Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Mul on tähtajatu tööleping tähtajatu, soovin kiiresti lõpetada lepingut töö puudumise pärast, ülemusel pole tööd anda ja pean siis kodus istuma, kuni keegi haigeks jääb või puhkusele läheb. Mina sellega nõus pole ja tahangi teada, kas tööandjal on õigus mind kauem kinni hoida või saan päevapealt lõpetatud?
Vastab jurist ja juhtivpartner Tanel Melk, Tanel Melk & Partners Law Firm OÜ
Töölepingu seadusest (TLS) lähtuvalt saab töötaja töölepingu üles öelda korraliselt või erakorraliselt.
Vastavalt TLS § 85 lg-le 1 võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Oma lahkumise põhjust töötaja avaldama ei pea. Töölepingu korraline lõpetamine eeldab seda, et töötaja peab tööandjale ette teatama korralisest ülesütlemisest vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Vastasel juhul on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Hüvitise suuruseks on töötaja keskmine tööpäevatasu.
Töötaja võib öelda töölepingu üles ka erakorraliselt, ehk siis lahkuda päevapealt (TLS ei sätesta siinkohal kindlat etteteatamise tähtaega). TLS § 91 sätestab juhud, mil töötaja võib erakorraliselt töölepingu lõpetada. TLS § 91 lg 1 ütleb, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses peab töötaja välja tooma ülesütlemise aluse ja põhjendama mõjuva põhjuse olemasolu, sh lasub töötajal vastavas osas tõendamiskoormis. Kui töötaja ei suuda tõendada erakorralise ülesütlemise põhjuseid, loetakse ülesütlemine korraliseks (TLS § 85 lg 3).
Asjas konkreetse lahenduse väljapakkumiseks oleks tarvis teada täpsemalt, mis tingimustel on kõnealune tööleping sõlmitud, kuid eeldusel, et olete täiskohaga tööl ega ole määratud tööle vajadusel teiste töötajate asendajana, siis peaks olema töö puudumine piisavalt mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks.
Samas pean vajalikuks siinkohal ka märkida järgmist. Vastavalt TLS § 25 punktidele 1 ja 2 on tööandja kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning maksta töö eest tasu.
TLS § 35 tulenevalt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Seega, Teil on ilmselt õigus tööleping päevapealt lõpetada ning samuti ka õigus nõuda keskmist töötasu tööandjalt, kui tal ei olnud Teile anda tööd juhul, kui teievaheline tööleping on sõlmitud eelnevalt nimetatud tingimustel.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Peale emapalga lõppemist katkestasin lapsehoolduspuhkuse ja soovisin tööle asuda poole koormusega. Sain tööandjaga kokkuleppele ja vormistasime töölepingu muudatuse. Peagi saab laps kolmeaastaseks ja sooviksin nüüd jätkata täistööajaga. Tööandja väidab, et selleks pole mul enam õigust, sest ise kirjutasin avalduse poole kohaga töötamiseks.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Vastus teie küsimusele sõltub sellest, kuidas te tööandjaga töölepingu muutmise osas kokku leppisite. Töölepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel ja muudatused jõustuvad siis vastavalt poolte läbirääkimiste käigus saavutatud tingimustele.
Kui vormistasite tööandjaga kirjaliku kokkuleppe osalise tööajaga töötamiseks ilma tähtaega määramata, siis nii see paraku jääbki. Kui saavutasite kokkulepe uutes tingimustes ja teie sooviks oli osalise tööajaga töötada ainult lapse kolmeaastaseks saamiseni, siis oleks tulnud töölepingu muudatus vormistada tähtajalisena. Sellisel juhul jätkuks tööleping endistel tingimustel peale tähtaja möödumist (s.t. tingimustel, milles oldi kokku lepitud enne lapsehoolduspuhkusele jäämist).
Nüüd saate vaid teha tööandjale uuesti ettepaneku töölepingu tingimuste muutmiseks, kuid täistööajaga saate jätkata vaid kokkuleppe saavutamisel.
Võimaliku pooltevahelise vaidluse kokkulepete olemasolu ja kehtivuse üle lahendab töövaidlusorgan (s.o töövaidluskomisjon või kohus).
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Mõttus
Lugeja küsib: Mida peaksin ette võtma, kui tööandja soovib minuga ootamatult tööleping lõpetada?
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Töölepingu ülesütlemiseks tuleb esitada kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav ülesütlemisavaldus.
Töölepingut võib üles öelda igal ajal, kui selleks on olemas põhjus. Kui töötaja on tööandjalt sellise avalduse saanud ja ta ei osanud oodata töölepingu lõpetamist, ta ei soovi seda ning avalduses olev põhjus ülesütlemiseks on tema arvates otsitud, põhjendamata või väär, puudub seaduslik alus, on tal õigus ülesütlemine vaidlustada.
Selleks tuleb esitada avaldus töövaidlusorganile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Ülesütlemise vaidlustamisel peab töötaja suutma tõendada, et töölepingu ülesütlemiseks vajalikud alused puudusid.
- Üksikasjad
Taliharjapäeval jõudsid Eestisse arvestatavad miinuskraadid ja Tööinspektsioonile hakkas laekuma kaebusi selle kohta, et tööruumid on külmad.
Täna, kus öösiti näitab kraadiklaas 15 ja enamgi külmakraadi, ei pea nii mõnedki tööandja nädalavahetustel ruumide kütmist otstarbekaks. Tööruumides on sooja sageli vaid 11-13 kraadi. „Sellises temperatuuris töötajad külmetavad ning tulevikus võib kutsehaigestumise üheks sümptomiks arvestada niiskes ja külmas töötamist,“ toob välja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor Valentina Soone.
Probleemi tekkimisel tuleb töötajal esmalt pöörduda tööandja poole, kes peab kasutusele võtma vajalikud abinõud. „Tööandja kohustus on kujundada ja sisustada töökoht selliselt, et on võimalik vältida tervisekahjustusi ja säilitada töötaja töövõime ning heaolu,“ selgitab Valentina Soone. Töökoha temperatuur peab olema tööülesande täitmiseks sobiv.
Töid, mida tehakse istudes või seistes või mis on seotud käimisega, millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus, loetakse kergeks füüsiliseks tööks. Selliste tööülesannete täitmise ajal on soovituslik ruumi temperatuur vähemalt 18 kraadi.
Keskmise raskusega füüsiline töö on seotud käimisega ja kuni kiloste esemete teisaldamisega. Siin on soovituslik temperatuuri alammäär 16 kraadi. Tööde puhul, mida tehakse aga seistes, on seotud käimisega ja kuni 10-kiloste toodete või esemete teisaldamisega, on soovituslik alampiir 15 kraadi.
Rasket tööd iseloomustab pidev liikumine ja üle 10-kiloste toodete või esemete teisaldamine või kandmine. Nende tööde puhul on soovituslik alammäär tööruumis 13 kraadi, kuid optimaalne temperatuur on siiski 15 kuni 18 kraadi.
Kui tehnoloogiast tulenevalt peab tööruumi temperatuur olema madalam, siis ei soovitata töötajatel viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. Tööandja peab tagama töötajatele külmakaitseriietuse. Soovitatav on võimaldada töötajatel pidada töös tihedamalt vaheaegu. Töös peetavad vaheajad arvestatakse tööaja sisse.
Samuti võiks olla töökohtade läheduses soojad puhkeruumid või -alad, kus töötajatel oleks võimalik valmistada kuuma jooki.
Kui siiski on ruumid töö tegemiseks liiga külmad, lubab töötervishoiu ja tööohutuse seadus töötajal keelduda sellise töö tegemisest, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid. Töötaja peab tööst keeldumisest teatama viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
- Üksikasjad
Silja Lättemäe
Osaliselt töövõime kaotanud inimestel ei tasu karta, et neilt töövõimetuspension uue reformiga ära võetakse. Vastupidi - pension hoopis suureneb. Lisaks peab inimene töötukassa nõudeid täitma, olgu selleks siis töövõime hindamine, koolitus või sobiva tööpakkumise vastuvõtmine.
Uus töövõimereform peaks jõustuma 2015. aasta suvel ja sellega pööratakse senised põhitõed vastupidiseks. Senise töövõimetusprotsendi asemel hakatakse hindama töövõimet. Töövõime hindamist on plaanitud läbi viia spetsiaalse küsimustiku abil, mille on koostanud Eesti Töötervishoiu Arstide Selts. Kui küsimustiku alusel ei saada selgeks, kui palju on inimesel töövõimet säilinud, toimuvad ka spetsiaalsed silmast silma kohtumised tervishoiueksperdiga.
Eelmisel nädalal selgitati sotsiaalministeeriumi nõupidamisel uue töövõime reformi põhimõtteid. Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm rõhutas, et selle reformi väljatöötamisel on nende eesmärgiks see, et toetused ei väheneks, et puuetega inimesed ei peaks kannatama, seetõttu ongi plaanis senise töövõimetuspensioni suurendamine.
„Me tahame anda sõnumi ühiskonnale, et kõik need puudega inimesed, kes tahavad ja saavad, võiksid tööd teha. Aga põhiline sõnum on see, et eriavajdusega inimesed ei peaks reformi läbi kannatama,“ rääkis Haukanõmm.
Kogu tulevase reformi raskus koondub Eesti Töötukassasse. Töötukassa pakub nii puudega inimese hindamist kui maksab töövõime toetust (senine töövõimetuspension). Töövõimet hinnatakse järgmiselt: töövõimeline, osaliselt töövõimeline, töövõime puudub.
Töövõime toetus tõuseb
Reform ei puuduta raske puudega inimesi, kel töövõime täielikult või peaaegu puudub ja kellele on määratud töövõimetuse protsent tähtajatult või pikaajaliselt.
Töövõime puudumisel hakkab toetus aasta-poolteise pärast olema 320 eurot, osalise töövõime korral 180 eurot kuus.
Osalise töövõimega inimene peab selle 180 euro saamiseks võtma end Töötukassas arvele, esitama tervisetõendid, täitma töövõime küsimustiku ja osalema aktiveerivates meetmetes. Siis jätkub ka töövõimetoetuse maksmine. Juhul kui puudega inimene juba õpib või töötab, makstakse talle töövõime toetust edasi.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal selgitas, et kui algab tööveõimetuspensionäride töövõime uus hindamine, siis lõpliku otsuse töövõime kohta annab töötukassa.
„Hindamist ei tehta ainult meditsiooniliste dokumentide alusel, inimest hakatakse hindama ka muu metoodika järgi, mis näitavad, millised piirangud tal töötegemiseks on,“ teatas Liimal.
Veel ei selgitatud põhjalikult, kuidas täpsemalt töötukassa tegevus hakkab välja nägema, aga igatahes töötukassa tegevusväli laieneb.
Töökoha leidmine pole kerge
Küllap põhimõte osaliselt töövõime kaotanud inimeste puhul jääb üldjoontes samasuguseks, nagu praegu on registreeeritud töötutega, kus toetuse saamiseks tuleb kohtuda töötukassa esindajaga, läbida vestlusi, koolitusi ja vastu võtta ka pakutav töökoht või põhjendada, miks pakutav koht ei sobinud. Kui töökohta ei leia, jätkub toetuse maksmine.
Reforminõupidamisel osalejad ei varjanudki seda, et praegu on paljudel juhtudel töötuks jäänud inimesed valiku ees, kas registreerida end töötuks või töövõimetuspensionäriks ja enamasti võetaksegi suurema toetuse saamiseks töövõimetuspension, sest meie rahva tervis on tõesti kehvavõitu.
Juba lähitulevikus aga säilib kergema puudega inimestel kenasti ka töövõime toetus, kui ta on suudab kasvõi mõne lihtsama töö saada.
Reformijad rõhutasid, et põhimõtteks pole sugugi kehvema tervisega inimestelt raha vähemaks võtta. Vastupidi - seni on keskmine töövõimetuspension olnud 134-260 eurot, edaspidi on see 180 ja 320 eurot. Kui inimesele suudetakse sobiv töökoht leida, hakkab ta palka saama, nii paraneb ka maksulaekumine pensionikassasse ja ravikindlustuseks. Ka tervist taastavatele tegevustele, nagu rehabilitatsioon ja taastusravi - tuleb raha juurde.
Lehekülg 1062 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee