Artiklid
- Üksikasjad
Esmaspäevahommikud on töönädala kõige kriitilisem aeg – sel ajal loodud meeleolu on aluseks nii tervele päevale kui nädalale.
Pärast nädalavahetust on esmaspäeval raske taas töölainele saada ning sellest, kuidas üleminek toimub, sõltub nii mõndagi, kirjutab Business Insider.
Siin on 15 asja, mida edukad inimesed teevad esmaspäevahommikuti:
Nad ärkavad vara ja teevad trenni. See paneb sinu vere käima ja aitab sul ärkvel püsida, häälestades sind suurepäraselt asjalikuks tööpäevaks ja –nädalaks. Samuti vallandab treening endorfiini, mis parandab sinu tuju.
Nad söövad tervisliku hommikusöögi. Korralik hommikusöök on oluline, sest vastasel juhul hakkad sa tööle keskendumise asemel närviliselt kella vaatama, et teada saada, millal juba lõunale saab.
Nad tulevad vara tööle. Nad ei lükka hommikust äratust muudkui edasi, lootuses, et veel 5 minutit ja siis veel 5 minutit paremini välja puhata aitab. Varem tööle minema hakates võid vältida ka hommikusi ummikuid, samuti võidad nii aega oluliste asjadega tegelemiseks, enne kui teised inimesed sulle helistama ja kirjutama hakkavad.
Nad koristavad oma lauda ja arvuti töölauda. Parem on seda muidugi teha juba reede õhtul, kuid ka esmaspäeva hommik on hea aeg – nii alustad uut nädalat siiski organiseeritult ja ilma, et mittevajalikud paberid või arvutifailid sinu tööd segama hakkaks, kui midagi on vaja näiteks kiiresti üles leida.
Nad teevad aega ootamatutele projektidele ja ülesannetele. Edukad inimesed oskavad oodata ootamatut – sinu ülemusel, meeskonnaliikmetel või koostööpartneritel võis nädalavahetusel midagi meenuda, millega sul nüüd esmaspäeval plaaniväliselt tegeleda tuleb. Seega on hea, kui oled selleks igaks juhuks endale aega jätnud.
Nad tervitavad oma meeskonda ja bossi. Seda on oluline teha absoluutselt igal hommikul, kuid esmaspäevahommikune tervitus on eriti väärtuslik, sest kõik vajavad sel hetkel natuke lisaenergiat. Hea, kui saad esmaspäeva hommikul oma kolleegidega mõne lisaminuti vestelda – see aitab tugevdada teievahelist sidet ja suurendada väärtuslikkuse tunnet.
Nad uuendavad oma tegemist vajavate tööde ja eesmärkide nimekirja. Sea prioriteedid ja pane kirja kõik, mis tegemist vajab. Nädalaks tasub seada viis kuni kaheksa eesmärki. Edukad inimesed seavad alati mitu eesmärki igaks päevaks ja nädalaks ning teavad, et isegi kui kõiki neist ei õnnestu täide viia, saab tunda uhkust enamiku eesmärkide täitmisest ning võtta ülejäänud ette järgmisel nädalal.
Nad visualiseerivad oma nädala saavutused. Erinevate projektide positiivsete tulemuste visualiseerimine aitab sul paika panna nende saavutamiseks vajalikud sammud.
Nad sorteerivad oma e-kirju. Kui sa tähtsaid e-kirju ei sorteeri, võid sa e-kirjade tulva sisse ära uppuda. Märgista eraldi need kirjad, mis on kõige prioriteetsemad.
Nad tegelevad keeruliste ülesannetega ennekõike. Kõige tüütumaid ja raskemaid projekte ja töid on kerge edasi lükata, kuid just hommikul on sul rohkem energiat suurte väljakutsete jaoks – mida varem nendega ühele poole saad, seda kergem on ülejäänud tööd edasi teha.
Nad naeratavad. Kui raske su tööpäev ka poleks, aitab naeratamine alati parandada nii sinu enda kui ka teiste inimeste tuju.
Nad lisavad oma e-kirjadele inimlikkust. Esmaspäeva hommikul võib tekkida kiusatus kõikidele e-kirjadele võimalikult kiirelt ja efektiivselt vastata, kuid enne «saada»-nupu vajutamist võiksid oma teksti siiski üle lugeda ja teha kindlaks, et see on sõnastatud selgelt ja sõbralikult. Pane end korraks kirja vastuvõtja rolli ja püüa teha nii, et kirja lugemine oleks võimalikult meeldiv.
