peetud, arvutatakse pensioni pealt maksuvaba tulu 2 x 2304 eurot ja ka üldist maksuvaba tulu 2 x 1728 eurot aastas. Arvestus on aastapõhine, mitte proportsionaalne – seega ei arvutata, mitu kuud jõuti olla pensionär.

Ühisdeklaratsiooni kasulikkust ilmestab järgmise pensionäridest abielupaari näide. Mehe pension oli 2013. aastal 6500 eurot, sellest oli aasta jooksul maksuvabaks arvestatud 4032 eurot, ülejäänu pealt oli kinni peetud tulumaksu umbes 518 eurot (arvutuskäik: (6500 – 4032) x 21%).

Naise pension oli mullu 3500 eurot, mille ta sai kätte maksuvabalt. Kui nad oleksid teinud eraldi tuludeklaratsiooni, ei oleks Udde sõnul kumbki midagi tagasi saanud.

Koos deklaratsiooni tehes oleks tulu kokku 10 000 eurot, millest on maksuvaba 8064 eurot (2 x 4032 eurot). Seega kuuluks maksustamisele 1936 eurot. Tulumaksu oleks abielupaar pidanud maksma ligi 407 eurot (1936 x 21%). Kuna aga aasta jooksul oli tulumaksu rohkem kinni peetud, siis ühise deklaratsiooniga saavad nad tagasi umbes 111 eurot (518 – 407 eurot) tulumaksu, selgitas Udde.

Eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitamise viimane päev on 31. märts.

Signe Kalberg

Tõendiks ei peeta ühe poole suulist seletust, vaid kirjalikke dokumente või tunnistaja ütlusi.

„Kui vaidluse osapool esitab tööinspektsiooni nõude või väidab teisele vastu, siis peab ta põhjendama ja tõendama oma väiteid,” ütleb tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Elina Soomets.

Klienditeenindajana baaris töötanud Veera (nimi muudetud) asus tööle ilma kirjaliku töölepinguta, tööülesannetes ja palgas lepiti esialgu kokku suuliselt. Töölepingut Veera siiski nägi, sest tööandja esitas talle mõni aeg hiljem isegi kaks eri varianti. Aga kui ta need läbi luges, keeldus naine alla kirjutamast, kuna need erinesid algul suuliselt kokkulepitud tingimustest. Kui Veera nõudis kohast töölepingut, oligi pinnas tüliks loodud.

Ei leppinud

Baari omanikule tarmuka naise nõudmine ei meeldinud ja ta otsustas töölepingu üles öelda. Põhjuseks tõi ta töötaja töövõime vähenemise, Veeral olevat probleeme teenindamise kvaliteediga.

Veera aga leidis, et temaga on ülekohtuselt käitutud, ja ta vaidlustas töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis. Veerapolnud nõus tööandja esitatud põhjendustega. Põhjuseks, miks ta tööandja ebasoosingusse sattus, nimetas Veera, et ta nõudis tegelikule kokkuleppele vastavat töölepingut.

„Kui töötaja vaidleb vastu kõigile tööandja etteheidetele tema tööle, siis tööandja peab tõendama, et tal on seadusest tulenev alus töölepingu lõpetamiseks,” selgitab Soomets. Tööandja aga ei esitanud oma väidete tõendamiseks töövaidluskomisjonile kirjalikke dokumente ega tunnistajate ütlusi. Soometsa sõnul rahuldas töövaidluskomisjon Veera nõude, sest tööandja väited töötaja rikkumise kohta jäid tõendamata.

Tööandjal tuli tõendada

Tõendamise probleeme oli samas töövaidlusasjas veelgi. Veera nõudis ka vähem makstud töötasu ja ületunnitöö hüvitamist. Selleks oli tal vaja tõendada nii töötasu kokkulepet kui ka tööaega ja kokkulepet ületunnitöö kohta. Kirjalikke kokkuleppeid töötasu kohta paraku ei olnud, tööajaarvestuse tabeleid tööandja ei säilitanud. Veera selgitust mööda leppis ta tööandjaga kokku 883 euro suuruses kuutasus, millele lisandus boonustasu. Seejuures maksis tööandja osa töötasu välja sularahas, osa aga kandis Veera pangakontole. Tööandja omakorda väitis, et Veera töötasu oli Eestis kehtiv töötasu alammäär, mis 2012. aastal oli 290 ja mullu 320 eurot.

Töövaidluskomisjon, kes võttis arvesse poolte seisukohad, otsustas võtta töötasu aluseks 500 eurot kuus, kuna baari omaniku sõnul on töökohajärgses linnas baari klienditeenindaja kuutöötasu tavapäraselt 450–550 eurot.

„Kuna tööandja vastutab raamatupidamise algdokumentide seitsme aasta pikkuse säilimise eest, peab ta dokumentide hävitamise korral kandma ka vastutust. Tõendamise koormis laskus tööandjale,” selgitab Soomets. Nii otsustas töövaidluskomisjon, et Veera töötas vaidlusalustel kuudel tema näidatud arvu töötunde, ja mõistis välja vähem saadud töötasu ning ületunnitasu. Töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustatud ja see jõustus. Kõige rohkem kaevataksegi töövaidluskomisjoni töölepingu üles- ütlemise ja saamata jäänud töötasu pärast.

«Töötan pesupoes ja meie poes on kaamera üleval, mis meid kogu aeg jälgib, mitte küll vahetuskabiinides, aga just meid. Kas tööandja ei oleks pidanud kuhugi töösisekorra reeglitesse seda kirja panema või meie käest küsima, kas see ei ole privaatsuse rikkumine?» küsib lugeja.

Vastab jurist Tanel Melk firmast Tanel Melk & Partners Law Firm.

Seda küsimust reguleerib isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 3, mis sätestab järgmist: «Isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine.»

Kokkuvõttes on turvakaamera paigaldamine lubatud, kui sellest on inimesi (nii töötajaid kui ka kliente) teavitatud. Üldjuhul paigutatakse selline teave (silt) kaupluse uksele.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Harry Tuul, Kelli Seiton
ärileht.ee

Kõrvaltööga hõivatud palgatöötajate ja ettevõtjate arv on kümnendiga kasvanud ligi poole võrra.

Kui 2004. aastal oli kõrvaltööga hõivatud 21 000 inimest, siis mullu oli neid juba poole rohkem ehk 32 600. Nad moodustavad hõivatutest 5,25%, mida on rohkem kui Euroopas keskmiselt, kuid oluliselt vähem kui Põhjamaades ja Hollandis. Kõrvaltööga hõivatute kasvutrendi kinnitab ka palgainfo agentuuri uuring: töötajate ja tööotsijate küsitluses osalenutest tegi peale põhitöö kõrvaltööd isegi 7,8% vastanuid.

„Kõrvaltöö tegijate seas on keskmisest rohkem kõige madalama palgatasemega töötajaid, kuid ka tippusid on suhteliselt rohkem kui majanduses tervikuna,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) analüüsitalituse ekspert Mario Lambing. Nii palgainfo agentuuri kui ka statistikaameti andmed näitavad, et kõrvaltöö sissetulek võib moodustada kogu sissetulekust kolmandiku või isegi rohkem.

„Kõrvaltöö tegemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Lihtsamate ja madalapalgaliste tööde puhul on selleks ilmselt lisaraha teenimine. Iseasi, kas töökorraldus ja tööaeg seda võimaldab,” selgitas palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder. „Tippspetsialistide puhul ei ole lisaraha teenimine ka vähetähtis: kõrvaltöö tegijate põhitöökoha netopalk on keskmiselt 7–10% madalam võrreldes ainult põhitöökohal töötajatega.” Teisalt soosib kõrvaltöö tegemist Seederi hinnangul töö iseloom ja tööaja korraldus. „Mõnede tippspetsialistide puhul, näiteks IKT, kultuuri ja teistes sarnastes valdkondades, võivad olla põhjuseks ka huvitavad erialased väljakutsed, mida kõrvaltööd pakuvad,” lisas Seeder.

