Artiklid

Jüri Uljas

Uurimuses „Hiiumaa ja hiidlane 2012” küsisime vastajatelt, millise palga eest oleksid nad nõus ainult Hiiumaal töötama. Vastused olid üllatavad. Ilmnes, et nooremates vanusegruppides olid küsitava palga vahed kas olematud või küsisid naised meestest ligi kümnendiku võrra suuremat palka. Suurim erinevus ilmnes aga 30–39-aastaste vanusegrupis, kus naiste küsitu moodustas ainult 70% meeste küsitavast palgast. Samasuguse 30%-lise palgaerinevuse leidsid ka Tartu ülikooli majandusteadlased CV Keskuse andmeid analüüsides.

Palgaerinevus on seda suurem, mida väiksemad on lapsed. Seega eelistavad selles vanuses naised teha väiksema palgaga tööd, et pühenduda rohkem perele ja lastele. Samal ajal loodetakse pigem mehe sissetulekutele. Niisugune lootus on seda põhjendatum, mida suuremad on tööturu palgaerinevused. „Hiiumaa ja hiidlane 2012” andmetel on vanusegruppides 30–39 ja 40–54 nende meeste osakaal, kes väidavad, et nad toovad perre suurema osa sissetulekust, ka kõige suurem (vastavalt 70% ja 78%).

Võimendatud soorollid

Nendel valikutel on oma varjuküljed. Selline olukord võimendab traditsioonilisi arusaamu soorollidest, mille kohaselt on mehe peamine ülesanne raha teenimine ja naisel kodu ja pere eest hoolitsemine. Need arusaamad on olnud võrdlemisi püsivad. Näiteks arvas meie uurimuse „Eesti mehe tervis, hoiakud ja eluviis” andmetel nii 79% meestest. Nende arusaamade omaksvõtmisega kaasneb aga ka teatud surve, muutes olukorra meeste jaoks üsna karmiks. Eri kõrgkoolide kaugõppe tudengite seas tehtud anonüümne uuring näitab hästi selle mudeli toimimist. Küsimusele „Mis siis juhtub, kui perekonnas teenib naine rohkem kui mees?” vastasid pooled küsitletutest, et „mees tunduks tossike, tallaalune”, „võimusuhted perekonnas muutuksid”, „raske on austada meest, kes teenib vähe”, „raha ei ole muidugi kõik, aga kui mees teenib ikka vähem, siis ajab ikka närvi küll”. Iga neljas vastaja rääkis sellises olukorras lahutusest: „suhtel poleks tulevikku, järgneks lahutus”, „mõjuks halvasti, tekiksid pinged, kuid ei lahutaks”. Kõigest iga kümnes vastaja rõhutas võrdsust ja märkis, et see ei mõjutaks suhteid kuidagi.

Selline olukord tekitab meestel palju alateadlikke hirme, eelkõige töötuks jäämise ja mittetoimetulemise ees. Uuringus „Eesti mehe tervis, hoiakud ja eluviis” tulid meeste vastustes küsimusele „Mida olete viimasel ajal kartnud?” esiplaanile eelkõige majanduslikku võimekust puudutav: finantsprobleemidega mittetoimetulek, töökoha kaotamine, töövõimetuks muutumine jne. Alles teisel kohal olid lähedastega seotud hirmud. Seega asetub meeste jaoks paratamatult esikohale majandusliku toimetuleku tagaja roll ja surve sellega edukalt toime tulla. Kõige paremad heaolunäitajad on aga nendel meestel, kel õnnestub töö ja pereelu edukalt ühitada.

Naisi ei motiveeri

Tööturul on need meeste hirmud palgaläbirääkimistel lisamotivaatoriks, naiste arusaam sellest, et mees peabki rohkem teenima, sellist lisamotivatsiooni ilmselt ei tekita. Seega on mehed ja naised tööturul oluliselt erinevalt motiveeritud. Neid perekonnas toimivaid arusaamu taastoodetakse tööturul ja see soodustab soolise palgalõhe püsimist. Nõnda ei muutu ka soorollid.