Nad suudavad öelda «ei» . Esmaspäevahommikuti võib sul tekkida palju segavaid faktoreid, kuid kui pead kindlad asjad just täna ära tegema, pead oskama öelda kolleeegidele viisakalt «ei», pakkudes välja sulle sobivama aja.
Nad keskenduvad olulisele. Edukad inimesed ei jää mõtlema sellele, mis juhtus nädalavahetusel ega muudele probleemidele, vaid keskenduvad selelle, mis tuleb tööl ära teha. Pane muud mõtted eraldi «kasti» ja tegele nendega siis, kui oluline on tehtud.
Nad peavad meeles, et on olemas ka teisipäev. Vahel võib sul tekkida tunne, et kui sa kõiki esmaspäeva probleeme esmaspäeval ära ei lahenda, kukub maailm kokku, kuid päeva lõpuks võid sa aru saada, et mõne asjaga oleks saanud ka oodata. Mõni asi vajab hoopis rohkem aega, et ära laheneda – näiteks võid sa hiljem saada lisainformatsiooni, mis sellele oluliselt kaasa aitab. Või laheneb mõni probleem hoopis iseenesest.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Marina Lohk
- Üksikasjad
Töötajatelt nõutakse pidevat enesetäiendamist, toimetulekut uute töövahendite ja tehnoloogiatega, ütles tööpsühholoog Mare Teichmann tänasel konverentsil, kus tutvustati uut tööstressi teavituskampaaniat «Tervislikud töökohad – vähem stressi».
Teichmann tõi olulise pingete soodustajana välja muutunud töökeskkonna. «Muutunud on töö aeg, koht, viis ja vahendid,» märkis ta.
Näiteks mobiilsed kontorid ja paindlik tööaeg võivad tema sõnul küll mingeid protsesse lihtsustada, kuid samas tähendab see ka, et töö järgneb inimesele igal ajal ja igale poole.
Teichmann leidis, et ootused töötaja suhtes on suurenenud – nõuded psüühikale (mälu, tähelepanu jms), teadmistele, oskustele, kompetentsusele.
Tööstressi vähendamisega tuleb tegeleda nii ühiskonna, tööandja kui ka töötaja tasandil. Ühiskonna tasandil on tööpsühholoogi hinnangul vajalik seadusandluse täiendamine tööstressi osas.
Tööandja tasandil tuleks tegeleda tööstressoritega, aidata töötajatel stressiga toime tulla ning töövõimet taastada, luues selleks näiteks eraldi programmid.
Töötaja tasandil saab endale esmaabi tööstressi vastu anda igaüks ise, viies vähemalt kord päevas mõtted töölt täielikult kõrvale.
«Kas parim viis selleks on liikumine, suhtlemine, muusika, markide kogumine või midagi muud, otsustab iga inimene enda jaoks ise. Loomulikult tuleb ka töötajal tegeleda tööstressorite ja probleemide lahendamisega,» rääkis Teichmann.
Oluline murekoht
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ütles, et stress on tööelus oluline murekoht, mida ei tohi alahinnata.
«Tööstress mõjutab ühelt poolt töötajate tervist, suhteid, heaolu ja tööefektiivsust ning teiselt poolt iga organisatsiooni käekäiku ja tootlikkust. Samuti avaldab tööstress mõju ühiskonnale ja majandusele laiemalt,» lausus peadirektor.
Seetõttu on tema sõnul oluline leida üles tööstressi tekkepõhjused ning tegeleda nende vähendamise ja ennetamisega. «Võimalusi selleks on erinevaid, kuid kõige enam saab tööstressi vähendamiseks ära teha iga tööandja ja töötaja ise.»
Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral töötaja psüühilist ja füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi.
Psühhosotsiaalseks ohuteguriks võib olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, pidevalt nutitelefoni laekuvad e-kirjad, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab.
Psühhosotsiaalsed faktorid ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet.
Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu.
Uuringud näitavad, et suurimateks stressoriteks Eestis on suhted tööl, töökoormus ja töö-pereelu tasakaal.
Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Toomas Tamsar nentis, et tööstressil ja selle tagajärgedel on kõrge hind nii töötajale, tööandjale kui ühiskonnale, mis väljenduvad nii terviseprobleemide, tulemuslikkuse languse kui sotsiaalkuludena.
Kolm rohtu
«Tööstressi vastu on laias laastus kolm rohtu – hea töökorraldus, füüsiline aktiivsus ja paindlikud töövormid. Üldsõnalised üleskutsed siin ei aita, lahendused on konkreetsetes sammudes. Seadused ei tohi teha osalise koormusega töötamist keerulisemaks ega kulukamaks, kui täiskohaga. Ning mida me oleme aastaid visalt rõhutanud - on sisuliselt ja moraalselt vale maksustada töötajate tervisesse investeerimist teisiti, kui ükskõik mis muud investeeringut,» rääkis Tamsar.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Petersoni hinnangul on töötajate tervis üks kolmest põhitalast, millele Eesti majandus tulevikus toetub. «Seega on tööstress oluline teema ning selle teadvustamisele ja vähendamisele suunatud kampaania vägagi aktuaalne. Omalt poolt kutsume Eesti tööandjaid kohandama tööstressi vältimise kokkulepet,» lausus Peterson.
Kampaania «Tervislikud töökohad – vähem stressi» eesmärk on teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd.
Järgnevatel kuudel korraldatakse ettevõtete esindajatele tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide teemalisi seminare Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Üle-euroopalisel tööohutuse ja töötervishoiu nädalal oktoobris toimub Tallinnas traditsiooniline töötervishoiupäev ja tööohutuse filmiõhtu.
Kogu kampaania vältel jagatakse messidel ja teabeüritustel infomaterjale, tööstressimultikaid ja teisi praktilisi vahendeid. Hea Tava auhinna konkursil tõstetakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil esile ettevõtteid ja organisatsioone, kes tegelevad aktiivselt tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide maandamisega.
Teavituskampaania kestab 2015. aasta lõpuni. Eestis koordineerib kampaaniat Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga.
Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Üle veerandi Euroopa töötajatest leiab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet.
Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. 2010. aasta andmetel oli tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtetes 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Piret Lakson
- Üksikasjad
Ametiühingute Keskliit soovib ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil oleva töövõimereformi põhjalikumat arutelu ja soovitab eelnõu väljatöötamiseks vähemalt pool aastat aega võtta.
"Tähtis on, et saaksime tulemusena korralikult läbimõeldud ja töökõlbuliku töövõimereformi. Tempokas läbirääkimine pole paha, ent reformi paremaks õnnestumiseks tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata mitmetele kitsaskohtadele," ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson, kelle sõnul hea reformi elluviimiseks tuleb aega võtta.
Petersoni sõnul kiidab keskliit eelnõu üldist ideoloogiat, mille eesmärk on pakkuda töövõime osaliselt kaotanuile abi tööturule naasmisel.
"See aitab kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule, tasakaalustab maksudega süsteemi kasvavaid kulusid ning võimaldab sedakaudu tulevikus töövõime kaotanuile adekvaatsemaid sissetulekuid," rääkis Peterson. "Samas oleme endiselt kriitilised reformi katteallikate jätkusuutlikkuse ja reformi maksvuse suhtes."
Vahendid tuleb eelarvesse planeerida
Petersoni sõnul on Eesti tõestanud, et ei suuda alati Euroopa Liidu rahastuse lõppedes positiivsete uuenduste rakendamist jätkata.
"Soovime riigieelarveliste vahendite planeerimist eelarvesse juba täna ning seda mitte hüppeliselt pärast EL rahastuse perioodi lõppu 2020.aastal," soovitas Peterson. "Tark oleks vahendeid planeerida sujuvalt järgmise kuue aasta jooksul, et vältida perioodi lõppedes töötukassa reservide kallale minekut."
Petersoni sõnul tahab keskliit olla kindel, et töövõimereformi rakendumise tegelik rahaline suurus on piisaval määral teadvustatud.
"See läheb meile pikaajaliselt maksma tunduvalt rohkem. Küsimus dubleerivatest samalaadsetest hindamissüsteemidest ning täiendavate ametkohtade loomisest töövõimetusega inimeste aktiivsuskohustuse registreerimiseks on jätkuvalt päevakorral," selgitas Peterson ja lisas, et ettepanek on endiselt vältida dubleerimist ja inimeste jooksutamist ning ühtlasi säästa kulusid.
Töökeskkond vajab parandamist
Ametiühingute keskliit soovib, et korralikult vaadatkse läbi haiguste komplekt, mis Eestis valdavalt töövõimetust põhjustab - see on mitmekesisem, kui seni juttu on olnud.
"Tagajärgedega tegelemise kõrval tuleks tegeleda ka töövõimetuse põhjustega," ütles Peterson. "Meil on täna väga palju neid kohti, kus saaks investeeringutega töökeskkonda parandada. Praeguste töötajate probleemide tähelepanuta jätmine pole õige. Tähtis, et need inimesed ei satuks sellesse sihtgruppi, kellele pärast peab hakkama teenuseid pakkuma."