Ka MKM-i eksperdi Mario Lambingu sõnul on üks peamisi kõrvaltöö tegemise põhjuseid majanduslik vajadus. Statistikaameti 2012. aasta uuringu põhjal töötas veerand kõrvaltöö tegijaid põhitööl osa tööajaga. Osa ajaga töötajad moodustavad kõigist tööl käijatest kümnendiku. „Peamiseks põhjuseks osa ajaga töötamiseks oli küll soov mitte töötada täisajaga, kuid sellele järgnesid juba n-ö sunnitud põhjused: ei ole leitud täistööajaga tööd tellimuste või töö vähesuse tõttu,” selgitas Lambing.

Teiseks põhjuseks nimetas majandusministeeriumi ekspert töökorraldust. „Ligi pooled kõrvaltöö tegijad on tippspetsialistid, paljud teevad kõrvaltööd samal tegevusalal nagu põhitöölgi – haridus, tervishoid –, kuid kõrvaltöö tegijaid võib leida üsna palju ka avalikust sektorist, sealhulgas korrakaitse- ja päästeteenistusest,” selgitas Lambing. Tema sõnul ei pruugi põhitöö anda piisavat koormust, kuid tippspetsialiste võivad kõrvaltööd tegema sundida ka majanduslikud põhjused. Töövaldkondadest on rohkem kõrvaltöö tegijaid hariduse ja koolituse, kunsti ja kultuuri, reklaami ja suhtekorralduse, rahanduse ja raamatupidamise ning tervishoiu ja meditsiini valdkonnas. Ametite lõikes teevad kõrvaltööd kõige sagedamini raamatupidajad ja õpetajad.

Lambing tõi esile, et inimeste tööturule kaasamisel kasutatakse Eestis praegu osalist tööaega pigem vähem. Suuremat rolli mängib see eelkõige noorte jaoks, kes soovivad ühitada õppimist ja tööd, ning vanemate inimeste jaoks, kellele täistööajaga töötamine võib olla liiga koormav. „Kui Eestis töötab täistööajaga umbes 90% hõivatutest, siis Euroopa Liidus 80%, Hollandis koguni 50%,” tõi ta näite.

Tulevikus veelgi paindlikum

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar lisas, et Euroopa Liidu riikides töötas 2012. aastal mitmel töökohal keskmiselt 3,8% hõivatuid, seega on mitmel kohal töötamine Eestis levinud rohkem kui Euroopa keskmiselt, kuid siiski vähem kui Põhjamaades ja Hollandis. „Teistes riikides, kus on mitmel kohal töötamine levinud, on samal ajal kõrge ka põhikohal osaajaga töötajate osakaal, kuid Eestis on see suhteliselt vähe levinud,” selgitas Soosaar. „Mitmel töökohal töötavad suurema tõenäosusega kõrgharidusega inimesed ning töötavate naiste ja meeste võrdluses on tõenäosus mitmel kohal töötada suurem naiste puhul.”

Ühtlasi võib mitmel kohal töötamist veidi mõjutada Eesti tööturu regulatsiooni eripära. „Näiteks töökohale, kus töötundide arv on väike ja makstav palk jääb kuus tunduvalt alla miinimumpalga, tasub tööandjal palgata juba mujal töötav inimene, sest nii pääseb minimaalse sotsiaalmaksu maksmise nõudest,” selgitas Soosaar. Tema sõnul peab 2014. aastal töötaja eest sotsiaalmaksu maksma minimaalselt 320 euro pealt 105,6 eurot kuus. „Sellest on vabastatud küll paljud grupid, nagu pensionärid, väikeste laste vanemad ja enam kui kolme last kasvatavad vanemad, õppurid, teatud ajaks ka varasemad töötud. Samuti on mõnes valdkonnas, näiteks meditsiinis, kehtestatud ranged tööajapiirangud, kuid töötajatel on võimalus teisel töökohal lisatööd teha,” rääkis Soosaar.

