Artiklid
- Üksikasjad
Kaire Talviste
Pikka aega tööta olnud inimesed kaotavad enesekindluse, noored elavad lähedaste kulul.
Oktoobri lõpu seisuga kuulus Eestis pikaaegsete töötute riskirühma ligi 13 000 inimest ehk 3000 rohkem kui on Hiiumaal elanikke. 2010. aastaga võrreldes võib seda näitajat pidada positiivseks, sest siis oli neid inimesi üle 45 000.
Elu on näidanud, et mida kõrgem on inimese haridustase, seda kiiremini ta uue töö leiab. Samuti sõltub töö leidmise kiirus oskustest (nt riigikeele valdamine), aga ka regionaalsetest aspektidest (maakonna töötuse määr, vabade töökohtade hulk, transpordiühendus jne). Raskem on uue töö leidmine vanematel inimestel (üle 55 eluaasta) ja noortel, kes otsivad oma esimest töökohta.
„Kui noor on saanud juba mõningase töökogemuse, liigub ta enamasti uuele töökohale isegi kiiremini kui inimesed teistes vanusegruppides,” tõdeb töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson.
Noored mugavustsoonis
Töötute noorte osatähtsus on töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli sõnul maakonniti erinev, jäädes vahemikku 10–18%. Neist noortest 43% kuuluvad omakorda pikaajaliste töötute riskirühma. „Nad ei õpi, ei tööta ega ole seotud mittemingisuguse väljaõppega,” kirjeldab Väli. Kui neil pärast kooli lõppu oligi soov edasi õppida ja see kohe ei õnnestunud, siis aasta jooksul võib tahe töötute kamraadide „toel” hääbuda. Pikaajaline töötus päädib omakorda ka muganemisega – noored harjuvad, et vanemad või vanavanemad neid toetavad. „Kui ise ei pea endale leiba lauale tooma, siis pole ka motivatsiooni tööd otsida,” lisab Väli.
Töötukassa kogemused näitavad, et noorte tööle rakendumist toetab kõige rohkem tööpraktika, proovitöö ja karjäärinõustamine. Proovitööl saab noor ühe päeva tööga tutvuda, tööpraktikal aga õppida juhendaja abiga uusi oskusi. „Üks asi on kindel. Igaüks, kes tahab tööd teha, saab tööd ja meie saame aidata vähemalt 3–6 kuu jooksul ta tööle. Kui inimene ise on motiveeritud, siis pole see raske,” kinnitab Väli.
Tööharjutus
Töötukassa teenusejuhi Piret Vahula sõnul on pikka aega tööta olnud inimesel valmisolek tööle naasta suhteliselt madal. Ta pole töötamisega enam harjunud, tema elurutiin on teine. Töötute taasmotiveerimiseks on tööharjutuse teenus, kus püütakse näidata laiemat pilti sellest, mida positiivset võiks tööl käimine neile anda. Tehakse nii praktilisi töid kui ka jagatakse oma kogemusi. Oluline on juba seegi, et inimene tuleks kodust välja ja jõuaks õigeks ajaks kohale. Tööharjutust tehakse grupitööna paar korda nädalas.
„Algul nad pahurdavad umbes paar nädalat, et miks nad peavad tulema, et nad võivad kodus ka tööd teha,” kirjeldab tööharjutuse teenust pakkuv Helge Alt OÜ-st Keerub. Kui tööharjutus aga lõpeb, ei taha nad enam lahku minna.
Enamasti tulevad inimesed lootusetuse tundega, arvates, et neid pole kellelegi vaja ja ega nad nagunii enam tööle ei saa. Helge Alt meenutab üht töötut üle 50 aasta vanust meest, kes elas perest lahus, oli negatiivselt häälestatud ja uskus, et tööle ta kindlasti enam ei saa. Alt märkas, et puhastamine pakkus talle huvi, ja kuna tekkinud huvi toetati, õppis mees ära uue ameti. Tulemuseks oli tähtajatu tööleping ja sel kohal töötab ta tänini.
Töötukassa pakub kõikidele töötutele ka psühholoogilist, võla- ja ka sõltuvusnõustamist.
