Artiklid

Priit Simson

-Andres Võrk, teie ja magistrant Magnus Piiritsa hiljutisest analüüsist jääb mulje, et kui teha nii nagu pangad soovitasid - suurendada sissemakseid teise pensionisambasse, siis see on hoopiski kahjulik. Kuidas nii?

Ei saa öelda, et see oleks kahjulik, kuid see pole ka nii kasulik, kui pensionifondide haldurid oma reklaamikampaaniat tehes väidavad - et panusta ise üks protsent ja saad 9 protsenti vastu. Kui inimene suurendab oma panust teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt, kust praegu läheb esimesse sambasse 16 protsenti ja teise neli, nii et teise sambasse hakkab minema kuus protsenti, siis tema pensioniõigused esimesest sambast samal ajal vähenevad.

-Nii et kui öeldakse, et pane üks ja saad üheksa, toimub kuskil ikkagi mingi mahaarvamine sotsiaalmaksu kahanemise arvelt esimesse sambasse?

Just. See võit on tunduvalt väiksem. Kokkuvõttes, kas inimesele on kasulik või mitte vahetada osa oma esimese sama õigusi teise samba reaalse raha vastu sõltub esimese ja teise samba pensionide arengust pikas perspektiivis. Kui me tugineme pikaajalistele prognoosidele rahvastiku ja majandusarengu kohta, siis võib öelda, et niikaua, kui pensionifondide reaaltootlus on ikkagi positiivne, st katab ära inflatsiooni, on inimestel mõttekas makseid teise sambasse suurendada. Kuid see võit on mõni protsent tulevasest pensioni suurusest.

Meie oma analüüsiga tahtsime näidata, et lisaks sissemakse aspektile ja pensionide suuruse võrdlemisele pensionile jäämise hetkel, mida teeb rahandusministeeriumi avalik kalkulaator, tuleb uurida ka seda, kuidas need pensionid käituvad pärast seda, kui inimesed on pensionile jäänud.

-Analüüsist võib lugeda, et teise samba pensioni osakaal hakkab kogu saadava pensioni hulgas kahanema?

Just, see pigem kahaneb ajas. Esimese samba pensioni, kui inimene kord juba pensionile jääb, indekseeritakse edasi, vastavalt hindade ja sotsiaalmaksu laekumise kasvule. Kuid kogumispension leitakse jagades meie kogutud raha igakuiseks pensioniks kogu pensionipõlve jooksul, arvestades oodatavat eluiga pensionile jäädes ja kogutud raha võimalikku tootlikkust pensioniea jooksul. Ja see arvutus annab ühe kindla summa kuus.

Mida aeg edasi, seda suuremaks võib kujuneda inimeste jaoks esimese samba pensioni osakaal, kui nad juba kord pensionil on. Ja kui me võrdleme, kas mõttekam on olla rohkem esimeses või teises sambas, peaksime kogu inimese pensioniea arvesse võtma. Juba pensionil olles nii esimese kui teise samba pensioni suhe keskmisse palka väheneb igal juhul, seega tulevaste pensionäride olukord kord juba pensionil olles muutub ajapikku kehvemaks võrreldes töötavate ühiskonna liikmetega.

-Mis siis teie käitumine teise samba osas on olnud? Mida soovitate?

Mina näiteks - kui oli 2010. aastal võimalus makseid jätkata, siis jätkasin oma makseid kogumispensioni skeemi. Ja nüüd siis mu maksed kogumispensioni süsteemi suurenevad, sest ma tegin juba 2010 selle otsuse. Kriitiliseks kohaks on pensionifondide tootlus. Aga kui nad vähegi katavad ära hindade kasvu, siis meie arvutused näitavad, et inimestel on mõttekas suurendada kogumispensioni makseid, eeskätt noorematel inimestel ja kõrgemapalgalistel inimestel.

Noorematel seepärast, et nende kogumisperiood on palju pikem, ja kõrgemapalgalistel seepärast, et esimeses sambas toimub ümberjaotus läbi solidaarse baasosa ja kõrgemapalgalised võidaksid teises sambas rohkem, sest nende oma säästud koguksid rohkem raha. Igal juhul, arvestades seda, et Eesti inimeste säästud on väga madalad, on oluline riske jagada, mitte jääda lootma vaid esimesele sambale.