Eesti Panga ökonomisti hinnangul on tuleviku märksõna töökorralduse paindlikkus, sest see aitab ka töö- ja pereelu paremini ühitada. Peale selle suurendab tööaja ja töökorralduse paindlikkust edaspidi rahvastiku vananemine. „Kindlasti suureneb tulevikus surve seadusandjale, et regulatsioonid soosiksid senisest enam osalist tööaega, ning surve tööandjatele on liikuda paindlikuma töökorralduse suunas,” ütles Soosaar.

Noor kunstiõpetaja: ühele ametile spetsialiseeruda on veel vara

Karel Rahu märkis, et on endast alati mõelnud kui kunstiõpetajast ja seega võib tema põhitöökohaks pidada põhikoolis poole kohaga õpetamist. Peale selle annab ta tunde kunstikoolis, juhendab gümnaasiumiõpilasi näitlemises, on huvijuht ja mängib mitmes bändis. „Olen mõelnud, et peaks spetsialiseeruma ja tegelema ühe valdkonnaga sügavamalt, aga ma veel ei taha,” nentis Rahu. Ta sõnas, et jookseb mitme ameti vahet sellepärast, et oleks endal huvitav. Rahu tööpäevad võivad venida hilisõhtusse. Näiteks kirjeldas ta esmaspäevast tööpäeva, mis algab kell kaheksa hommikul koolis kunstiõpetaja ja huvijuhina, jätkub kunstikoolis tunde andes ja lõpeb gümnaasiumis näitlejaid juhendades umbes poole kümne paiku õhtul. Vahepeal tuleb umbes 15 minutit kõndida: põhikoolist kunstikooli ja kunstikoolist gümnaasiumi. „Nende 15-minutiliste pauside ajal ma planeerin oma päeva ja tegemisi,” märkis Rahu.

Algklasside õpetaja suurema põhipalga korral teist tööd ei teeks

Ilotana Haaleni põhitöö on samuti õpetamine: ta on algklasside õpetaja, kes annab pärast põhitööd lasteaias inglise keele tunde ja juhendab ka eelkooli õpilasi. Üks põhjus, miks Haalen mitmel pool lapsi õpetab, on materiaalne. Ta tunnistas, et kui põhitöökoha palk oleks suurem, siis ei oskaks ta öelda, kas läheks pärast koolipäeva veel lasteaeda või eelkooli õpetama. „Aga näiteks kui ma olen lasteaias ühe aasta õpetanud inglise keelt ja järgmisel aastal, kui küsitakse, kes tahaks veel õppida, siis samad lapsed tulevad tagasi,” kirjeldas ta. Raske on lapse õpetamist pooleli jätta, kui on juba alustatud.

Ametnik: kaks tööd väsitavad

Ülle (täpne nimi toimetusele teada – K. S.) jagab oma aega peamiselt kahe ametikoha vahel.

Ta on maavalitsuses noorsootöö nõunik ja samal ajal spordiliidu tegevjuht. Peale selle lööb ta kaasa ühes noortevaldkonna MTÜ-s ja spordialases sihtasutuses. „Noored ja sport on mulle väga südamelähedased teemad,” nimetas Ülle põhjuse, miks ta jagab aega kahe ametikoha vahel. Teine põhjus on soov neis valdkondades midagi reaalset ära teha. „Aga riigis on projektipõhisus nii suur, et selle võrra jääb üha vähem aega asjaga sisuliselt tegeleda,” märkis Ülle.

Bürokraatiat ja paberitööd on mõlemas ametis palju. Kuigi ametid on eri valdkondades, on töö iseloom sarnane: palju on arvutiga töötamist, kuid ka suhtlemist. Seetõttu liigub Ülle palju ringi. „Aga üha rohkem hakkan mõtlema oma tervise peale,” tunnistas Ülle ja vihjas, et mitmel kohal töötades on kerge väsida.