Neil, kel juba tahet piisavalt, on aeg minna paar korda nädalas tööklubisse, kus saavad tuge kõik motiveeritud tööotsijad.
Pikaajalised töötud
••Oktoobri lõpu seisuga oli pikaajalisi töötuid 12 823, nende keskmine vanus oli 40 aastat.
••Neist 26% oli üldkeskharidusega, ligi 18% põhiharidusega, 15% põhikooli baasil omandatud kutsekeskharidusega ja 46% erialata.
••Pikaajalisteks töötuteks loetakse inimesi, kes on tööta olnud ja tööd otsinud 12 kuud järjest. Noorte puhul (eeskätt grupp kuni 24 eluaastat) loetakse pikaajaliseks töötuseks ka juba kuuekuulist töötuse perioodi.
••2011. aastal oli Eestis üle 13% 15–29-aastasi noori, kellel ei olnud tööd, kes ei õppinud ega osalenud ka ühelgi koolitusel (Kasearu ja Trummi analüüs „Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi”).
- Üksikasjad
Andrus Järve
ärileht.ee
Ettevõttepension on päästerõngaks meie pensionisüsteemile ja ainsaks võimaluseks töötajatel tunda end tulevikus rikka eurooplasena, kirjutab arvamusartiklis Andrus Järve.
Hiljutisel (19.11.2013) riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil arutati pensionisüsteemi olukorda ja tehti tagasivaatavalt kokkuvõtteid arengutest, mis puudutab kõiki tööealisi ning enamgi vanemaealisi eestimaalasi. Käsitleti kõiki meie sambaid ning tõdeti, et kuigi meie pensionisüsteem on hea, vajab süsteem pidevat seiret ja riigi arengutega kaasaskäimist. Nii on probleemiks üha kasvav pensioniealiste arv ning vanemaealiste vähene hõivatus tööturul. Leiti, et hea süsteem on selline, mis areneb paremuse poole ja rahuldab aina enamate eestimaalaste vajadusi. Tõdeti, et kriisi ajal toimunu on kahandanud usaldust süsteemi vastu ning III samba (vabatahtlik) eesmärkidest on kaugenetud. Samuti leiti, et III sambale lisatud uus (2012) võimalus, tööandja kaudu rahastamine, ei ole toimima hakanud ning vajab remonti.
Võimalust rahastada III samba makseid tööandja poolt on hakatud nimetama tööandjapensioniks. Jah, III samba võimalus võiks jääda üheks ettevõttepensioni võimaluseks, kuid mitte olemasoleval kujul. Mujal maailmas on sarnane ettevõttepensioni süsteem toiminud aastakümneid, millel on oma eesmärk ja seda toetav seadusandlus, mis aitab eesmärgki võimalikult hästi saavutada. Tavaliselt on ettevõttepensioni käivitavaks mootoriks riikide soosivad maksusoodustused, mis aitavad tööandjatel selle pensionisüsteemi osa populariseerida. Samuti on riikides, kus ettevõttepension toimib, erinevaid võimalusi, mis rikastab süsteemi ja aitab jõuda võimalikult paljude töövõtjate usalduseni.
Ettevõtluskeskkonna potentsiaali pole aga ära kasutatud Eesti pensionisüsteemi arengus, kuna tööandjapensioni taga pole ühtegi motivaatorit, mis seda toetaks. Ettevõtluse võime kaasa rääkida pensionisüsteemi arengus on meil alatähtsustatud, seega ka kasutamata on potentsiaal, mis toetaks süsteemi märkimisväärselt. Tööandjapensioni integreerimine ja selle lisamine pensionisüsteemi ei ole pelgalt veel üks rahastamisvõimalus pensioniteks, vaid see peaks olema hästi läbi mõeldud motiveeriv süsteem, mis edendab ettevõtlust ja annab lisaväärtust kogu majandusele. Et ettevõttepension/tööandjapension toimiks eesmärgipäraselt, tuleks defineerida selle olemus, milleks on: tööandjalt töötajale suunatud pikaajaline rahaliste vahendite akumuleerimise süsteem, millega püütakse kompenseerida töötaja panust ettevõttesse pensioniikka jõudmisel, et säilitada tema sotsiaalne ja finantsiline kindlustatus. Selline vabatahtlik süsteem saab toimida ainult siis, kui motiveeritud on kolm osapoolt: tööandja, töövõtja ja riik. Motivaatorid selles süsteemis peaksid olema lihtsalt mõistetavad ja läbipaistvad, et süsteem töötaks maksimaalse efektiivsusega.