-Inimesed saavad siin elus vahetada kõike - lõpetada abielu, vahetada sugu, vahetada kodakondsust- aga teisest sambast, kui see kord juba võetud, loobuda ei saa?

Jah, siin ei ole enam tagasipööramise võimalust. Selle põhjenduseks on see, et üldjuhul inimesed ei mõtle kaugele tulevikku - tavaliselt inimesed alahindavad oma eluiga, nad ei planeeri elada kaua ja tavaliselt ka ei säästa nii palju. Ja seepärast on tehtud teise sambaga liitumine noorematele kohustuslikuks ja vanematel oli alguses võimalus otsustada, kas liituda või mitte kogumispensioniga.

Praegu on siis veel võimalik otsustada, kas suurendada neljaks aastaks sissemakseid või mitte. Pensionisüsteemis kujunevad inimeste õigused väga pika aja jooksul ja neid õigusi ka realiseeritakse väga pika aja jooksul. Kui me laseksime inimestel oma otsuseid muuta, siis inimesed tooksid pikaajalised huvid lühiajalistele ohvriks. Tõsi, kui vaatame Kesk- ja Ida-Euroopa riike viimaste aastate jooksul, näiteks, mis on juhtunud Ungaris või praegu Poolas, siis mõlemad riigid on vähendanud kogumispensioniskeemide rolli.

Riikide üldine finantsolukord on olnud piisavalt kehv, et lühiajaliselt kasutada kogutud sääste riigivõla leevendamiseks. Eesti riigil see olukord pole nii kehv, üldine võlakoormus on suhteliselt väike, mistõttu oht, et kogumispensionisüsteemi ümber pööratakse väiksem. Kahjuks me saame alles tagantjärgi teada, mis on tegelikult õige. See, et mõnes sambas läheb asi untsu, on täiesti võimalik, aga kõiki mune ei saa hoida ühes korvis.

Ettevõtjad tõstavad ettevaatlikult töötasusid, kuid ei näe hetkel ruumi palgaralliks, mida võiks eeldada viimase kvartali statistika põhjal.

Eesti keskmine palk tõusis teises kvartalis aastaga 8,5 protsenti ning CV Keskuse andmetel kerkis palgapakkumiste suurus samal perioodil ligi veerandi võrra.

Edasi loe originaali viitelt http://www.ap3.ee/article/2013-09-10/palgakasv_muudab_tooandjad_ettevaatlikuks või Äripäeva paberlehest.

Ken Rohelaan

Lugeja küsib:
Töötajaga oli sõlmitud tähtajaline tööleping, milles töösuhte lõppemise tähtaeg oli seotud sündmuse saabumisega. Nüüdseks on tekkinud olukord, kus töötaja tuleb koondada ja talle tuleks välja maksta töötasu mida ta oleks saanud kui oleks töötanud sündmuse saabumise hetkeni. Kuidas tuleks seda sündmust nüüd ajaliselt määratleda, et hüvitatava perioodi kestus ja hüvitamisele kuuluva osa suurus teada saada?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemist saab tõepoolest siduda konkreetse sündmuse saabumisega või kuupäevaliselt. Selleks tuleb juba töölepingu sõlmimisel määratleda mida sündmuse saabumise all silmas peetakse: kas konkreetse töö valmimist, hooaega vms. Sündmuse saabumist peab olema võimalik siduda ajavahemikuga või mõne konkreetse kriteeriumi/asjaoluga, mis on üheselt tuvastatav. See ei saa olla abstraktne olukord - nii tööandja kui töötaja peavad teadma töösuhte eelduslikku kestust. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse töölepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kui prognoositavalt kuluks selle töö tegemiseks 1 aasta, aga töö saab valmis varem, näiteks 8 kuuga ning tööleping tuleb majanduslikel põhjustel üles öelda, tuleb töötajale maksta hüvitiseks tema 4 kuu töötasu.

Kui tekib vaidlus sündmuse saabumise tähtaja määratlemisel tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus välja selgitada milline oli poolte tahe selle kokkuleppe sõlmimisel ja kuidas sellest aru saadi.