Mida siis ette võtta? Nii mehed kui ka naised seavad esikohale laste heaolu ja tegutsevad selle heaolu tagamisel oma soorollidele vastavalt. Kuid meeste suurem tööle pühendumine vähendab ühtlasi naiste võimalusi tööturul. Liigse pühendumise või ka välismaal töötamise puhul võib meeste heaolu seeläbi hoopis halveneda. Kuid peresid saab aidata. Riigi toetus suuremate lastetoetuste näol leevendaks ilmselt paljudes peredes valitsevaid pingeid. Muutuda võiksid ka arusaamad soorollidest. Kuid meeste ja naiste soorollid on komplementaarsed: kui muutub üks, siis muutub ka teine. Seetõttu toob naiste suurenev osalemine tööturul paratamatult kaasa meeste suurema osalemise pereelus. Valitsevad väärtushinnangud aga pigem taastoodavad palgaerinevusi tööturul.

Uus teabesüsteem koorib töötaja ühe klahvivajutusega riigi ametite ees porgandpaljaks.

Veel nädal tagasi kõhklustes vaevelnud ministrid leppisid nüüd kokku riigi keskse töövõtjate andmebaasi – töötamise registri – käivitamises alates 1. juulist 2014. Selleks muudetakse maksukorralduse seadust. Kui varem pidi ettevõtja töötaja palkamisel teavitama mitut eri ametit, siis alates eelolevast suvest saadavad ettevõtjad info töötajate kohta ainult ühte kohta – maksuametile.

Rahvastikuregistriga seotava andmebaasiga koondatakse ühte inimese andmed väga paljude riigiasutuste jaoks. Andmeid saavad sealt maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, haigekassa, töötukassa, tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusamet.

Kui inimene saab eripensioni, siis on ühtsest registrist näha, kui ta asub tööle, ja eripensioni maksmise saab automaatselt lõpetada. Politsei saab hakata superandmebaasi kasutama oma menetlustoiminguteks.

Ettevõtjate seas tekitas kavandatavate seadusemuudatuste juures vastuseisu asjaolu, et edaspidi peab maksuametile töötaja ametisse asumisest teada andma vahetult enne tema esimest tööpäeva. Praegu aga tuleb haigekassat teavitada seitsme päeva jooksul ja maksuametini võib info jõuda isegi ligikaudu kuu aja jooksul.

Võib üle jõu käia

Muudatus seab varasemast keerulisemasse olukorda hooajatöölisi kasutavad toitlustusasutused ja ehitusfirmad, kelle tööjõuvajadus võib üleöö muutuda.

„Hea meelega täidaks kõiki kohustusi riigi ees, kui need oleks toimivad ja kergendaks ettevõtjate tööd. Oleme seisukohal, et nimetatud seaduseelnõu tekitab tööandjale lisatööd,” ütles populaarse restorani Olde Hansa omanik Auri Hakomaa. „Kui näiteks restoraniäris tuleb korraga tööle ligi 80 hooajatöötajat ja kahe nädala pärast selgub, et pooltele see töö ei sobi ja nende asemel tuleb võtta uued, siis kiirteavitamine käib personalitöötajale lihtsalt üle jõu.”

Kuid maksuamet põhjendab, et just ehituses ja toitlustuses harrastatakse kõige hoogsamalt ümbrikupalga maksmist. Konjunktuuriinstituudi andmetel sai mullu 12% Eesti töötajatest ümbrikupalka, seetõttu jäi riigieelarvesse laekumata üle 146 miljoni euro.

„Kui maksuhaldur viib töökohtadel läbi kontrolle, siis kohtavad meie revidendid väga sageli väiteid, et ollakse esimest päeva tööl,” rääkis maksuameti töötajate registreerimise projektijuht Kristi Laul.

Näiteks mullu ehituse valdkonda kontrollides võttis maksuamet selgitused rohkem kui 4000 isikult, kellest 32% oli väidetavalt esimest päeva või lühiajaliselt tööl.

Peale kohustuse töötaja kohe registreerida muutub registreerimise kanal – selleks saab maksuhalduri elektroonne teeninduskeskkond e-maksuamet/e-toll.

Lubatakse lihtsust

Registreerida tuleb kõikide tööd tegevate füüsiliste isikute töötamised, olenemata lepingu vormist, erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus.

Veebikeskkonna täienduseks luuakse lihtsustatud registreerimine SMS-i või telefoni teel, kus on võimalik töötamise alustamise hetk sõnumiga koheselt fikseerida. Seitsme päeva jooksul tuleb andmeid veebikeskkonnas täiendada ja töötamine lõplikult registreerida, seejärel toimub süsteemipõhine andmevahetus haigekassaga. „Kui andmeid ei ole veebis täiendatud, andmevahetust ei toimu ning ravikindlustust jm sotsiaalseid tagatisi isikule automaatselt arvestama ei asuta,” lisas Laul.

Kommentaar:
Maksuamet on riigihankega lõpusirgel
Marek Helm
maksu- ja tolliameti peadirektor

Töötajate registri loomiseks oleme koos rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusega riigihankega lõpusirgel. Võiksime detsembri alguses sõlmida arenduslepingu, kuid selle eelduseks on kindlus, et rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium valmistavad vajalikud seadusemuudatused ette ja saadavad need riigikokku.

Me hoiame kinni tööandjatega sõlmitud kokkuleppest, et tööandjal on kohustus edastada andmed ainult üks kord, meie aga omakorda jagame neid andmeid teiste riigiasutustega, eeskätt siis sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevatega. Avalikkuses justiitsministeeriumi vahendusel kõlanud arusaam, et luuakse täiendav register ja ettevõtjatele tekib sellest lisakoormus, ei vasta tegelikkusele. Sellest momendist, kui alustab uus töötamise register, ei pea tööandjad enam eraldi edastama infot haigekassale ega töötukassale. Me võtsime selle arenduse enda peale, kuna teised riigiasutused usaldavad meie võimekust teha seda tähtaegselt ja kvaliteetselt.

Muutmisele läheb kaheksa seadust

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmisega käib andmete esitamine töötajate kohta üksnes töötamise registri kaudu ja enam ei pea esitama eraldi andmeid haigekassale ega töötukassale. Suureneda võib vajadus suhelda kontrollimenetluste käigus maksuhalduriga.

Ravikindlustuse seaduse muutmisega kaob paberkandjal dokumentide esitamise vajadus.

Töötuskindlustuse seaduse muutmisega läheb töötukassa paberivabale asjaajamisele. Kaob vajadus väljastada tõend väljamakstud tasude, kinnipeetud töötukindlustusmaksete ja viimaste töötamise andmete kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, vanemahüvitise seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmisega kujuneb tõhusamaks töötamise fakti kontrollimine, mida arvestatakse peretoetuste maksmisel.

Raivo Murde

Tihti ei arvesta tööandjad tööaja sisse aega, mis kulub kontori ja tööobjekti vahet sõitmiseks.

Paljud seisavad silmitsi probleemiga, et tööandja ei arvesta tööajaks tunde, mis kuluvad tööobjektide vahet sõitmiseks ja lisanduvad tavapärasele kaheksatunnisele tööpäevale. Näiteks rääkis üks ehitusmees, et ettevõte on sätestanud tööpäeva alguseks kell 8 ja lõpuks kell 17, kuid tema peab juba hommikul kell 7.30 võtma ettevõtte garaažist tööriistade ja materjalidega kaubiku, korjama ehitusele sõites eri kohtadest peale töömehed ja olema siis kell 8 objektil. „Tööpäeva lõpus kulub mul taas vähemalt pool tundi lisaaega töötajate laialiveoks ja kaubiku garaaži viimiseks,” kirjeldab ta oma tavalist tööpäeva. Sel moel kulutatud aja eest aga talle lisatasu ei maksta ega arvestata seda üldse tööajana.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul rikuvad tööandjad tööaja üle arvestuse pidamist küllalt sageli.

„Kui töötaja sõidab enne objektile minekut ettevõtte kontorisse töövahendite või -auto järele, siis täidab ta sellega tööandja korraldust,” selgitab Miidla-Vanatalu. Seega kuulub sõiduaeg tema sõnul tööaja sisse.