Kui ettevõtja saab soodustingimustel investeerida oma töötajatesse, alandades seeläbi tööjõukulusid, on võimeline kindlustama ettevõttele tähtsaima - inimkapitali, motiveerima ja inspireerima töötajaid pikaajalises perspektiivis, luues seeläbi tugevama, jätkusuutlikuma ja konkurentsivõimelisema ettevõtte, võib lugeda eesmärgi täidetuks.
Kui töötaja tunneb, et tema tööandja panustab oluliselt tema tulevikku ja teeb seda pikaajalise strateegiaga ning loob seeläbi motivatsioonisüsteemi, mis on suunatud igale ettevõtte tasandile, annab töötaja ettevõttele enam.
Kui riik teab, et ettevõtja hakkab restruktureerima oma investeeringuid näiteks mittevajaliku kinnisvara asemel inimkapitali ja maksutulu seeläbi ei vähene oluliselt, et ettevõtlus hoogustub ja tekivad uued töökohad, et tulevikus saab vähendada riiklike pensionite osatähtsust riigi eelarves, et III samba aktiivsus tõuseb oluliselt, et tulevikus hakkab ettevõttepensionilt laekuv tulumaks suurenema, et eestimaalane ei kipu kergekäeliselt välismaale tulevikku kindlustama ning et ühiskonnaliige on pensionisüsteemist teadlikum ja paistab särasilmsem, võiks hinnata, et tööandjapension täidab oma funktsiooni.
Need tööandjapensioni positiivsed mõjutegurid võimaldavad parendada meie pensionisüsteemi, kuid selleks on vaja kindlakäelist, üksmeelset ja asjatundlikku poliitilist tahet. Kui teame, et lühemas perspektiivis jääb osa ettevõttepensioni kaudu reinvesteeritud mahtudest Eesti majandusse ja pikemas perspektiivis laekub enamus tulemist Eestisse tagasi, oleme väga tõenäoliselt tulevikus 5 kõige paremini toimiva pensionisüsteemiga riigi hulgas.
Seega peaks ettevõttepension/tööandjapension olema ka sisuliselt pensionisüsteemi ja ettevõtluskeskkonna osa ning seda soodustavad motivaatorid lihtsasti arusaadavad kõigile selle osalistele.
- Üksikasjad
Ann-Marii Nergi
Kui töötaja loob nn proovipäeval väärtust ehk teeb tegelikku tööd, tuleb seda ka tasustada.
21-aastase noormehe lugu: „Kui arvestada proovipäevi, siis käisin tööl juunikuus kaheksal argipäeval ja ühel laupäeval, kokku 64 tundi. Kuna kirjalikku lepingut ei sõlmitud ja kokkulepitud töötasu ei makstud, lahkusin töölt. Nõuan töötasu 338 eurot (bruto).”
30-aastase administraatori lugu: „Töötasin kuus öist vahetust ja kolm päevast vahetust. Soovisin saada ametlikult tööle ning proovisin omanikuga võtta ühendust nii telefoni kui ka meili teel, kuid tulutult. Nõuan oma väljateenitud töötasu kokku üheksa vahetuse eest 236,16 eurot.”
Need on paar näidet ligi 300 kaebusest, mis esitatakse aastas tööinspektsioonile ja mis puudutavad proovipäevi. Sellise kaebuse korral algatab tööinspektsioon töövaidluskomisjonis menetluse. Inspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul puudutabki iga kümnes töövaidlusasi arusaamatusi proovipäevadega, kuigi töölepingu seaduse järgi on proovipäevade rakendamine ebaseaduslik. „Tegemist on pigem nn halva praktikaga, millel võib olla küll üllas eesmärk mõlemale poolele (tööandjale ja -võtjale – toim), kuid tegemist võib olla ka tasuta tööjõu ärakasutamisele suunatud ärimudeliga.” Miidla-Vanatalu märkis, et seaduses on ette nähtud kuni neljakuuline katseaeg, mis ongi sobivuse proovimiseks mõeldud.
