Üksikasjad

Avaldatud: 22 november 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets

II samba väljamakseid ei kasuta või on edasi lükanud ligi 10 000 ehk 42% antud vanuserühma inimest, kel oleks selleks õigus.

“Mõni kord on tegemist teadlike otsustega, kuna summad on väikesed ja need jäetakse erijuhtudeks. Mõningatel juhtudel jäetakse summa pärijatele,” rääkis Eesti Väärtpaberikeskuse projektijuht Evelin Lepp-Väiku riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, kus arutati pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse küsimust.

Ta selgitas, et II samba väljamakse võimalused sõltuvad sellest, mitme rahvapensioni (RPM) määra väärtuses on pensionikontole osakuid kogunenud. 1 RPM = 140,81 EUR

Neil, kel on osakute väärtus pensionikontol kuni kümnekordne RPM ehk kuni 1408,10 eurot, on võimalik ühekordne väljamakse. Aastatel 2009-2013 on kasutanud seda võimalust 4 900 inimest ja keskmine väljamakse suurus oli 646 eurot.

Neil, kel on osakute väärtus pensionikontol 10–50 RPM ehk kuni 7040,50 eurot, on võimalikud regulaarsed maksed otse pensionifondist, kestusega kuni 10 aastat. Fondipensioni on 2009-2013 kasutama hakanud 10 000 inimest, keskmine väljamakse suurus ühes kuus on olnud 33 eurot.
Nendega, kel on osakute väärtus pensionikontol üle 50 RPM ehk alates 7040,51 eurot, sõlmitakse pensionileping kindlustusseltsiga (eluaegne annuiteet). Pensionilepingu on sõlminud praeguseks 2 000 inimest.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Jüri Uljas

Uurimuses „Hiiumaa ja hiidlane 2012” küsisime vastajatelt, millise palga eest oleksid nad nõus ainult Hiiumaal töötama. Vastused olid üllatavad. Ilmnes, et nooremates vanusegruppides olid küsitava palga vahed kas olematud või küsisid naised meestest ligi kümnendiku võrra suuremat palka. Suurim erinevus ilmnes aga 30–39-aastaste vanusegrupis, kus naiste küsitu moodustas ainult 70% meeste küsitavast palgast. Samasuguse 30%-lise palgaerinevuse leidsid ka Tartu ülikooli majandusteadlased CV Keskuse andmeid analüüsides.

Palgaerinevus on seda suurem, mida väiksemad on lapsed. Seega eelistavad selles vanuses naised teha väiksema palgaga tööd, et pühenduda rohkem perele ja lastele. Samal ajal loodetakse pigem mehe sissetulekutele. Niisugune lootus on seda põhjendatum, mida suuremad on tööturu palgaerinevused. „Hiiumaa ja hiidlane 2012” andmetel on vanusegruppides 30–39 ja 40–54 nende meeste osakaal, kes väidavad, et nad toovad perre suurema osa sissetulekust, ka kõige suurem (vastavalt 70% ja 78%).

Võimendatud soorollid

Nendel valikutel on oma varjuküljed. Selline olukord võimendab traditsioonilisi arusaamu soorollidest, mille kohaselt on mehe peamine ülesanne raha teenimine ja naisel kodu ja pere eest hoolitsemine. Need arusaamad on olnud võrdlemisi püsivad. Näiteks arvas meie uurimuse „Eesti mehe tervis, hoiakud ja eluviis” andmetel nii 79% meestest. Nende arusaamade omaksvõtmisega kaasneb aga ka teatud surve, muutes olukorra meeste jaoks üsna karmiks. Eri kõrgkoolide kaugõppe tudengite seas tehtud anonüümne uuring näitab hästi selle mudeli toimimist. Küsimusele „Mis siis juhtub, kui perekonnas teenib naine rohkem kui mees?” vastasid pooled küsitletutest, et „mees tunduks tossike, tallaalune”, „võimusuhted perekonnas muutuksid”, „raske on austada meest, kes teenib vähe”, „raha ei ole muidugi kõik, aga kui mees teenib ikka vähem, siis ajab ikka närvi küll”. Iga neljas vastaja rääkis sellises olukorras lahutusest: „suhtel poleks tulevikku, järgneks lahutus”, „mõjuks halvasti, tekiksid pinged, kuid ei lahutaks”. Kõigest iga kümnes vastaja rõhutas võrdsust ja märkis, et see ei mõjutaks suhteid kuidagi.