Kui seetõttu peaks tekkima ületunnid, tuleb tööandjal tööinspektsiooni kinnitusel kompenseerida tekkinud ületunnid tasulise vaba ajaga või maksta töötajale selle aja eest 1,5-kordset töötasu. Tükitöö puhul lähtutakse ületundide arvutamisel keskmisest töötasust.

Töötamise koht lepingusse

Miidla-Vanatalu sõnul pole paljud tööandjad määratlenud töölepingutes töötamise kohta või näitavad sellena ettevõtte üldaadressi. Sellega aga rikutakse töölepingu seadust. Töökoht võib olla nii kontor kui ka ehitus- või mõni muu tööobjekt. Näiteks metsanduses on tööandjate ja töötajate vahel tekkinud erimeelsusi küsimuses, kas raielangile mineku aeg kuulub tööaja sisse või mitte. Kui kokkuleppe järgi on töökohaks sätestatud raielank, siis see on töötaja mure, kui kaua aega tal võtab määratud kellaajaks objektile jõudmine.

„Sellisel juhul ei saa nõuda objektile jõudmiseks kuluvat aega tööaja sisse,” osutab Miidla-Vanatalu.

Üsna sagedased on tööinspektsiooni väitel ka tööaja teavitamise probleemid. Lepingusse märgitakse täistööaeg, kuid tööandja muudab seda ühepoolselt.

Töölepingu seadus eeldab töökoha määratlemist kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Tööaja algus pannakse kirja ametijuhendisse. Miidla-Vanatalu täiendab, et kui tööandja on määranud tööajaks kaheksa tundi, siis peab ta selle töötajatele vastavalt ka korraldama.

Ehitussektoris on tema sõnul tavaline, et töölepingus sätestatakse kaheksatunnine tööpäev, kuid ehitustähtaja lähenedes tehakse pikki tööpäevi.

Juhul kui töö toimub kontorist eemal, soovitab Miidla-Vanatalu tööandjatel kehtestada summeeritud tööaja arvestus. Selleks tuleks koostada tööaja kava ja jälgida, et arvestusperioodi töötundide arv nädala kohta ei kujuneks keskmiselt üle 48 tunni.

„Pikkade tööpäevadega graafik peab olema vastavuses töötervishoiu nõuetega,” ütleb Miidla-Vanatalu.

Töötajat peab informeerima, kui pikk on summeeritud periood – üks või neli kuud – ja milline on planeeritud töökava. „Inimesed peaksid ka ise jälgima, et sellisel juhul toimuks tööarvestus töökava alusel,” soovitab tööinspektsiooni spetsialist. Pärast perioodi lõppu loetakse ületunnid, kui neid on tekkinud, kokku ja tasustatakse tasulise puhkeajaga või 1,5-kordse töötasuga.

Rääkige kõigepealt tööandjaga

Miidla-Vanatalu soovitab töötajatel probleemide ilmnemise korral leida enda hulgast usaldusisik, kes tööandjaga läbi räägiks.

Tema sõnul tulekski alati kõigepealt tööandjaga rääkida. Alles siis, kui midagi ette ei võeta, peaks ühendust võtma tööinspektsiooniga.

Hüvitamata jäänud ületunnid on töövaidluskomisjonides üks sagedasemaid vaidlusteemasid. Enamasti tulevad need päevakorda pärast töölepingu lõppemist.

„Töökoha kaotamise hirmus ei julge töötajad seda teemat varem tõstatada,” tõdeb tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja. Seetõttu avastataksegi enamik rikkumisi tagantjärele.

Rikkumiste ilmnedes teeb tööinspektsioon ettevõttele ettekirjutuse koos sunnirahaga. Maksimumsumma eelkirjeldatud rikkumiste eest on 1300 eurot ja mitmekordse rikkumise puhul kuni 1500 eurot.

Palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder ütles Ärilehele, et palgaootus suureneb 25–45-aastaste vanusegrupis.

Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison tõi esile, et töötud võrdlevad oma ootusi keskmise palgaga ja nooremate palgasoov on isegi tuhat eurot.

Kullison selgitas seda eluliste vajadustega: „Kui Lihula inimene Haapsalusse tööle tuleb ning tal palk transpordi peale ära kulub, siis tal puudub huvi selle töö vastu.”

Ka palgainfo agentuuri juhi Kadri Seederi hinnangul on palgaootuse kasv normaalne „Palgaootused on väga erinevad ja ei saa öelda, et noorte omad oleks väga kõrged, pigem kasvavad palgaootused vanusegrupis 25–45, mil inimestel on iseseisvumise ja pereloomise aeg,” selgitas Seeder. „Selleks et inimene saaks tööl käia, on vaja sisendit – tal on vaja kuskil elada, süüa, riidesse panna ja liikuda –, see kõik maksab.”

Riina Kallas

Kuigi tööandjad loodavad või isegi eeldavad, et töötud on nõus kas või miinimumpalgaga tööle asuma, siis töötute ootused on tunduvalt suuremad.

Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison ütles Ärilehele, et ühest küljest tingivad palgasoovi elulised vajadused.

"Kui Lihula inimene Haapsalusse tööle tuleb ning tal palk transpordi peale ära kulub, siis tal puudub huvi antud töö vastu," rääkis Kullison. "Miinimumpalgast ta kindlasti huvitatud ei ole ning ta pigem loobub sellest tööst."

Noorematel on palgasooviks tuhat eurot, alla mille nad ei hakka tööandjaga rääkimagi. Üle keskea jõudnud inimesed on vähenõudlikumad. Tihti jälgivad nad Eesti keskmist palka ning mõtlevad, et kui Eesti keskmine palk on nii ja nii suur, siis sama suur palk peaks olema tagatud ka neile.

Enamik töötuid otsib Kullisoni sõnul tööd eelkõige kodukohas. Läänemaal aga palju selliseid võimalusi ei ole. Töötukassagi poolt vahendatavaid tööpakkumisi võib enamasti üles lugeda kahe, aga vahel ka ühe käe sõrmedel.

"Need ettevõtted, kes masu ajal vähendasid oma koosseisu, on täna oma olukorra taastanud ja rohkem töötajaid juurde ei võta. Samas ei ole ka uusi ettevõtteid juurde tulemas. Pigem on tegemist üksiküritajatega, kes koostavad oma äriplaani, teevad nii öelda ühe mehe firma ja suureks tööandjaks ei hakka," kaardistas töötukassa piirkonnajuht olukorda.

Kui paljud Läänemaa töötud on tööd saanud Soomes või mõnes teises maakonnas, on Kullisoni hinnangul keeruline öelda, kuna selle kohta puudub täpne info.

"Inimestel on arvamus, et kui mul on põhiharidus ning oskusi ei ole, siis millegi pärast arvatakse, et sealsamas Soomes keegi ootab mind sellesama taustaga ning hakkab mulle väga kõrget palka maksma," rääkis ta.

"Seal vaadatakse su oskustele näkku, kas sa tegelikult oskad midagi või mitte ja vastavalt sellele saad palga. Täna tundub siin, et seal on pudrumäed."

Hiljuti kirjutas Lääne Eu, et juhtmeköidiste valmistaja PKC Haapsalu tehas ei leia kohapealt tööjõudu ning värbab töötajaid Lätist ja Leedust.

Kullison olukorda nii drastiliseks ei hinnanud, vaid tõi välja, et töötud on küll proovinud ettevõttesse tööle saada, kuid on saanud eitava vastuse.

"Meie saame inimestelt tagasisidet, et neid lihtsalt ei võeta sinna tööle. Ei oska meie seda põhjust öelda ning ei oska ka inimene selgitada," sõnas Kullison.

"Me võime oletada, et inimene on võibolla varem PKC-s töötanud ning neil on ettevõttega omavahelised lahendamata küsimused. Seega tausta me täpselt ei tea."

Teine põhjus on vahetustega töötamine, mis ei sobi paljudele inimestele. Näiteks võib tuua kas või väikeste lastega emad.

Töötukassa statistika andmetel on Läänemaal oktoobri lõpu seisuga üle 600 töötu, neist ligi 250 elab Haapsalus.