Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Kadri Paas

Maksu- ja Tolliamet toob järgnevalt välja olulisemad muudatused 2013. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2012. aastaga.

Kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjali müük - lisandus võimalus valida tekkinud kasu osaline maksustamine.

IBAN konto - kõik pangakontod saavad IBAN pangakonto numbri. Pangakonto number jääb samaks, kuid selle ette lisandub kahetäheline riigikood (Eesti puhul EE), kahekohaline kontrollnumber ja kahekohaline pangakood. Kui riigisisene kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisandub kehtiva kontonumbri ette teatud arv nulle, Eestis kasutusele tulev IBAN on 20-kohaline.

Infoleht - kõigi nõuetega saab tutvuda kogu deklaratsiooni esitamise vältel.

Mahaarvamised mitteresidendist füüsilise isiku tulust - kui isiku Eestis saadud tulud jäid kogutuludest alla 75 %, siis saab isik kasutada ainult üldist maksuvaba tulu ja täiendavat maksuvaba tulu pensionilt, proportsionaalselt Eesti tuluga.

Välistulud luubi luubi all

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde märkis, et sel aastal pöörab amet kõrgendatud tähelepanu välistulude deklareerimisele.

"Eelmisel aastal deklareeris õigeaegselt oma välistulud 8343 maksumaksjat, järelkontrollide tulemusel pidid seda tegema veel 6163 maksumaksjat, " ütles Udde.

Udde rõhutas, et kõigil, kes saavad välismaalt tulu, on kohustus deklareerida see tulu Eestis. „Ja kui nendelt tuludelt tuleb ka tulumaksu tasuda Eestis, siis tuleb seda teha õigeaegselt, vastasel juhul lisandub maksusummale intress ligi 22% aastas. Kui inimene on aga asunud välismaale alatiseks tööle, siis tuleks kaaluda oma maksuresidentsuse muutmist," lisas Udde.

Pensionide maksuvabastus 2304 eurot

Maksuamet juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et käesoleva aasta alguses jõustunud täiendav maksuvaba tulu pensionitelt 210 eurot kuus ei laiene eelmise, 2013. aasta tulude deklareerimisel, ning täiendav maksuvabastus pensionitelt, mis 2013.aasta tuludeklaratsioonis arvestatakse, on 2304 eurot.

Eelmisel aastal oli tulu deklareerijaid 650 000, kellest e-maksuametit kasutas 95 protsenti, sel aastal prognoosib amet vähemalt 640 000 deklareerijat. Eeldatavalt peaks pisut suurenema ka e-deklaratsioonide osakaal, prognoositavalt 96 protsendini.

Esimeste tulumaksutagastustega alustab maksuhaldur hiljemalt 28. veebruaril. Tuludeklaratsiooni esitamise viimane päev on 31. märtsil. Kauem läheb nende deklaratsioonide töötlemisega, mis esitatakse paberil, siis alustatakse tagastamisega hiljemalt 20. aprillil. Üldine tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on sel aastal 1. juuli.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 veebruar 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tööandjal tuleb töötajale haiguslehe alusel maksta haigushüvitist 4.–8. kalendripäeva eest 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Kas tasu leidmisel peab arvestama ka selle perioodi sisse jäävate pühadega?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12/2 lõike 1 kohaselt tõepoolest maksab tööandja töötajale töövõimetuslehe alusel haigushüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% ulatuses töötaja töötasust.

Tööandja arvutab keskmise kalendripäevatasu välja vabariigi valitsuse määruse “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõikes 3 sätestatud reeglite kohaselt.

Kuna haigushüvitist makstakse kalendripäevades, tuleb arvestuse aluseks võetud töötasud jagada sama perioodi kalendripäevade arvuga.

Selle aja sisse jäävad rahvus- ja riigipühad lähevad arvestuse sisse.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Kadri Paas

Maksu- ja Tolliamet annab teada, kes ei pea ja kes peavad kindlasti tänavu tulusid deklareerima. Ärileht toob need kriteeriumid punkt-punktilt välja.

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle:

* tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt tulumaksu (v.a erijuhud).
* saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu 1728 eurot.
* tuluks oli ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (sealhulgas Eesti) seaduse alusel makstav pension, nimetatud riigis sätestatud kohustuslik kogumispension või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust makstav pension, kui pensioni summa ei ületanud täiendavat maksuvaba tulu 2304 eurot või kui pensionilt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda. Pensioni täiendavale maksuvabale tulule (2304 eurole) lisandub üldine maksuvaba tulu 1728 eurot.
* tuluks oli ainult tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, mis ei ületanud 768 eurot või kui hüvitiselt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda.

Tuludeklaratsiooni peavad igal juhul esitama:

* füüsilisest isikust ettevõtjad (esitavad deklaratsiooni põhivormile (vormile A) lisaks ka ettevõtlustulu vormi E).
* isikud, kes omasid maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (deklaratsiooni põhivormile lisaks tuleb esitada vorm MM või vormi MM lisa, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte).
* isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt. Deklareerida tuleb nii Eestis maksustatav kui mittemaksustatav palga- ja dividenditulu ning ka see tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. See kehtib ka naaberriikide pensionäride suhtes, kes elavad alaliselt Eestis ning on muutunud Eesti residendiks.
* isikud, kelle väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ning kes soovivad kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
* isikud, kes on teinud maksustamisperioodi jooksul tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sealt väljamakseid.

Kui isikul tulude deklareerimise kohustust ei ole, kuid ta soovib kasutada maksusoodustust (on tasunud koolituste eest, maksnud eluasemelaenu intresse vms), siis tuleb samuti tuludeklaratsioon esitada.

Kui Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendist füüsiline isik on 2013. aastal saanud Eestist maksustatavat tulu, siis võib ta maksusoodustusi (sh maksuvaba tulu) arvesse võtta proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus alljärgnevatel tingimustel:

* kui isik kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestist, võib ta kasutada kõiki tulumaksuseaduse 4. peatükis nimetatud mahaarvamisi.
* kui isiku kogutulust alla 75% on saadud Eestist, võib ta kasutada mahaarvamisena maksuvaba tulu ja täiendavat maksuvaba tulu pensioni korral, kui isik saab pensioni väljamakseid.

Selleks tuleb tal esitada residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 veebruar 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Lugeja küsib:
Tahan saata töötaja üsna kallile koolitusele ja tahaksin garanteerida, et töötaja kohe peale koolitust minu juurest töölt ei lahkuks. Kuidas ma saaksin oma investeeringut kaitsta?

Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 34 alusel on loodud võimalus leppida kokku koolituskulude hüvitamises. Kokkuleppe sisuks on tööandja kohustus hüvitada töötajale kokkulepitud koolitus ja töötaja kohustus töötada tööandja juures teatud siduvusaja jooksul.

Koolituskulude hüvitamise kokkulepet saab sõlmida selliste koolituskulude hüvitamiseks, milliste puhul ei ole tegemist koolitusega, mida tööandja peab töötajale tagama TLS § 28 lg 2 p-5-st lähtuvalt ja suuremahulise koolituse kulud ületavad tavapäraseid koolituskulusid. Näiteks võib õigustatuks pidada koolituskulude kokkuleppe sõlmimist juhul, kui tööandja hüvitab töötaja ülikooliõpingud. Seadus aga ei sätesta, millised kulutused on juba mõistlikest kulutustest suuremad.
Tagamaks vaid mõistlike kokkulepete olemasolu, mis ei lähe vastuollu töötaja kaitse eesmärgiga, on TLS § 34 lg 2 alusel kehtestatud nimetatud kokkuleppele sisulised piirangud, mille rikkumisel on kokkulepe tühine. Kehtiv on kirjalik koolituskulude hüvitamise kokkulepe, milles on ära näidatud koolituse sisu ja kulud, samuti ei tohi kokkuleppe siduvusaeg ületada 3 aastat ning siduvusaeg ei tohi olla koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.

Lõiked 3 ja 4 reguleerivad olukordi, mil tööleping lõpetatakse enne siduvusaja läbisaamist. Kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja lõppemist, peab ta koolituskulude hüvitamise kokkuleppest tulenevad kulud hüvitama proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga (v.a. juhul, kui tööleping öeldi üles tööandjapoolse olulise lepingu rikkumise tõttu).

TLS § 28 lg 2 p 5 kohustab tööandjat tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Nt koolituse raames omandab töötaja eelkõige tööks vajalikke kutseoskusi või on koolitus tingitud tööandja poolt kasutusele võetud uue tehnoloogia kasutuselevõtuga (sh ka nt arvutiprogrammid) kaasnevate töövõtete omandamisest. TLS § 34 lg 5 ei võimalda sõlmida seega koolituskulude hüvitamise kokkulepet tööandja seaduses sätestatud koolituskohustuse täitmiseks. Sellised kokkulepped on tühised.