Selline olukord tekitab meestel palju alateadlikke hirme, eelkõige töötuks jäämise ja mittetoimetulemise ees. Uuringus „Eesti mehe tervis, hoiakud ja eluviis” tulid meeste vastustes küsimusele „Mida olete viimasel ajal kartnud?” esiplaanile eelkõige majanduslikku võimekust puudutav: finantsprobleemidega mittetoimetulek, töökoha kaotamine, töövõimetuks muutumine jne. Alles teisel kohal olid lähedastega seotud hirmud. Seega asetub meeste jaoks paratamatult esikohale majandusliku toimetuleku tagaja roll ja surve sellega edukalt toime tulla. Kõige paremad heaolunäitajad on aga nendel meestel, kel õnnestub töö ja pereelu edukalt ühitada.

Naisi ei motiveeri

Tööturul on need meeste hirmud palgaläbirääkimistel lisamotivaatoriks, naiste arusaam sellest, et mees peabki rohkem teenima, sellist lisamotivatsiooni ilmselt ei tekita. Seega on mehed ja naised tööturul oluliselt erinevalt motiveeritud. Neid perekonnas toimivaid arusaamu taastoodetakse tööturul ja see soodustab soolise palgalõhe püsimist. Nõnda ei muutu ka soorollid.

Mida siis ette võtta? Nii mehed kui ka naised seavad esikohale laste heaolu ja tegutsevad selle heaolu tagamisel oma soorollidele vastavalt. Kuid meeste suurem tööle pühendumine vähendab ühtlasi naiste võimalusi tööturul. Liigse pühendumise või ka välismaal töötamise puhul võib meeste heaolu seeläbi hoopis halveneda. Kuid peresid saab aidata. Riigi toetus suuremate lastetoetuste näol leevendaks ilmselt paljudes peredes valitsevaid pingeid. Muutuda võiksid ka arusaamad soorollidest. Kuid meeste ja naiste soorollid on komplementaarsed: kui muutub üks, siis muutub ka teine. Seetõttu toob naiste suurenev osalemine tööturul paratamatult kaasa meeste suurema osalemise pereelus. Valitsevad väärtushinnangud aga pigem taastoodavad palgaerinevusi tööturul.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 november 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Töölepinguliste suhete ümarlaual tõdesid ametkonnad, et kõige paremaks meetmeks vähendamaks pettusi töösuhetes, on töötajate ja tööandjate teadlikkuse kasv töölepingu sõlmimise kasust ja vajalikkusest.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-vanatalu sõnul ilmneb töövaidluskomisjonidesse jõudnud pöördumistest, et valdav osa vaidlusi saab alguse vormistamata jäänud töösuhtest või siis valedel alustel töölepingulistest suhetest. “Inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja kohustustest lihtsustab pettusi töösuhetes. Kõige lihtsamaks mooduseks töösuhteid parendada, on vormistada kõik kokkulepped kirjalikult,” ütles Meeli Miidla-Vanatalu. Ta rõhutas, et vormistatud töölepingud on kasulikud ka tööandjale, et kaitsta end töötajate kahjunõuete, tekitatud kahju või põhjendamatute töötasunõuete eest.

Ümarlaual tutvustatud turuülese töötajate registreerimisnõude kehtestamine ja registri kasutuselevõtt aitab ametkondade esindajate hinnangul kaasa töösuhete korrastamisele, ent sellest ei saa võluvitsa kõikide probleemide lahendamiseks. Ametkondade ja liitude esindajad märkisid, et töölepingulised suhted on eeskätt kultuuri küsimus.

