Üksikasjad

Avaldatud: 19 august 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööaja lühendamist reguleerib töölepinguseaduse § 53, mille kohaselt on tööaeg lühendatud kolme tunni võrra uusaastale (1. jaanuar), Eesti Vabariigi aastapäevale (24. veebruar), võidupühale (23. juuni) ja jõululaupäevale (24. detsember) eelneval tööpäeval. Tööandja peab lühendama nimetatud rahvuspühale või riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva, kusjuures pühale eelnev tööpäev on päev, mis on enne püha. Seega kui töövahetus lõpeb reedel ja riigipüha on esmaspäeval, siis kohustust reedest päeva kolme tunni võrra lühendada ei ole.

Kuna § 53 loetletud kuupäevade hulgas ei ole 20. augustit, siis tänane tööpäev seadusest tulenevalt lühendatud ei ole. Samas võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat sätet ning reguleerida näiteks töökorralduse reeglites, et ka 20.augustile eelnev tööpäev on lühendatud.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 august 2013

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Lemmi Kann

Sotsiaalministeeriumis küpseva eelnõu järgi ei võeta enam töötuna arvele juhatuse liiget, kes täidab oma ülesandeid saamata selle eest tasu.

Praegu kehtiva seaduse kohaselt võib iga juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, nagu näiteks juhatuse liige, nõukogu liige, audiitor või pankrotihaldur, võtta end töötuna arvele, kui ta ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu.

Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Marko Udras kirjutab koja ajakirjas Teataja, et eelnõuga muudetakse kehtivat korda ning enam ei lubata töötuna arvele võtta juhatuse liiget, kes täidab oma ülesandeid saamata selle eest tasu. Erisus nähakse ette ainult mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liikmete osas, kes võetakse jätkuvalt töötuna arvele ka siis, kui nad tasu saamata oma tööd teevad.

Seletuskirjas on muudatust põhjendatud asjaoluga, et juhtimis- või kontrollorgani liikme ülesannete täitmine tasuta on isiku vaba tahe, kuid tema töötuna arvelevõtmine ei ole põhjendatud, sest ta ei ole tööta - (näiteks juhib äriühingut.

"Kaubanduskoda ei toeta seda muudatust. Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas juhtisime tähelepanu asjaolule, et äriregistrisse on kantud tuhandeid ettevõtteid, millel sisuliselt puudub majandustegevus. Kui ettevõttel ei ole töötajaid ja puudub käive, siis ei saa ka eeldada, et selle ettevõtte juhatuse liige teeb äriühingus tööd," põhjendas Udras koja vastuseisu seadusemuudatusele.

Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2014.

Samas antakse töötuna arvel olevatele juhatuse liikmetele kahekuuline üleminekuaeg. See tähendab, et töötuna arvel oleval isikul on võimalik kuni 1. märtsini 2014 otsustada, kas ta soovib jätkata juhatuse liikmena või mitte. Kui isik ei ole sel ajal enam juhatuse liige, võib ta jätkuvalt töötuna arvel olla.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 august 2013

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Toimetas: Lemmi Kann

Kui inimene on nõustunud tegema tasuta juhatuse liikme tööd, ei tähenda see sotsiaalministeeriumi hinnangul seda, et ta on ilma tööta ja kuidagi muud moodi tasustatud ei saa.

Sotsiaalministeerium tahab seadusemuudatusega vältida nende isikute töötuna arveleolekut, kes tegelikult ei ole ilma tööta, märgitakse eelnõu seletuskirjas.

Praegu kehtiva regulatsiooni puhul ei ole määrava tähtsusega, kas isik on ilma tööta, ehk kas ta tegutseb juhtimis- või kontrollorgani liikmena või mitte, vaid see, kas ta saab selle eest tasu või mitte või kui suurt tasu ta saab. Tasu saamise või mittesaamise põhjal reaalselt töötava inimese töötuna arvelevõtmine ei ole aga sotsiaalministeeriumi hinnangul põhjendatud.

Ministeerium leiab, et kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi on juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed töötuna arvelevõtmisel eelisseisus võrreldes võlaõiguslike teenuse osutamise lepingute alusel töötavate isikutega ja füüsilisest isikust ettevõtjatega. Teenuse osutamise lepingu alusel töötavat inimest ei võeta töötuna arvele. Kusjuures ei ole oluline, kas ta saab tasu või mitte.

Analoogselt ei võeta töötuna arvele füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat isikut (FIE) lähtudes sellest, kas ta saab tasu või mitte. FIE-t ei võeta töötuna arvele, kui ta on kantud äriregistrisse. Asjaolu, kui edukas on tema tegevus ja kas ta saab tasu või mitte, ei ole töötuna arvelevõtmise puhul oluline, sest selle põhjal ei saa otsustada, kas ta on ilma tööta või mitte.

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme ülesannete täitmisega võib isik nõustuda ka siis, kui ta selle eest tasu ei saa. Näiteks juhatuse liikme leping on käsundusleping, mille puhul ei pea tasu maksma. Samas ei tähenda see seda, et juhatuse liige ei peaks oma ülesandeid täitma - äriühingut juhtima, esitama majandusaasta aruande jms.

Seega ta ei ole ilma tööta ja tema töötuna arvelevõtmine ei ole põhjendatud, leiab ministeerium.

Seletuskirjas märgitakse, et tasuta tegutsemine juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena on isiku vaba tahe ja kui ta on nõustunud tegema tasuta tööd, ei tähenda see siiski seda, et ta on ilma tööta. Lisaks ei tähenda juhtimis- või kontrollorgani liikmena tasuta tegutsemine tingimata seda, et isik üldse tasu ei saa. Näiteks äriühingu juhatuse liige, kes on samas äriühingus ka osanik, võib tasu saada muul viisil, näiteks dividendidena, kuluhüvitisena või mõnel muul moel.

Erisus on ette nähtud sihtasutuse, mittetulundusühingu ja –ühistu liikmete osas, kes võib töötuna arvel olla, kui saab väiksemat tasu kui pool töötasu alammäära.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 august 2013

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Minuraha.ee

20–30ndates eluaastates tundub pensionile jäämine olevat valgusaastate kaugusel. Siiski tuleb oma head majanduslikku toimetulekut pensionieas kindlustama hakata just selles vanuses, sest I ja II sambast saadav pension moodustab kolme-neljakümne aasta pärast umbes 40% inimese viimasest palgast.

Tarbijaveebis minuraha.ee leiduva kalkulaatori abil saad arvutada, kui suure osa just sinu pensionile mineku eelsest kuupalgast moodustab su tulevane pension. Selleks tuleb sul kalkulaatorisse sisestada oma brutopalk, vanus, senine tööstaaž ning kui oled liitunud II sambaga, siis liitumise aasta. Kalkulaator näitab, et tänasel 31-aastasel inimesel, kelle brutopalk on 800 eurot ning kes on liitunud II sambaga, moodustab pensionile jäädes igakuine pension umbes 43% ta viimasest palgast. Samas eas ja sissetulekuga inimene, kel II sammast pole, saab loota pensionile, mis moodustab tema viimasest palgast umbes 30%.
Kuidas saada kokku 70% viimasest palgast?

Hõisata pole paraku põhjust kummalgi, sest üldiselt peetakse rahuldavaks pensioni suuruseks 65–70% viimasest palgast. Seega tuleb igaühel endal tegutseda selles suunas, et pensionieas sissetulek suurem oleks. Mida varem alustada, seda parem, kuna pikaajalisel kogumisel ja investeerimisel töötab aeg sinu kasuks. Mida vanemana alustad, seda suurema summa peaksid igakuisest palgast kõrvale panema/investeerima, sest kogumiseks on vähem aega jäänud.

Näiteks kui hakkad 40-aastasena iga kuu kõrvale panema 30 eurot ning investeeringu aastane tootlus on tagasihoidlikud 2%, koguneb sul 65. eluaastaks ligi 11 635 eurot. Kui oleksid hakanud 20-aastasena iga kuu 30 eurot kõrvale panema ning investeeringu aastane tootlus oleks samuti 2%, koguneks sul 65. eluaastaks umbes 26 210 eurot. Siit leiad investeeringute kalkulaatori, et saaksid endale sobivates summades arvutada.

* Loe siit lähemalt, miks pensionieale noorelt mõelda http://minuraha.ee/miks-pensionieale-noorelt-moelda/.
* Pensioniraha kogumiseks on lisaks II sambale veel palju võimalusi. Näiteks vabatahtlik kogumispension ehk III sammas, otseinvesteeringud väärtpaberitesse, väärismetallidesse, kinnisvarasse jm. Loe võimaluste kohta siit http://minuraha.ee/voimalused-pensioni-kogumiseks/.