Töö eest tuleb maksta
Ka ühel või paaril päeval tööd proovides tuleb tööandjal lähtuda lihtsast põhimõttest: kui uus töötaja loob juba proovipäeval väärtust ehk teeb reaalset tööd, tuleb seda ka tasustada. Ka siis, kui pole veel sõlmitud töölepingut, sest töösuhe on juba loodud. „Kui töötaja on tõepoolest valmis esimesed päevad tasuta tööd tegema, võiks tööandja siiski teha sellekohase kirjaliku kokkuleppe, mis ei nõua suurt bürokraatiat, vaid pigem kindlustab tema enda seljatagust juhuks, kui proovijaga peaks kahetimõistmisi tekkima.” Kui sellist lepingut ei ole, jääb töövaidluskomisjonis õigus enamasti töövõtjale, kes saab töötegemist tõendada ainuüksi mõne kaastöötaja tunnistusega.
Paari aasta jooksul on tööinspektsiooni juristi juures käinud või infotelefonile suuliseid kaebuseid jätnud mitukümmend inimest, kellele pole Vapiano restoraniketis tehtud proovipäevade eest töötasu makstud. Ametlikeks töövaidlusasjadeks pole kaebused viimasel ajal formuleerunud, sest inimesed, kes on nõudnud hiljem (ehk pärast proovipäevade lõppu) raha, ähvardades töövaidluse algatamisega, on väidetavalt tasu kätte saanud.
Vapiano tegevjuht Gert Kerde ütles, et neil „klassikalist proovipäevade süsteemi” ei ole, vaid nn proovipäevad on osa pikast ja põhjalikust koolitustsüklist. „Ühe-kahe päeva ega ka nädalaga ei saa selguda meie töötajate puhul täielik tööle sobivus ja selleks kasutame seadusega lubatud neljakuulise katseaja võimalust, mille jooksul selgub töötajate sobivus ja ka töötahe,” kinnitas Kerde.
Miidla-Vanatalu tõdes, et kui inimene käib nädal aega tasuta „proovimas”, on selge, et tahetakse lihtsalt tööjõu pealt kokku hoida.
Kommentaar
Töötajate proovipäevad tekitavad ettevõttele pigem kulu kui tulu
Margit Härma
Mamo restoranide juht
Proovipäevade tasustamine on väga vastuoluline teema. Esimest korda uuele töökohale tulijast pole tavaliselt kasu ja ettekujutus, et teda ära kasutatakse, on natuke naljakas. Tegelikult kaasneb nendega suur kulu, sest proovijale on vaja juhendajat, peab jälgima, et ta firma mainet ei kahjustaks jne.
Meil kestavad proovipäevad tavaliselt maksimaalselt neli tundi, et töölekandideerija näeks töö spetsiifikat, ja me maksame nende tundide eest. Arvutasime ka kokku, et ühe proovipäeva administratiivne kulu on meie jaoks pooleteisekordne ehk oluliselt suurem kui töötajale makstav tasu. Kui aga töötaja meile sobib, hakkab tema palk ja tööleping jooksma kohe proovipäeva algusest.
Seega on tegelikult suurimaks kaotajaks kogemuseta inimesed, keda me – kulusid arvestades – proovipäevadele ei kutsu, sest nende puhul on suurim risk, et nad siiski ei sobi meile.
- Üksikasjad
Tanel Saarmann
Järvamaa kutsehariduskeskuse direktori Rein Oselini hinnangul on tööjõupuudus juba kolme aasta pärast ettevõtjate jaoks suisa talumatu.
„Kvalifitseeritud ja eriti motiveeritud tööjõu puudus on Eestis juba praegu väga suur. Mina ennustan, et kolme aasta pärast on olukord ettevõtjatele väljakannatamatu. Miks asjad nii on, selleks on palju põhjuseid,” ütles direktor.