Olukorras, kus tähtajaline tööleping on sõlmitud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja lepingu tähtaeg on seotud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmisega, tuleb lähtuda eeldusest, et TLS § 62 lg 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale ette 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingu üles ütlemisel majanduslikel põhjustel maksta töötajale hüvitust 14 kalendripäeva ulatuses, kui pooled ei olnud kokku leppinud muud ajaperioodi.

Signe Kalberg

Kontoris töötaja töölepingus on kaugtöötaja omast erinev üksnes töö tegemise koha sätestamine.

Töölepingu sõlmimine kaugtöö tegijaga ei erine üldjoontes nn tavatöölepingu sõlmimisest, selgitab Rohtla Law Office OÜ jurist Thea Rohtla.

Erinevus seisneb selles, et kui töökohustusi täidetakse kaugtööna, peab tööandja töötajat sellest kirjalikult teavitama ja seda sätestab ka töölepinguseaduse § 6. „See tähendab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab peale poolte andmete, lepingu sõlmimise aja, tööülesannete kirjelduse, töötasu kokkulepete, tööaja, puhkuse kestvuse ja viidete töökorralduse reeglitele töö tegemise koha juures olema kanne, et tööd tehakse kaugtööna. Kui see viimane puudub, loetakse, et pooled ei ole selles kokku leppinud,” osutab Rohtla.

Lepingusse ei pea panema konkreetset töötaja (elukoha, asukoha) aadressi, kus ta kaugtööd teeb, piisab koha märkimisest kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Sealjuures ei pruugi töötaja kaugtööd teha sugugi kogu kokkulepitud tööaja ulatuses. Sõltuvalt töö iseloomust ja vajadusest võivad pooled kokku leppida ka näiteks nii, et kui muidu töötab töötaja iga päev oma kodukontoris, siis kindlatel päevadel töötab ta tööandja kontoris. Või vastupidi – tavatingimustes on töökoht tööandja ettevõtte asukoht, aga näiteks igal reedel teeb töötaja kaugtööd. „Kui pooled on nii kokku leppinud, tasub see režiim ka lepingus fikseerida,” soovitab Rohtla.

Mille järgi tasustatakse

Kui kodukontoris töötamise korral lepitakse kokku töötasustamine näiteks tükitöötasuna (tööandja kontoris oli aga ajatöötasu või ka vastupidi), siis sellised kokkulepped peavad olema ka töölepingus. Ka on soovitav töölepingus kokku leppida tööaja arvestuse pidamises (pidajas), võimaliku ületunnitöö tegemise tingimused ja töötaja kohustused juhuks, kui töö „otsa saab” ehk tekib nn tööseisak. „Kui need küsimused on jäetud lahtiseks, võib tekkida poolte vahel vaidlus võimalikus ületunnitöö tegemises ja täiendavas töötasus või töötaja võib hoopis nõuda tasu aja eest, mil teda „tööga ei kindlustatud. Kuni selleni välja, et töötaja süüdistab tööandat lepingutingimuste rikkumises, ütleb töölepingu erakorraliselt üles ja nõuab ka hüvitist,” juhib Rohtla tähelepanu.

Tööandja jaoks tähendab töötaja kodukontorisse tööle lubamine eelkõige veendumist, et töötaja sobib kaugtööd tegema – on kohusetundlik, tugeva enesedistsipliiniga ja vastutustundlik.

„Meie kogemus näitab, et aja- ja kohapaindlikkus toimibki tavapärase töösuhte raames ja sageli eraldi kokkuleppeid selleks ei sõlmita,” ütleb targa töö ühingu projektijuht Kadri Seeder. Pigem on oluline, et töötaja mõistaks, millist tulemust temalt oodatakse ja mis ajaks.

„Oluline on usaldus – lepingud ja eraldi regulatsioonid pigem vähendavad paindlikkust ja võivad hea suhte ära rikkuda,” väljendab Seeder oma isiklikku seisukohta.

Vajadusel kodus

Eesti suurima telekommunikatsiooni- ja IT-firmana suhtub Elion kodu- ja kaugtöösse igati soosivalt, kuigi selliseid töölepinguid, mis oleks spetsiaalselt kodus töötajatega sõlmitud, neil praegu ei ole. Samuti pole töötajaid, kes oleks 100% kodutööl, kinnitab firma personalidirektor Maria Kütt.

„Ilma kaugtööta ei suudaks meie ettevõte tänases maailmas piisavalt paindlikult toimetada. Kodus töötamise võimalus annab hea turvalise teadmise, et nt lapse haigestumisel ei pea ilmtingimata hoolduslehele jääma, vaid saab tööülesandeid ka distantsilt täita,” selgitab ta.

Kui inimene ise hindab, et ta teeb kodus tööd efektiivsemalt või saab kontoriseintest väljaspool paremini keskenduda, siis pole põhjust sellele vastu olla. Loomulikult on hea tava, et mujal töötamine lepitakse otsese juhiga kokku ning et vajalikud koostööpartnerid teavad, kust ja mis kanalite kaudu on inimene kättesaadav. „Arvan, et umbes pooled Elioni töötajad on kodus töötamise võimalust ka kasutanud,” ütleb Kütt.

Kaugtööna tehtava töö erisused võivad olla tööaja korralduses, tööülesannete saamises, tööde üleandmises ja sõltuda ka tehtava töö iseloomust. „Aga selline regulatsioon sisaldub tavapäraselt töökorralduse reeglites, mitte töölepingus,” täpsustab Thea Rohtla.

Kaugtöölepingute sõlmimisel tuleks kindlasti reguleerida:

•• Töö- ja puhkeaeg – tagada paindliku tööaja korral (näiteks väikelapse emad-isad) kontoris töötajatega sama hulga töötundide pühendamine ettevõttele

•• Kohustus olla iga päev mingil ajavahemikul tööülesannete andmiseks ja nende täitmise kontrolliks online’is kättesaadav

•• Kontoris käimise kohustus (koosolekud, infopäevad, koolitused jne), et töötaja oleks siiski meeskonna osa

•• Turvalisus – näiteks äriliselt tundliku infoga töötamise piirang avalikes kohtades, vajadusel ka eraldi konfidentsiaalsusleping

•• kulude hüvitamise kord – kas tööandja kompenseerib tööks vajalikud kontorikulud, näiteks mingi osakaaluga internetiühenduse kuutasu, telefonikulud, kontorimööbli ja muud tarbed

•• Ergonoomikanõuded töökohale, et kutsehaiguse tekkimise oht ei oleks suurem kui kontoris, vajadusel kohustus alluda töökeskkonnaspetsialisti soovitustele

Allikas: Elioni personalidirektor Maria Kütt

«Kas on kindlad haigused või tunnused, mida tekitab öötöö? Näiteks olen mina saanud öötööst unehäired ja peavalud,» küsib lugeja.

Vastab tööohutuse spetsialist Kristi Jõeorg Riskianalüüs OÜst.

Otseselt ei ole välja toodud, millised tervisehäired tekkida võivad – iga inimene on individuaalne. Samas on arstide poolt siiski välja toodud peamised probleemid, mis on tekkinud öösel töötajatel.

Teil on tekkinud unehäired, mistõttu ei saa ka keha puhata - uni aitab ajul ja kudedel õigeks funktsioneerimiseks taastuda. Krooniline unepuudus halvendab tervist ja meeleolu, pärsib tulemuslikkust, loovust ja mälu, häirib turvatunnet. Unevaeguses inimene on kergelt ärrituv, konfliktne, vahel ka ükskõikne töökaaslaste, pereliikmete ja sõprade vastu. Magamatus ja ülejäänud maailmaga vastuolus olemine tekitab stressi ja masendust. Öösel töötajatel esineb päevatöötajatega võrreldes sagedamini seede- ja südamehäireid koos kõrgenenud vererõhuga, külmetushaigusi, kaalutõusu, naistel tsükli ebaregulaarsust ja rinnavähki. Samuti tuleb öösel töötavatel naistel ette rohkem raseduse katkemisi ja neil sünnivad väiksema sünnikaaluga lapsed.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.