Maksu- ja tolliameti esindaja Raivo Piiritalo rääkis tendentsist, et “mustalt” äriajavatest ja probleemsetest ettevõtetest lähevad head töötajad ära korralike tööandjate juurde. “Tööleping on seega ka konkurentsieeliseks ning võimaluseks parimad töötajad oma valdkonnast endale saada,” märkis Piiritalo. „Korrektsed töösuhted seaksid ka hangetel osalejad võrdsesse olukorda. Paljud seaduskuulekad ja kõiki makse tasuvate ettevõtete esindajad on väitnud, et ei suuda konkureerida ettevõtetega, kes eelise saavutamiseks hangetel optimeerivad maksudega,” sõnas Piiritalo. “Registri kasutuselevõtt aitaks olukorda selgust tuua.”

Tööinspektsiooni esindaja sõnul on järjest sagedasem olukord, kus ka töötaja ise varjab oma ebakorrektseid töösuhteid. Sotsiaalkindlustusameti esindaja sõnul unustavad töötajad “musta” palgaga nõustudes, et jäädakse ilma palju suurematest sotsiaalsetest garantiidest. “On olukordi, kus tööõnnetuse järgselt on hüvitis olematu, sest tööandja kas pole sotsiaalmakse tasunud või teinud seda vaid miinimumpalgalt.” Ta lisas, et tänane “unelm” 1000 eurot nö puhtalt kätte jätab inimese hätta pensionipõlves, kus riiklik pension, mis on paljudel ainuke pensionisammas, on maksude mittelaekumise tõttu olematu.

Eile lepingulistele töösuhetele pühendatud ümarlaual osalesid Tööinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Tööandjate Keskliidu, Ametiühingute Keskliidu ja Maksu- ja tolliameti esindajad. Ümarlaud korraldati ESF programmi „Tööga soetud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010 – 2014“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Teabeosakonna avalike suhete peaspetsialist
Tööinspektsioon
Tel 5699 2324

Üksikasjad

Avaldatud: 21 november 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Uus teabesüsteem koorib töötaja ühe klahvivajutusega riigi ametite ees porgandpaljaks.

Veel nädal tagasi kõhklustes vaevelnud ministrid leppisid nüüd kokku riigi keskse töövõtjate andmebaasi – töötamise registri – käivitamises alates 1. juulist 2014. Selleks muudetakse maksukorralduse seadust. Kui varem pidi ettevõtja töötaja palkamisel teavitama mitut eri ametit, siis alates eelolevast suvest saadavad ettevõtjad info töötajate kohta ainult ühte kohta – maksuametile.

Rahvastikuregistriga seotava andmebaasiga koondatakse ühte inimese andmed väga paljude riigiasutuste jaoks. Andmeid saavad sealt maksu- ja tolliamet, politsei- ja piirivalveamet, haigekassa, töötukassa, tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusamet.

Kui inimene saab eripensioni, siis on ühtsest registrist näha, kui ta asub tööle, ja eripensioni maksmise saab automaatselt lõpetada. Politsei saab hakata superandmebaasi kasutama oma menetlustoiminguteks.

Ettevõtjate seas tekitas kavandatavate seadusemuudatuste juures vastuseisu asjaolu, et edaspidi peab maksuametile töötaja ametisse asumisest teada andma vahetult enne tema esimest tööpäeva. Praegu aga tuleb haigekassat teavitada seitsme päeva jooksul ja maksuametini võib info jõuda isegi ligikaudu kuu aja jooksul.

Võib üle jõu käia

Muudatus seab varasemast keerulisemasse olukorda hooajatöölisi kasutavad toitlustusasutused ja ehitusfirmad, kelle tööjõuvajadus võib üleöö muutuda.

„Hea meelega täidaks kõiki kohustusi riigi ees, kui need oleks toimivad ja kergendaks ettevõtjate tööd. Oleme seisukohal, et nimetatud seaduseelnõu tekitab tööandjale lisatööd,” ütles populaarse restorani Olde Hansa omanik Auri Hakomaa. „Kui näiteks restoraniäris tuleb korraga tööle ligi 80 hooajatöötajat ja kahe nädala pärast selgub, et pooltele see töö ei sobi ja nende asemel tuleb võtta uued, siis kiirteavitamine käib personalitöötajale lihtsalt üle jõu.”

Kuid maksuamet põhjendab, et just ehituses ja toitlustuses harrastatakse kõige hoogsamalt ümbrikupalga maksmist. Konjunktuuriinstituudi andmetel sai mullu 12% Eesti töötajatest ümbrikupalka, seetõttu jäi riigieelarvesse laekumata üle 146 miljoni euro.

„Kui maksuhaldur viib töökohtadel läbi kontrolle, siis kohtavad meie revidendid väga sageli väiteid, et ollakse esimest päeva tööl,” rääkis maksuameti töötajate registreerimise projektijuht Kristi Laul.

Näiteks mullu ehituse valdkonda kontrollides võttis maksuamet selgitused rohkem kui 4000 isikult, kellest 32% oli väidetavalt esimest päeva või lühiajaliselt tööl.

Peale kohustuse töötaja kohe registreerida muutub registreerimise kanal – selleks saab maksuhalduri elektroonne teeninduskeskkond e-maksuamet/e-toll.

Lubatakse lihtsust

Registreerida tuleb kõikide tööd tegevate füüsiliste isikute töötamised, olenemata lepingu vormist, erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus.

Veebikeskkonna täienduseks luuakse lihtsustatud registreerimine SMS-i või telefoni teel, kus on võimalik töötamise alustamise hetk sõnumiga koheselt fikseerida. Seitsme päeva jooksul tuleb andmeid veebikeskkonnas täiendada ja töötamine lõplikult registreerida, seejärel toimub süsteemipõhine andmevahetus haigekassaga. „Kui andmeid ei ole veebis täiendatud, andmevahetust ei toimu ning ravikindlustust jm sotsiaalseid tagatisi isikule automaatselt arvestama ei asuta,” lisas Laul.

Kommentaar:
Maksuamet on riigihankega lõpusirgel
Marek Helm
maksu- ja tolliameti peadirektor

Töötajate registri loomiseks oleme koos rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusega riigihankega lõpusirgel. Võiksime detsembri alguses sõlmida arenduslepingu, kuid selle eelduseks on kindlus, et rahandusministeerium ja sotsiaalministeerium valmistavad vajalikud seadusemuudatused ette ja saadavad need riigikokku.

Me hoiame kinni tööandjatega sõlmitud kokkuleppest, et tööandjal on kohustus edastada andmed ainult üks kord, meie aga omakorda jagame neid andmeid teiste riigiasutustega, eeskätt siis sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevatega. Avalikkuses justiitsministeeriumi vahendusel kõlanud arusaam, et luuakse täiendav register ja ettevõtjatele tekib sellest lisakoormus, ei vasta tegelikkusele. Sellest momendist, kui alustab uus töötamise register, ei pea tööandjad enam eraldi edastama infot haigekassale ega töötukassale. Me võtsime selle arenduse enda peale, kuna teised riigiasutused usaldavad meie võimekust teha seda tähtaegselt ja kvaliteetselt.

Muutmisele läheb kaheksa seadust

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muutmisega käib andmete esitamine töötajate kohta üksnes töötamise registri kaudu ja enam ei pea esitama eraldi andmeid haigekassale ega töötukassale. Suureneda võib vajadus suhelda kontrollimenetluste käigus maksuhalduriga.

Ravikindlustuse seaduse muutmisega kaob paberkandjal dokumentide esitamise vajadus.

Töötuskindlustuse seaduse muutmisega läheb töötukassa paberivabale asjaajamisele. Kaob vajadus väljastada tõend väljamakstud tasude, kinnipeetud töötukindlustusmaksete ja viimaste töötamise andmete kohta.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, vanemahüvitise seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmisega kujuneb tõhusamaks töötamise fakti kontrollimine, mida arvestatakse peretoetuste maksmisel.