Eestis on kutsekoolis õppijate osakaal 28%, oluliselt väiksem kui näiteks Saksamaal, Rootsis ja Soomes, kus kutseõppurite arv kõigub veidi üle või alla 50%. Jõukas Šveitsis astub kutseõppeasutustesse koguni 80% noori. „Peaaegu igas sektoris kurdavad tööandjad oskustega töötajate puuduse üle. Meil on puudu keskastme meditsiinipersonali ja oskustöölisi, ehitajaid ja kokki.
Tunnistagem, et sageli on noored valinud akadeemilise hariduse ning nõutud oskustööd teha ei taha,” nentis ka Tartu kutsehariduskeskuse turundusjuht Kaire Mets. Noortele särasilmsetele töötajatele peetakse Metsa sõnul jahti juba varakult, kusjuures üks valikukriteerium on just nende töössesuhtumine ja töötahe.
ärileht.ee
- Üksikasjad
Riina Kallas
Odav tööjõud võib ettevõtja pika ninaga jätta
Kõik märgid viitavad, et töökäte puudus pitsitab mitut maakonda. Oodatud välisinvestorite tulek võib jääda pidama selle taha, et ei leita sobivat tööjõudu.
Hiljuti kolis mu tuttav Pärnumaalt minema. Ta oli mõnda aega töötu olnud ja sai lõpuks lihttööd ettevõttes, mis oli oma ärimudeli ehitanud väikestele palkadele ja kus polnud kõige parem tööõhkkond. Tegemist oli tubli töömehega, kuid tema närvid ei pidanud vastu. Ta kolis Tallinna, läks tööle ja on vähemalt esialgu rahul – kuigi selleks, et jõuaks Tallinnas korterit üürida, tuli elamispinda jagada.
Mõne aja eest hakkas silma uudis, et Pärnusse võib jääda tulemata suur investeering, kuna napib vajalikku tööjõudu. Pakutavatest palkadest loomulikult juttu ei olnud. Väiksemasse linna või asulasse tegutsema asuv ettevõte uurib ikka, palju selles piirkonnas võiks töötuid olla. Peas kummitab ilmselt mõte, et küll need inimesed on nõus ka väga väikese palgaga tööle tulema. Ega ikka ei ole küll.
Võetakse pigem lätlasi
Töötukassa Läänemaa osakonna juht Evelin Kullison ütles hiljuti Ärilehele, et töötutel ei ole mõtet tööle minna, kui neile pakutav palk ei kata ära töölesõidu kulusid. Isegi kui panna maapiirkondadesse sõitma töölisbussid, tuleb arvestada, et kõik inimesed ei ela suurte maanteede ääres ja kuidagi peavad nad ju igal hommikul bussi peale saama. Sellised nüansid võivad pealtnäha näida pisidetailidena, kuid nõuavad palju energia- või rahakulu.
Veel üks näide. Ettevõtluse auhinna võitnud Soome firma PKC leiab Läänemaale töötajaid Lätist ja Leedust. Ettevõte eelistab tööjõudu piiri tagant sisse tuua, kuigi see tuleb ettevõtte kohaliku juhi sõnul kokkuvõttes kallim. Kuid miks ei pakuta kohalikele selle võrra paremat palka, jääb esialgu arusaamatuks ja ettevõte ei soostu ka selgitama. Selge on see, et kui pakutaks korralikku palka, leitaks ka töötaja. Kuna PKC Eesti eelmise aasta kasum oli Eestis 20 miljonit eurot, siis pole mõtet ka rääkida, et ettevõte tegutseb ellujäämise piiri peal.
Eestis justkui kardetaks, mis saab, kui odava tööjõu eelis ära kaob. Kuna meie eeskujuks on arenenud Euroopa riigid, siis see kaob niikuinii. Kartus peaks olema aga risti vastupidine: mis saab, kui Eestile väärtust loovad ettevõtted ei tekita parema kvaliteediga või ladusalt müüdavaid tooteid ehk lisaväärtust.
Tööjõudu jääb järgnevatel aastatel vähemaks ja surve palkadele kasvab. Teisest küljest, kui inimesi jääb vähemaks, ei ole piirkonda enam vaja ka nii palju ettevõtteid. Võidavad need piirkonnad ja ettevõtted, kes on valmis töötajate nimel võitlema. Või veel parem – ennetavad protsesse ja ei lase inimestel kergekäeliselt lahkuda.
Lehekülg 1066 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee