Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta neljandas kvartalis 986 eurot, tõustes 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 7,6 protsenti, teatas statistikaamet.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus neljandas kvartalis veidi aeglasem kui kolmandas ja teises kvartalis, mil aastakasv oli vastavalt 8,8 ja 8,5 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis 7,2 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17 protsenti ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti võrra. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta neljandas kvartalis 6 protsenti. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2013. aasta neljandas kvartalis 5,99 eurot, tõus 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,3 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4 protsenti väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis 19,3 ja -tunnipalk 21,4 protsenti.

Keskmine brutokuupalk langes 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusala palgatöötajatel - 4,4 protsenti. Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka brutotunnipalk - 4,1 protsenti.

Keskmine brutopalk oli oktoobris 962 eurot, novembris 968 eurot ja detsembris 1028 eurot.

2013. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1336 eurot ja tunnis 8,69 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,9 ja 7,6 protsenti võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, vastavalt kuus 19 ja tunnis 22,8 protsenti.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus langes 2012. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ainult kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusalal (6,5 protsenti). Sama tegevusala palgatöötajatel langes kõige enam ka tööjõukulu tunnis (7,2 protsenti).
ärileht.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2014

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Riigikontrolli hinnangul vajab riik tööealiste inimeste vähenemise, pensionäride arvu suurenemise ja oodatava eluea kasvu tingimustes jätkusuutlikku pikaajalist plaani, eriliiki pensionide reformimist ja teise samba fondide regulatsiooni edasiarendamist.

Praegune süsteem soodustab varajast pensionile minekut, mis süvendab pensionikindlustuse puudujääki. Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi teise samba fondide vahel, selgub riigikontrolli pensionisüsteemi auditist.

Riikliku pensionikindlustuse kulud ületavad 2014. aastal maksutulusid ligikaudu 363 miljoni euro võrra ning riigieelarve strateegia kohaselt jõuab puudujääk 2017. aastal 474 miljoni euroni. Pensionikulud moodustasid 2013. aastal kokku 1,61 miljardit eurot ehk ligi 21 protsenti riigieelarvest.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks riigil otsustada vajalikud meetmed kohe kui võimalik, märgib riigikontroll auditis. Kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud. 2019. aastal on plaanis analüüsida automaatsete kohandamismehhanismide rakendamist.

Automaatsed kohandamismehhanismid annavad võimaluse pensionisüsteemi kohandada kokkulepitud statistiliste näitajate järgi. Näiteks võib siduda pensionilemineku ea keskmise oodatava elueaga või panna pensioni suuruse sõltuma pensionäride arvust. Riigikontrolli hinnangul on mõistlik automaatsed kohandamismehhanismid ka Eestis kasutusele võtta, kuid sellised analüüsid tuleb teha varem, juba 2016. aastal. See võimaldab avada ühiskondliku diskussiooni parima lahenduse leidmiseks ja annab aega uue süsteemiga kohanemiseks.

Praegune pensionisüsteem ei taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani. Riigikontrolli audit näitas, et keskmiselt minnakse pensionile 59,6-aastaselt ja aastate jooksul see vanus oluliselt muutunud ei ole. Kui võtta arvesse ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionärid, siis minnakse pensionile keskmiselt 52-aastaselt.

Varajast pensionileminekut soodustavad muu hulgas pensioni arvukad eriskeemid, mis lubavad pensionile minna enne vanaduspensioniiga. Ennetähtaegsele pensionile võib minna juba kolm aastat enne vanaduspensioniiga ja audit näitas, et valdavalt on selle tee valinud need, kes enne pensionile jäämist olid töötud või töövõimetuspensionärid. Need inimesed peaksid abi saama hoopis töötute toetamise või töövõimetute toetamise süsteemist, kuid nende süsteemide puudulikkuse tõttu kanduvad probleemid ja kulud üle pensionikindlustusse.

Väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension on ette nähtud teatud ametialade töötajatele, kelle tööd peeti 1990. aastate algul tervistkahjustavaks. Kuigi töötingimused on aastatega palju muutunud, ei ole siiani uuritud, kas nende ametialade esindajatele on eriliiki pensioni maksmine endiselt põhjendatud. Riigikontrolli analüüs näitas, et nende inimeste tervis ei olnud kehvem kui teistel samaealistel ning nende seas polnud rohkem puudega inimesi ja/või töövõimetuspensionäre. Valdav osa neist, kes hakkas mõnda eriliiki pensioni saama, töötas samal ajal edasi.

Sarnane on lugu ka eripensionidega, mis võeti avalikus sektoris kasutusele samuti paarkümmend aastat tagasi, et tagada madalate palkade tingimustes teatud ametialade töötajate sõltumatus. Kuigi eripensioni enam paljudel erialadel töötamise eest ei maksa, on see säilinud näiteks politsei- ja piirivalveametnikel ning kaitseväelastel.

Riigikontroll soovitas ministritel kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid ning vajaduse korral asendada osa ametialade puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid, kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis võimalust osaleda töötamise kõrval riiklikus täiendus- ja ümberõppes.

Teise samba ootuste ja tegelikkuse vahet tuleks vähendada. Kuigi teise samba fondide peamine eesmärk on kasvatada pensionikogujate raha ostujõudu, on rahandusministeeriumi analüüside kohaselt teise samba fondide senine reaaltootlus keskmiselt nullilähedane. Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud olukorrani, kus tootlus on kesine ja investeeritakse passiivselt, kuid valitsemistasud on suured.

Teine sammas ei ole veel täitnud ka teisi kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisel seatud eesmärke. Teise samba fondid on Eesti majanduse ja finantsturgude arengut mõjutanud vähe. Kohustuslik kogumispension ei ole vähendanud päevapoliitiliste tegurite mõju pensionisüsteemis ega oluliselt hajutanud pensionisüsteemi ohustavaid riske.

Samuti ei ole Eesti inimeste teadlikkus ega käitumine oluliselt muutunud ning endiselt ootavad inimesed, et hakkavad tulevikus suurt pensioni saama. 77 protsenti inimesi ei tea, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab neile pensionile jäädes riik, ja keskmiselt arvatakse, et pension peaks moodustama 74 protsenti pensionieelsest palgast.

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb aga teise sambaga liitunutel pensioni osakaal viimasest palgast üldiselt samale tasemele kui praegu, kuid meeste puhul on näitaja keskmisest mõnevõrra suurem ning naistel väiksem, vastavalt siis ligikaudu 40 ja 35 protsenti.

Riigikontroll soovitas rahandusministril algatada pensionifondide tegevust puudutavate õigusaktide muutmine, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksemad tasud ja suurema tootluse.

Lisaks tuleks hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ja teha vajaduse korral asjakohaseid ümberkorraldusi. Sealhulgas tuleb analüüsida võimalusi soodustada kodumaiseid investeeringuid ja suurendada inimeste teadlikkust pensionisüsteemi toimimisest ning sellega seonduvast isiklikust vastutusest.

Allikas: BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Möödunud aasta viimases kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,4 miljardi (1 447 355 863) euro ja see maksti välja 547 756 inimesele. IV kvartali mediaanväljamakse oli 717 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta IV kvartalis tehti väljamakseid kokku 544 449 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 338 683 715 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta IV kvartalis 662 eurot kuus.

2013. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa ligi 5,5 miljardit (5 498 002 152) eurot ja seda maksti 628 047inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2013. aasta kohta oli 730 eurot ja mediaanväljamakse 580 eurot.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Uku Tampere
pressiesindaja
27. veebruar 2014

Üksikasjad

Avaldatud: 27 veebruar 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Keskmine kuu brutopalk tõusis Eestis möödunud aasta lõpus üle tuhande euro. Tööandjate keskliidu juhatuse esimees Toomas Tamsar ütles, et palgakasv teeb ettevõtete majandamise keerulisemaks ning võib kasvatada palgalõhesid kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata töötajate vahel, kuid massilist pankrottide lainet ta küll ette ei näe.

Keskmine brutopalk oli detsembris 1028 eurot ja võrreldes ülemöödunud aasta viimase kuuga on keskmine palk kerkinud 7,6 protsenti. Kuna hinnatõus on Eestis aeglustunud, siis kasvas ka hoogsalt reaalpalk, mis oli kuus protsenti kõrgem.

ERRi raadiouudised küsisid tööandjate keskliidu juhatuse esimehelt Toomas Tamsarelt, kuidas suhtuvad tööjõukulude kiiresse kerkimisse tööandjad. "Mina ei iseloomustaks seda pilti ei sõnaga "rõõmustav" ega sõnaga "kurvastav". See pilt ei ole ootamatu - tööjõuturul on juba pikemat aega tunda seda, et pakkumine kohati ületab teatud valdkondades nõudlust, mis tähendab seda, et teatud valdkondades inimesi ei jätku. See, et sellega on kaasnenud ka palgatõus, ei üllata," vastas Tamsar.

"Täiesti arusaadavalt on see murekoht selles mõttes, et ega ettevõtete efektiivsus ei ole selle võrra kasvanud. See paneb jätkuvalt ettevõtted tugeva surve alla, et nad oma efektiivsust ja tööviljakust suudaksid parandada. See võib tähendada seda, et teatud juhtudel osad ettevõtted sellega hakkama ei saa ja osa töökohti hakkab ka nendes valdkondades kaduma, kus palk on liiga kiiresti tootlikkuse eest ära jooksnud," selgitas tööandjate esindaja.

Palgastatistika uuringu alusel oli detsembri lõpu seisuga töötajate arv 2,4 protsenti väiksem kui 2012. aasta detsembri lõpus. Keskmine palk tõusis aastaga kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel. Selle tegevusala brutokuupalk tõusis ligi 20 protsenti.

Seda, et nii kiire kasv võib tuua kaasa ettevõtete tegevusjõuetuse, Tamsar ei karda. "Massilist pankrotilainet ma nüüd sellepärast küll ei prognoosiks, aga surve ettevõtetele, et nad vaataksid oma tegevust ümber kasvab, kuivõrd tööjõukulud kasvavad hästi kiiresti," rääkis ta.

"Ma arvan, et see tähendab seda, et jätkub palgalõhede kasv - nende inimeste palgatase, kel on hea kvalifikatsioon, hakkab kasvama oluliselt kiiremini kui neil, kel on madal kvalifikatsioon või haridustase. See on küll juhtumas," jätkas Tamsar.

Tema sõnul mõjutab palgatõusu muuhulgas ka kümnete tuhandete töökäte suundumine Soome, kus palgad on kõrgemad.

"Selles on kahtlemata seos olemas - kui suur osa inimesi töötab Soomes, siis nad ei tööta siin. See tähendab omakorda seda, et selle võrra on siin raskem töötajaid leida ning järelikult viib see siinse palgataseme üles. Teatud valdkondades ei jää Eesti spetsialistide elatustase Soomest maha - seda me kuuleme näiteks tehnoloogivaldkonna spetsialistide puhul. Kindlasti meie naabrite kõrge palgatase mõjutab Eestit, siin pole kahtlust," ütles Tamsar.

Allikas: ERR