Artiklid
- Üksikasjad
Rahandusministeerium jättis kooskõlastamata töötuskindlustumakse määrade alandamise ja tegi ettepaneku jääda kehtivate määrade juurde, vahendab BNS.
Ministeeriumi kooskõlastuskirjas ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et kuigi ministeeriumile esitatud analüüs näitab, et töötukassa netovarade maht on kasvamas, mis viitab rahaliste vahendite piisavusele saavutamaks töötukassa põhikirjalisi eesmärke ka praegustest madalamate töötuskindlustusmaksemäärade tingimustes, ei pruugi see päris nii olla.
Rahandusministeerium on tööstuskindlustusmakse määrade alandamise vastu toonud välja kolm peamist argumenti. Esmalt on ministeeriumi hinnangul ette näha 2015. aastast töötukassa klientide hulga kolmekordistumist, mis on seotud töövõimereformiga millega laienevad nii töötukassa poolt pakutavad teenused kui ka sihtrühm. Kuigi reformi üks eesmärkidest on läbi inimeste tööle aitamise vähendada valitsussektori kulutusi töövõimekao hüvitamisele ja seotud teenustele, kaasnevad uue süsteemi käivitamisega kulud, kirjutab Ligi.
"Just üleminekuperioodiks 2015-2020 on oluline jätta vabu vahendeid, millest rahastada ettenägematusi. Samuti lõpeb alates 2021. aastast struktuurivahenditest tööturuteenuste rahastamine ja seetõttu tuleb nende finantseerimine uuesti üle vaadata," seisab Ligi kirjas Taavi Rõivasele.
Samuti oleks rahandusministeeriumi hinnangul uute maksemääradega probleemne eelarvetasakaalu eesmärgi saavutamine. Nimetatud eesmärgi võtmine on stabiilsusprogrammiga esitatud ka Euroopa Komisjonile. Töötuskindlustusmakse määrade langetamine mõjutab olulisel määral selle eesmärgi saavutamist, tekitades täiendava vajaduse suurendada mingis valitsussektori valdkonnas tulusid või vähendada kulusid, kirjutas Ligi.
Lisaks toob rahandusminister välja, et puudub põhjalik analüüs, millised on töötukassa pikaajalist majandustsükli-ülest toimimist tagavad optimaalsed töötuskindlustusmakse määrad ja kus asetsevad töötukassa nõukogu poolt välja pakutud maksemäärad 1,4 protsenti ja 0,7 protsenti võrreldes nende optimaalsetega ning millal ja mis suunas tuleb määrasid sellest lähtuvalt tulevikus muuta.
Meie seisukoht on, et maksusüsteem peaks olema stabiilne ja õiguslikult järjepidev. Sellest tulenevalt tuleks maksemäärasid muuta nii harva kui võimalik, ütles Ligi.
Kuna töötuturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra alusel moodustuv summa sõltub töötuskindlustusmakse määradest, ei kooskõlasta rahandusministeerium uusi määrasid. Seega on kehtivate maksemäärade tingimustes vajalik leida uued ülekantavate vahendite määrad, mis katavad 2014. aastaks planeeritud tööturuteenuste ja –toetuste kulud, kirjutas Ligi.
Septembris tegi nelja poolt- ja kahe vastuhäälega tegi Eesti Töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 2,1 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,4 protsenti ja tööandjatel 0,7 protsenti. Langetamise poolt olid ametiühingud ja tööandjad ning vastu oli sotsiaalministeerium.
Käesoleval aastal on töötuskindlusmakse määr kolm protsenti, millest töötajatel tuleb maksta kaks protsenti ja tööandjatel üks protsent.
2,1-protsendilise maksemääraga oleks 2014. aastal töötuskindlustuse kogutulud 125,7 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 121,6 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 36 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2014. aastal saama töötuskindlustushüvitist 19 407 inimest, koondamishüvitist saab 6307 inimest ja maksejõuetushüvitist 2100 inimest.
2014. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 529,4 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 469,4 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 525,3 miljonit eurot.
- Üksikasjad
Katseajaks töövõtulepinguga tööle vormistatud naine avastas üllatusega arsti juures, et kuigi ta maksab sotsiaalmaksu ning ta peaks igati õigusega olema ravikindlustatud, siis tegelikult tal kindlustuskaitse puudub. Ministeeriumi kinnitusel on tegu tööandja veaga, sest sotsiaalmaksu tasumine ei tähenda automaatselt ravikindlustuse saamist.