„Vajame ka täiesti uusi meetmeid ja uut kinnitust tööandjatelt, et nad suudavad ka vaimsete haigustega inimesi palgata. Selgusetu on veel tööandjate motivatsioonipakett osalise töövõimega töötaja palkamiseks. Õhusolevaid küsimusi on teisigi, kuid peamine, et vähenenud töövõimega isikute tööturule toomiseks mõeldud toetusmeetmed oleksid põhjalikult välja töötatud - see tagab pikaajalise tulemuslikkuse,“ ütles Peep Peterson.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul vajab töötukassa pärast seaduse vastuvõtmist vähemalt ühte aastat, et reform ette valmistada ja ellu viia.
- Üksikasjad
Eeloleva nädala neljapäev on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust ei ole.
2. mai on tavapärane tööpäev ja jääb käesoleval aastal riigipüha ja puhkepäevade vahele, paljud tööandjad on aga otsustanud sellegi päeva töötajatele vabaks anda.
Selleks, et töötajad saaksid kasutada puhkepäevi järjest, võttes arvesse ka töö mugavamat korraldamist, on paljud tööandjad nõus andma 2.mail vaba päeva tingimusel, et töötamata päev viiakse üle töötajale ettenähtud puhkepäevale mõnel muul nädalal pärast 2. maid.
Mida aga tähendab selline tööpäevaga manipuleerimine töötajale?
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitam selgitas, et töötajale on seadusega ette nähtud iganädalane puhkeaeg, mis ei tohi olla lühem kui 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
"Tasatöötamise üleviimine mõne muu nädala puhkepäevale toob kaasa iganädalase puhkeaja rikkumise. Kui töötaja ei ole huvitatud 2. mai üleviimisest muule puhkepäevale, on tal õigus sellest keelduda, sest tegemist on esiteks puhkeaja nõuete rikkumisega, teiseks tööandja ühepoolse tööajakorralduse muutmisega," selgitas Siitam.
Siitami sõnul peaks töötaja oma otsusest peaks selgelt tööandjale teada andma, samuti seda, et ta on valmis 2.mail töötama. Kui tööandja siiski korraldab tööaega nii, et 2.mail ei töötata, on töötajal õigus nõuda sel päeval tööga kindlustamata jätmise eest keskmise töötasu maksmist.
Kui aga töötaja ei teata oma valmidusest 2.mail töötada ja ei tööta, kuna töötab asenduspäeval, ei saa ta 2.mai eest töötasu vaid saab töötasu asenduspäeval töötamise eest.
Esimesele maile eelneva tööpäeva lühendamine on vabatahtlik
Seadusest tulenevat kohustust selleks ei ole. Töötasu osas on kohustuslikud reeglid. Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamine ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras, teatas tööinspektsioon.
- Üksikasjad
«Minul on selline küsimus, et miks saavad tööandjad jätta soovi korral oma firma nime CV Keskuse tööpakkumises varjatuks? Minul tööotsijana küll sellist võimalust pole. Rääkimata sellest, et pakutavat palka ei avalda üldse keegi,» uuris Tarbija24 lugeja.
Vastab CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt:
Tõepoolest on täna tööandjatel võimalus peita töökuulutustel ettevõtte nimi. Tööportaalides on antud lahendus olnud portaalide algusaegadest saati selleks, et tööpakkuja konkurendid lihtsalt ei saaks liigselt informatsiooni ettevõtete plaanidest värbamisturul. Töötajate vahetus võib värbamisperioodil ajutiselt nõrgestada ettevõtte positsiooni, kuna eelmise töötaja lahkumise ja uue leidmiseni võib jääda ajaline paus.
Selleks, et konkurent antud aja-akent kurjasti ära ei kasutaks, otsustavadki mõned tööandjad pigem varjata oma nime, eriti kui otsitakse kõrgemal positsioonil olevale inimesele asendajat. Tavaliselt kasutavadki antud võimalust tuntumad ettevõtted, kes ei soovi oma konkurentidele antud võimalust anda.
Antud praktika on aga CV Keskuses pigem harvaesinev, kuna tavaliselt on varjatud ettevõttega töökuulutusel ka vähem kandidaate ja tööandja üldjuhul sellega midagi ei võida. Seepärast uurivad ka meie kliendihaldurid alati, et tööandjal oleks nime peitmisel mõjuv põhjus. Täna moodustavad varjatud nimega töökuulutused alla 3 protsendi kõikidest tööpakkumistest.
Ametikohtadele kandideerimisel sarnast võimalust ei esine, kuna tegelikult ei tea ükski teine kandidaat, kes veel antud tööpakkumisele kandideerib ja seepärast on puudunud ka vajadus antud lahenduse väljatöötamiseks.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Liis Velsker
Lehekülg 1086 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee