Üksikasjad

Avaldatud: 20 september 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Silvia Kruusmaa Eesti Kaubandus- Tööstuskoja jurist,

Keegi ei taha tänapäeval enam töölepingut sõlmida kirjaliku kokku­leppeta, samamoodi on kasulik fikseerida kirjalikult ka arvuti kasutamise reeglid.

Paar kuud tagasi lahvatanud luureskandaal, mis paljastas USA võimude laialdase nuhkimistegevuse inimeste arvutites, on kõigil veel meeles. Kui aga tulla spioonide tegevuse juurest tagasi igapäevaellu, on hoopiski argisem küsimus, kas, ning kui jah, siis kuidas saavad tööandjad lugeda oma töötajate e-kirju ja jälgida, milliseid internetilehekülgi nad külastavad.

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) käe all on praegu valmimas juhis töötajate arvutikasutuse privaatsuse kohta töökeskkonnas. Valmiv juhis informeerib inimesi sellest, milliseid digitaalseid andmeid töötaja arvutikasutus tööandja infosüsteemidesse jätab ning mis õigused ja kohustused mõlemal osapoolel seonduvalt nende andmetega on.

Tegelikult on selle loo pealkiri veidi vildakas. Õigem oleks öelda: tööandja enda arvutis, mida kasutab töötaja. Sest sellest ju kõik vaidlused tavaliselt algavadki. Tööandja leiab, et tegu on tema omandiga, tema poolt kinni makstud internetiühendusega ning tagatipuks töötajaga, kellele ta palka maksab.

Arvuti taga töötamise omapära on aga võrreldes muu tööga see, et tööülesannete kõrval saab ka kõige muu, mitte tööga tegelda. Abikäe selliseks kontrollimiseks on tööandjale ulatanud ka tehnoloogiaettevõtted, mis on töötanud välja programme, millega saab kergesti tuvastada, millistel lehekülgedel töötaja töö ajal käib ning kui kaua seal viibib. Selliseid programme kasutavad ka mitmed Eesti suur­ettevõtted.

Inimeste põhiõigused jäävad samaks

Siin aga peab tõmbama pidurit. Sest kuigi töö efektiivsuse kasv ning lihtsamad ja kiiremad lahendused kõlavad kenasti, tekitab paljudes selline lähenemine eetilisi küsimusi, ja täiesti õigustatult. Kuigi meie maailm on tehnoloogilise arengu mõttes iga päevaga parem, siis midagi ei ole muutunud vahepeal inimeste põhiõigustega.

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ütleb selgelt, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Sama konventsioon määratleb, millal võimud saavad sekkuda inimese eraellu. Kuid siin ei ole midagi juttu tööandjast. Kuigi tehnoloogiliselt võib tööandja olla sama võimukal positsioonil nagu jutu alguses märgitud USA riiklik julgeolekuagentuur, mis inimeste internetikasutust jälgis, on õiguslikult tööandja positsioon hoopis teine.

Kuna töösuhe toimib lepingu alusel, siis kõik, mis selles suhtes aset leiab, peab tuginema samuti kokkuleppele ja see puudutab ka töötajate arvutitegevuse kontrollimist. Kuigi väga paljud töötajad teevad tööd arvutiga, on paljud tööandjad mõelnud sellele, et tuleks kindlaks määrata teatud arvutikasutamise reeglid ja samuti teada anda, millistel alustel töötajaid võidakse kontrollida.

Kui ettevõttel on auto, siis te ju määratlete auto kasutamise reeglid, miks peaks olema see teisiti arvuti puhul? Seda enam et internetikasutuse kontrolli tegema asudes rikub tööandja töötaja õigusi, kui puudub eelnev teavitamine kontrollimisest või kokkulepe kontrollimiseks.

Mida ettevõtted teha saavad, on see, et hakkavad koostama ettevõttesiseseid reegleid. Töötajate kontrollimiseks ja teavitamiseks peaks tööandja koostama töötajate andmete töötlemise kohta selgitava juhendi, mida saab lugeda töölepingu osaks.

Seal tuleks selgitada, milliseid andmeid mis eesmärkidel ettevõte töötajate kohta kogub, kuidas kasutab, kaua säilitab, kuidas töötaja saab oma andmetega tutvuda ning kelle poole töötaja võiks küsimuste tekkimisel pöörduda, kõlavad AKI uue juhendi soovitused.

Selliste sammude astumine ei ole vaid formaalsus, vaid võib olla vajalik tööandja ja töötaja vahelise vaidluse tekkel. Keegi ei taha tänapäeval enam sõlmida kirjaliku kokkuleppeta töölepingut, samamoodi on kasulik fikseerida kirjalikult ka arvuti kasutamise reeglid. Seejuures ei tohi tööandja aga unustada, et kui selline kokkulepe on sõlmitud, siis on tööandjal õigus kontrollida töötaja tegevust üksnes töökohustuste täitmisega seoses, ning näiteks erakirju, mis on saadetud töö meiliaadressi alt, lugeda ei tohi.

Kahjunõuded hoiab ära ennetav tegevus

Hoiatavaid kohtulahendeid juhtumitest, kus reegleid polnud, on juba praegu. Näiteks ühes 2007. aasta kohtulahendis (Copland vs. Ühendkuningriik) rõhutas Euroopa Inimõiguste Kohus, et töötaja võib eeldada, et tema suhtlusele laieneb õigus privaatsusele, kui tööandja ei ole teda enne teavitanud, et tema sidevahendite teel edastatud suhtlust jälgitakse.

Töötaja ei pea eeldama, et e-kirju või internetikasutust jälgitakse, rõhutas kohus. Kaebajale määrati mittevaralise kahju (stress, ärevus, unehäired) hüvitiseks 3000 eurot. Selle kulu tööandjale saanuks kergesti ära hoida, kui oleks olnud asutuse­sisesed reeglid arvutikasutuseks või enne töötaja arvutikasutuse kontrollimist oleks tööandja talle oma tegevusest teatanud.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 september 2013

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Sotsiaalkomisjon arutas oma tänasel istungil vanemahüvitise arvutamise muutmise vajadust olukorras, kus hüvitise saaja saab töist tulu.

Kehtiv vanemahüvitise ümberarvutamise valem on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb.

«Töötamine vanemahüvitise saamise ajal ei tohi olla karistus. Muudetav vanemahüvitis motiveerib vanemat hoidma sidet tööturuga ja selle arvutamine muutub töötajale paindlikumaks,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Eelnõuga muudetakse hüvitise vähendamise valemit ühtlasemaks, enamikul juhtudel isikutele soodsamaks. Vanemahüvitise arvutamise valemit on kavas muuta nii, et lapsevanema kogusissetulek (st vanemahüvitis ja tulu kokku) ei väheneks võrreldes situatsiooniga, kui tal lisatulu ei oleks. Seaduse muudatusega välditakse tulevikus olukordi, kus töötamine vanemahüvitise saamise ajal ei taga isikule suuremat kogusissetulekut.

Eelnõuga kaotatakse töötasu ülempiir, mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis. Regulatsioon muutub rohkem töötamist soodustavaks.

Sotsiaalkomisjon otsustas täna oma istungil saata vanemahüvitise seaduse muutmise seaduse eelnõu (470 SE) Riigikogu täiskogu esimesele lugemisele.

Sotsiaalkomisjoni kuuluvad Margus Tsahkna (esimees), Viktor Vassiljev, Maret Maripuu, Heljo Pikhof, Yana Toom, Helmen Kütt, Jüri Jaanson, Reet Roos ja Rein Aidma.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 september 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Teele Tammeorg

Ametiühingud ja tööandjad plaanivad täna kokku leppida järgmise kahe aasta miinimumpalga.

„Esimest korda ajaloos on tehtud kaheks aastaks kokkulepe,” kinnitas eile Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson. Kui tänavu on alampalk 320 eurot, siis uueks aastaks loodetakse see tõsta 355 eurole, see tähendaks 10,9% tõusu. Petersoni sõnul taotles EAKL alampalga tõstmist 360 eurole, kuid läksid tööandjatega kompromissile.

Ühtlasi peaks alampalk 2015. aastaks jõudma 390 euroni. „Püüame homme [täna] kokku leppida,” kinnitas Eesti tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar.

Petersoni sõnul lähtus EAKL oma taotluses sellest, et alampalk jõuaks kiiremini keskmisele palgale järele.

„Kui keskmine palk tõuseb ennustuste kohaselt järgmisel aastal 6,2% ja seejärel 6, 3%, siis meie mõte oli natukene majandust näpistada, just nendes laisemates kohtades natukene survestada,” märkis Peterson.

Kui Eestis hakkab tööjõudu väheks jääma, siis seda enam peaks olemasolevat tööjõudu efektiivselt kasutama. „Me arvame, et mida kallimalt see tööjõud kätte tuleb, seda rohkem peavad ka ettevõtjad mõtlema, kus on need mõistlikud kohad, kus tööjõudu kasutada ja kus on mõistlik mehhaniseerida. Ühesõnaga – natuke innustada selle kiirema alampalgatõusuga majandust efektiivseks muutuma.”

Peterson lisas, et märgid näitavad tööandjate nõusolekut. „Ka tööandjatel on juhtkond muutunud – need läbirääkimised on muutunud asisemaks,” ütles ta. „Me tõepoolest räägime rohkem majandusest ja Eesti huvidest ja vähem mängime neid kohustuslikke mänge, mis klassivõitluse juurde kuuluvad, aga millesse me ei tahaks end tulevikus nii palju segada.”

Ühtlasi jätkuvad ametiühingute ja tööandjate läbirääkimised sotsiaalministeeriumi ettevalmistatava kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse töötüli seaduse eelnõu üle, mida rahvasuu on lühidalt ka streigiseaduseks nimetanud.

Viimati nähtud tekst on Petersoni sõnul EAKL-ile vastuvõetav: säilinud on toetusstreigid, liidu hinnangul on ka juriidiline võimalus mõjutada streigiga seadusi.

„Praegu meil ei ole väga suuri pretensioone selle eelnõu vastu,” kinnitas Peterson.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar on varem Eesti Päevalehele öelnud, et ei näe poliitilistel ja toetusstreikidel loogilist põhjendust. „Riigi või teise tööandja vastu suunatud streigid tekitavad kahju nii ettevõtte töötajatele, klientidele kui ka omanikele, kellel pole võimalik streigid vallandanud töökonflikti lahendamiseks midagi teha,” märkis ta.

Petersoni sõnul ei peaks aga tööandjad streigivõimaluse liigset kasutamist kartma. „Me oleme siiamaani olnud väga tasakaalukad selle võimaluse kasutamisel ja kavatseme ka tulevikus olla mõõdukad,” kinnitas Peterson. „Streik peaks jääma ühiskonnale selliseks demokraatlikuks ventiiliks, kui asjad hakkavad väga viltu kiskuma, nagu õpetajate palgaküsimus on kiskunud.”

Üksikasjad

Avaldatud: 18 september 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ann-Marii Nergi
ärileht.ee

Praxise analüüsist selgub, et sisserännanutel ei ole lõimumiseks piisavalt häid võimalusi.

Üle saja Eestis elava mittekodaniku tegi poliitikauuringute keskuse Praxise ja Balti uuringute instituudi eestvedamisel ettepanekuid, kuidas parandada välismaalaste või venekeelse elanikkonna riigis hakkamasaamist. Nüüd on Praxis need ühte aruandesse kokku kogunud.

Muu hulgas on aruandes ära toodud ka välismaalaste ettepanekud tööhõive parendamiseks, kus nii venekeelne pikaajaline kui ka ingliskeelne uusimmigrantidest elanikkond leidis, et Eestis on probleemiks keelekursuste vähene kättesaadavus ja ebapiisav kvaliteet, elamis-, õppimis- ja tööloa saamine on keerukas, ning etteheiteid teenis ka töötukassa. Mureks on eri rahvustest inimeste ebavõrdsed töölesaamise võimalused.

Põhiosa ingliskeelsest arutelust saadud tagasisidest tööturuküsimuste kohta puudutas lubasid ja sellega kaasnevat asjaajamist. „Sisserännanud tunnetavad igal sammul pigem seda, et nad on riigile koormaks ja ebavajalikud, mitte oodatud Eesti ühiskonda rikastama,” märkisid aruande autorid Maiu Uus ja Kristjan Kaldur. Samuti leiavad analüütikud, et tasuta eesti keele õppe võimaluse kaotamiseks ei ole veel aeg küps. Nii venekeelne kui ka uussisserännanute sihtrühm kirjeldas, et tasuta kursusi on vähe, need on tasulised. Töötukassa puhul nimetati, et veebilehel pole töökuulutused vene keeles kättesaadavad, juriidilistes küsimustes ei saada piisavalt nõu ja ümberõppekoolituste õppejõud ei ole piisavalt professionaalsed.

Võimalustest ei teata

„Ühtlasi selgus teravalt, et inimesed ei ole lihtsalt kursis kõigi võimalustega, mis neile on aastate jooksul loodud,” lisas Maiu Uus.

Erinevate lubade taotlemisega puutusid eelkõige kokku ingliskeelsed sisserännanud. Näiteks kurtsid tudengid, et kooli lõpetamisega lõpeb ka nende elamisluba. Septembri alguses jõustunud seadusemuudatus lubab neil nüüd veel kuueks kuuks Eestisse tööd otsima jääda.

„Jätkuvalt on ebasüsteemne uussisserändajate kohanemisega seotud teema, näiteks info puudumine neile vajalike teenuste kohta,” tõdes Kristjan Kaldur.