«Praegu mul ravikindlustus puudub, kuigi minu sissetulekult peetakse kinni kõik maksud, sh ravikindlustus,» kirjutas augustis toimunud töökohavahetuse tõttu keerulisse olukorda sattunud naine sotsiaalminister Taavi Rõivasele. Kui ta uuris asja haigekassast, siis öeldi talle, et kolmest kuust pikemate lepingute korral on tal ravikindlustus olemas, kuid selleks tuleb teha avaldus ning kindlustus hakkab kehtima kolm kuud pärast avalduse esitamist.
«Seega olen sisuliselt kolm kuud kindlustuseta, kuid kõik maksud (sh sotsiaalmaks) peetakse kinni,» tõdes naine. Avaldust ta ei esitanud, kuna ei teadnud sellest, ja nüüd mitu kuud hiljem tundub see mõttetu.
«Praegu on minult sotsiaalmaksu võetud ebaseaduslikult ja see peaks kuuluma tagasimaksmisele, sest teenust mulle ju ei osutata,» on ta veendunud. Ta soovitab sotsiaalministril vastavad seadused üle vaadata, et inimesel tekiks kindlustuskaitse kohe tööettevõtulepingu sõlmimisel. «Juhul, kui see pole võimalik, siis ei tohiks sissetulekult ka sotsiaalmaksu (haigekassale) kinni pidada, sest siis saavad inimesed vabanevate vahendite arvel ise ravikindlustuse sõlmida (erafirmast ) või eraarsti juurde minna,» oli ta veendunud.
Õigus kahjutasule
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ülle Jordani selgituse kohaselt saab ravikindlustuse inimene, kelle andmed on kantud vastavasse registrisse. Antud juhul oleks seda pidanud tegema töö tellija, kes maksab sotsiaalmaksu. Jordan selgitas, et seda võib teha ka inimene ise, kuid see on võimalus, mitte kohustus.
Kui need andmed esitatakse haigekassale kehtiva kindlustuskaitse ajal, siis jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta ning kolmekuuline ooteaeg ei rakendu. Ametniku kinnitusel poleks naine ravikindlustusest ilma jäänud, kui tema kohta oleks õigeaegselt esitatud andmed, kui tal kehtis veel eelmisest töökohast saadud kindlustuskaitse.
«Kindlustuskaitse saamiseks on vajalik andmete esitamine ravikindlustuse andmekogusse, ainult sotsiaalmaksu maksmisest ei piisa,» tõdeb Jordan. Ta selgitas, et ravikindlustuse olemasolu kontrollivad meditsiiniasutused just selle andmekogu põhjal.
Kui vahepeal katkenud ravikindlustuse tõttu on aga inimene saanud kahju, siis on tal õigus esitada kahjunõue. «Ravikindlustuse seaduse § 14 lõige 1 sätestab õiguse nõuda kahju hüvitamist isikult, kes oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, kui selle tõttu tekkis ravikindlustust taotleval isikul kahju,» selgitas Jordan.
- Üksikasjad
Helve Toomla
Kas tööandjale on rahaliselt kasulikum võtta töötaja tööle täiskoormusega?
Millegipärast on väga paljud tööandjad väga vastu osalise töökoormusega lepingute sõlmimisele. Kas puhkusetasude, hüvitiste, sotsiaalmaksu arvestamisel jms on erinevust? Hakkan töötama kahel kohal, mõlemas firmas osalise koormusega. Viimases kohas oldi nõus võtma osalise tööajaga üksnes sellepärast, et on tükitöö.
Töölepingu seadus ei sätesta erinevusi osalise ja täistööajaga töötamise vahel. Nii puhkusetasu kui ka hüvitisi arvutatakse mõlemal juhul töötaja keskmisest töötasust.
Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt tuleb tööandjal tasuda sotsiaalmaks üldjuhul vähemalt iga aasta riigieelarve seadusega määratud kuumääralt. Tänavune kuumäär on 290 eurot, st sotsiaalmaksu peab maksma 96,7 eurot kuus ka juhul, kui töötaja töötasu on väiksem kui 290 eurot. Samal ajal näeb seadus võimalusi väiksema maksu tasumiseks, kui töötatakse mitme tööandja juures. Soodsamad tingimused on ette nähtud ka pensionäridele, väikelaste vanematele jt. Soovitan küsijal täpsemaid selgitusi küsida tööandjate raamatupidajatelt või tolli- ja maksuameti spetsialistidelt.
- Üksikasjad
Töötajate ega tööandjate esindajad ei julge kõikide inimeste palkade avalikustamist Eestis niipea lubada.
Ametühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul eeldaks see praegusest avatumat ühiskonda ning Eestil võib selleni jõudmiseks kuluda aastaid, vahendasid ERRi raadiouudised.
Palkade avalikustamise puhul tõi Peterson välja kolm olulist aspekti. Ühelt poolt tahavad inimesed saada töötajatena õiglast palka ja riik maksutulu, kuid teisalt kerkib avalikustamisega üles privaatsuse temaatika.
Just privaatsuse küsimus vajaks tema sõnul Eestis laiemat ühiskondlikku arutelu.
"Kui me neist asjadest räägime, siis me liigume tasapisi avatuma ühiskonna poole. Mida avatum on ühiskond, seda vähem põhjust on üksikisikul oma sissetulekuid varjata. Ma usun, et me viie kuni kümne aastaga võime arengus sinna jõuda," ütles Peterson.
"Ka statistikaamet on praegu ette valmistamas palju täpsemat palgaraporti süsteemi, kus inimesed saavad ise jälgida, millised on palgad justnimelt nende elualal," lisas ta.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar tunnistas, et palkade avalikustamine ei ole tööandjate keskliidus olulise teemana üles kerkinud.
Tamsari sõnul on mitmetes riikides proovitud avalikustada tippjuhtide palku, et tekitada sotsiaalset survet ka tavatöötajate palkade tõstmiseks, kuid tulemust see ei andnud.
"See tulemus oli üsna lihtne, aga vastupidine ootustele - juhtus see, et tippjuhtide palgad tõusid veelgi ja lõhe tavatöötajatega kasvas," rääkis ta.
Tamsar ei usu ka, et töötasude avalikustamine võiks Eesti kontekstis olulist muutust tuua ümbrikupalkade maksmisel.
Põhjanaabrite juures on maksustatav tulu avalik ja sisuliselt võib igaüks maksuametist uurida, kui palju naabrimees palka saab.
Uudishimu rahuldamisest on riigi seisukohalt olulisem see, et ümbrikupalkade asemel tasutaks makse riigile ja õiglast töötasu töötajale.
Just maksupettuste vähendamist on toodud argumendiks, miks töötasud võiksid avalikud olla, kuid rahandusminister Jürgen Ligi selle meetme efektiivsusesse ei usu.
"Ma ei tea, kas me peame kõik Soomet kopeerima, kui maailmas on väga erinevaid näiteid. Soome puhul on ka näiteks see, et kui naabril on uus auto, siis helistatakse naabrile, et küsida, kas tal on maks makstud või kas ta ei sõida firmaautoga." ütles Ligi.
"Varjatud tulu varjamine päriselt ei kao ja ka see, kui me nad üles riputame ei pruugi olla ausam, kui see, mida esitatakse maksuametile. Ülesriputamise eest ei järgne ju mingeid sanktsioone, aga maksuametile valeandmete andmisel järgneb," jätkas ta.
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Soovisin kasutada tasustamata lapsepuhkust, aga jäime tööandjaga eriarvamusele selle andmise tingimustes. Minu teadmiste kohaselt tuleb anda tasustamata lapsepuhkust minu tööpäevades, tööandja väitel aga kalendrijärgsetes tööpäevades. Mismoodi siis sellest nüüd aru saada tuleb ja kuidas saame selle probleemi lahendatud?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Tööinspektsiooni juristide pädevuses ei ole hinnangute andmine situatsioonidest tulenevate asjaolude kohta, vaid üksnes õigusalaste selgituste andmine töölepingu seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohta.
Töölepingu seadus (edaspidi TLS) eristab mõisteid tööpäev ja töötaja tööpäev. Üldjuhul, kui seaduses kasutatakse mõistet tööpäev, tuleb lähtuda kalendaarse tööpäeva mõistest, s.t. lähtuda tuleb kalendrijärgsetest tööpäevadest nädalas või kuus olenemata sellest kui palju töötaja tegelikult nädalas või kuus töötab.
Töötaja tööpäeva mõistet kasutab TLS isapuhkuse (TLS § 60), lapsepuhkuse ( TLS § 63 lg 1), puudega lapse lisapuhkepäeva (TLS § 63 lg 2) ning tasustamata lapsepuhkuse (TLS § 64 lg 1) kontekstis. Tulenevalt nende puhkuste eesmärgist – anda töötajale täiendavat tööst vaba aega – on nimetatud puhkusi võimalik töötajal kasutada oma tööpäeval. Seda kinnitab ka TLS § 54 lg 2.
Lehekülg 1074 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee