Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuli 2013

• Eesti Päevaleht

Üleminek ühtsele euromaksete piirkonnale ehk SEPA-le alates 1. veebruarist 2014 tähendab eelkõige seda, et nii eraisikud kui ka ettevõtted saavad kogu Euroopas igapäevaseid pangatoiminguid teha oma kodupanga pangakontot ja -kaarti kasutades. Teisisõnu – kui Eesti elanik läheb välismaale näiteks õppima või töötama, pole tal enam vaja selles riigis avada pangakontot kohapealsete arvelduste tegemiseks, sest rahaasjade korraldamiseks piisab ainult pangakontost tema kodupangas.

Maksete kiiruse küsimus

Euromaksete kohalejõudmise kiirus Euroopa riikide vahel on juba paranenud: kui seaduse järgi peab raha saajani jõudma hiljemalt järgnevaks arvelduspäevaks, siis sageli saabuvad maksed tegelikult kiiremini. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on ühtsed üleeuroopalised maksetingimused, sh rahvusvahelise kontonumbri kasutamine, vähendanud Eesti inimeste kulutusi, kuna riigisiseste ja rahvusvaheliste maksete hind muutus ühesuguseks. Eesti inimesed on pärast euro kasutuselevõttu kahe aasta jooksul maksetelt säästnud hinnanguliselt 15 miljonit eurot.

Võrreldes ülejäänud Euroopaga jõuavad Eestis maksed praegu ühest pangast teise kiiremini. SEPA võimaldab pankadel tänast arvelduskiirust säilitada, aga kuna pangad saavad ise valida, millist maksesüsteemi kasutatakse, on edasise kohta lõplik sõna pankadel.

Eesti on pangateenuste kättesaadavuselt Euroopas esirinnas. Eestis ametlikult elavatel, töötavatel või õppivatel inimestel on üsna lihtne avada pangas konto, võrrelda teenustasusid ning vahetada soovi korral panka ja automaatselt üle viia juba salvestatud maksekorraldused ning teised makseteenused.

Elukohast sõltumatu

Uue aasta algul laienevad maksete tegemise võimalused veelgi. Kui juba praegu saavad Eesti inimesed teha eurodes ülekandeid kogu Euroopas sama soodsalt kui Eestis, siis alates 1. veebruarist 2014 tekib juurde piiriülese otsekorralduse võimalus (SEPA otsekorraldus). Mis sisuliselt tähendab, et kui näiteks Brüsselis korterit üüriva isiku üürilepingus nähakse ette kommunaalarvete tasumine otsekorraldusega, siis on võimalik seda teha ka Eestis asuvalt pangakontolt. Kuna tegemist on uue teenusega, ei pruugi seda iga pank esialgu pakkuda. Nõudluse kasvades peaks aga ka teenusepakkujate ring laienema.

Kui Euroopas tekivad tulevikus paremad võimalused teenustasude võrdlemiseks ja pangakonto avamise tingimusi ühtlustatakse (alles hiljaaegu esitas Euroopa Komisjon ettepaneku, mille siht on lihtsustada pangakonto avamist kogu Euroopas), siis saavad kõik eurooplased valida endale sobivaima teenusepakkuja riigist või oma elukohast sõltumatult. Näiteks kui Hollandisse õppima suunduv tudeng leiab, et seal on pangateenused soodsamad, siis saab ta oma kodupanga valida Hollandis ja jääda selle panga teenuseid kasutama ka siis, kui ta Eestisse naaseb.

Järgmise aasta alguses kehtima hakkavad uued reeglid ja eeskirjad võivad kaasa tuua vajaduse oma makseharjumusi natuke muuta, kuid see-eest muutub rahaasjade ajamine kogu Euroopas sarnasemaks ja kiiremaks.

Rainer Olt,
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kadri Paas

Majandus küll kidub, aga ettevõtjad tõstavad töötajate palka sellegipoolest. Ja kui nüüd keegi väidab, et ta ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle töötasu oleks viimasel ajal tõusnud, siis Ärileht annab teada, kust palgatõusu otsida.

Suurärimees Ülo Pärnits, kes pani Äripäeva Äriplaani konverentsil kolleegidest ettevõtjatele südamele, et nood ikka palku tõstaksid, muidu jookseb Eesti oskajatest töötajatest tühjaks, andis oma sõnadele ka sisu.

„Mainori grupis on palgad selle aasta esimeses kvartalis tõusnud võrreldes mullu sama ajaga 16%,” ütles Pärnits ja lisas, et palgad on tõusnud valikuliselt. Seejuures ei ole tööjõupuudus Mainori jaoks päevakajaline teema. „Meie pakutavad palgad ja töö tingimused on konkurentsivõimelised,” põhjendas ärimees.

Elektriraudtee müügi- ja turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul on Elektriraudtee üldine põhimõte olnud, et kord aastas vaadatakse kõikide töötajate töötasumäärad üle ja võrreldakse palgataset teiste transpordisektori ettevõtete analoogset tööd tegevate töötajate töötasudega. „Sel aastal tõusevad Elektriraudtees palgad vastavalt kokkuleppele ametiühingutega keskmiselt 6% töötajate seas ja seda alates 1. juulist. Palgatõus on ettevõtteülene ning puudutab kõiki töötajaid, välja arvatud juhtivtöötajad,” lisas Kaareste.

Hinnatakse töötaja panust

Prisma Peremarketis tõsteti palka üksnes Tallinna kaupluste müüjatel. „Esiteks on siin palgatase kõrgem ja töötajate leidmine oluliselt keerulisem. Teiseks on Tallinna majades töökoormus suurem ning kolmandaks on ka tootlikkus kõrgem,” selgitas poeketi juht Janne Lihavainen.

Palgad tõusid kuni 10%. „Müüjad, kes on tõstnud oma oskustaset, teenivad Eesti jaekaubandusturu konkurentsis igati arvestatavat palka. Mitte ainult isegi jaekaubanduse konkurentsis. Meie parimad müüjad teenivad pea sama palju kui näiteks õpetajad,” lisas Lihavainen.

Tallinna Linnatranspordi AS-is kerkisid palgad tänavu 6%. „Palka tõsteti kõigil töötajatel. Tööjõupuudus on samas tajutav, eriti bussijuhtide osas,” nentis ettevõtte avalike suhete spetsialist Urmas Tooming.

Kas töötajaid huvitavad ka muud hüved peale palga? „Praegu tööle võetavaid inimesi huvitab ainult palk, muid hüvesid või soodustusi ei küsita,” nentis Tooming.

Nordea panga personalijuhi Jane Järvalti sõnul sõltub põhipalga tõus peale palgaturu võrdluse ka iga ametikoha komplekssusest ja vastutuse ulatusest ning töötaja enda kompetentsusest ja töösooritusest. „Seetõttu ei ole me palku tõstnud kõigil töötajatel võrdselt, vaid pigem valikuliselt, analüüsides iga ametikoha olemust ja senist palgataset võrreldes turuga, samuti iga töötaja panust,” rääkis Järvalt.

„Nordeasse värvatavatele inimestele rõhutame ise teadlikult, et lisaks palkadele pakume ka mitmeid muidu hinnatud hüvesid: näiteks toetused lõunasöögi ja sportimise kulude katteks, talvepuhkus, ühisüritused ning soodsad pangateenused. Lisaks pakume häid koolitusvõimalusi ja rahvusvahelist töökeskkonda,” lisas panga personalijuht.

Töölt lahkujaid on vähem

Eesti Energia personalidirektori Gristel Tali sõnul ei ole Eesti Energias üleüldist ja kõiki töötajaid puudutavat palgatõusu toimunud. „Samas ainuüksi ametiühingutega peetud läbirääkimiste
tulemustel lepiti kokku keskmiselt 8%-line palgatõus kaevandustes ja 9%-line keskmine palgatõus Narva elektrijaamade töötajatel. See moodustab juba üsna märkimisväärse osa Eesti Energia töötajatest,” märkis Tali.

Kui Prisma kergitas Tallinna müüjate palku umbes kümnendiku võrra, siis Jüri Käole, Andres Järvingule ja Enn Kunilale kuuluvas Selveri poeketis nii heldelt eurosid ei luhvtitata. Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et palgatõus on olnud ametikohtade lõikes erinev. „Viimase kuue kuu jooksul on teenindajate keskmine töötasu tõusnud 2%. Ühtlasi andsime sellest aastast töötajatele lisasoodustuse Selverist tehtud ostudelt ning võimaluse tasuta sporti teha. Nendele soodustusele oleme saanud väga positiivset vastukaja ning tööjõu voolavus on tänavu vähenenud,” lisas Palm.

VAATA GRAAFIKUT DIGILEHEST

Viis nõuannet enne ülemuse jutule minemist: kuidas palka juurde küsida?

1. Kogu julgust, ole enesekindel ja valmistu vestluseks

Vihjetest ei piisa. Palka tuleb küsida selgelt ja üheselt mõistetavalt, kaasvestlejale otsa vaadates. Harjuta palgavestlust mõne sõbraga või kasvõi kodus peegli ees. Kui oma osa on selge, siis lepi tööandjaga vestluse aeg kokku ja anna juba ette teada, millest soovid vestelda.

2. Uuri tööturul toimuvat ja ole kursis oma ametikoha palga­tasemega

Uuri, mida teised teevad ja millist palka saavad. Palga puhul räägi alati valdkonna keskmisest töötasust. Kui võtad eeskujuks otsese konkurendi, võib see tekitada tööandjas negatiivse hoiaku (kus nüüd tuli ähvardama). Kui sinu tööga ollakse rahul, siis ei ole ka palga ülevaatamine tegelikult probleem. Praegusel tööturu kiire arengu ajal teeb tööandja seda vähemalt kaks korda aastas või seob palga käibekasvuga.

3. Näita, et väärid rohkemat

Tee veidi rohkem, kui sinult oodatakse, ja pane oma edusammud ka kirja. Tööandja ei hinda töötajat, kes ütleb: selle raha eest ma rohkem ei tee. Näita välja, et oskad, suudad ja tahad teha rohkem, ning too tehtu ka palgaküsimise vestluses esile.

4. Müü end faktide kaudu

Palgakõrgenduse küsimise puhul on olulisim põhjendamine. Just siin tehakse suurimad vead. Kas tööandjat huvitab, et küsija auto laguneb, köök vajab remonti või tal ei jätku söögiraha? Loomulikult mitte – selline jutt jätab töötajast hädapätaka mulje. Räägi sellest, mis on tööandjale oluline. Ja seda faktide kaudu: kuidas täpselt oled ettevõttele kasulik, millega konkreetselt aitad firma arengule kaasa, mida oled juurde õppinud ja millega tuled järjest paremini toime.

5. Kas oled edutamiseks valmis?

Lõpuks peaksid endalt küsima, mida saad senisest rohkem teha. Võtta lisakohustusi? Suuremat vastutust? Ja ka teenida selle eest rohkem. Kui oled valmis enamaks, siis anna sellest teada. Töös edasi liikumiseks ei ole vaja mujale kandideerida.

Allikas: CV Keskus

Eesti majandus vindub: kasv vaid 1,1%

Rahandusministeerium prognoosis Eesti tänavuseks majanduskasvuks 3%, OECD jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks ja piirdus 1,5%-ga.

Statistikaameti andmeil kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1%. Viimati oli majanduskasv nii nigel kolm aastat tagasi. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis 1% võrra ­
4,07 miljardi euroni.

Kuigi majandus vindub, palgad suurenevad. Selle aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutopalk võrreldes mullu sama ajaga 6,3% kõrgem. Ainuüksi veebruarist märtsini tõusis keskmine palk 882 eurolt 940 euroni.
ärileht.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tänases Eesti Päevalehes toome näiteid ettevõtetest, kus viimasel ajal on töötajate palka tõstetud. Neid leida polnud keeruline.

Palgatõus ei puuduta ainult riigikogu ja tippjuhte, aga ta ei puuduta ka igaüht. Isegi ettevõtetes, kus palku on tõstetud, ei ole need enamasti tõusnud päris kõigil töötajatel. Ja isegi tõstetud palgad ei ole tihti sellised, mis tekitaksid töötajates suurt rahulolu ja lojaalsust.

See, kui rahul või rahulolematud töötajad palgaga on, sõltub muidugi ka ametist ja tegevusalast. Kui Tallinna Linnatranspordi AS-i avalike suhete spetsialist Urmas Tooming tõdeb, et „praegu tööle võetavaid inimesi huvitab ainult palk, muid hüvesid või soodustusi ei küsita”, siis IT-ettevõtja Jaan Pillesaar, Helmese omanik, julgeb rääkida ka seda, et raha ei ole „maailmas esmatähtis, kuigi inimesed jõuavad selle tõdemuseni enamasti liiga hilja”. Mitmekordset Eesti keskmist palka teeniv töötaja saab Pillesaare soovitatud mõtteviisi endale lubada, keskmise ringis või alla selle saaval töötajal on seda raske teha.

Töönõustajad soovitavad tavaliselt, et kõrgemat palka küsides on kasvavast elukallidusest kurtmise asemel tõhusam kirjeldada tööandjale panust, mida te tema ettevõtte käibesse ja kasumisse annate. On aegu, kus tööandjal on sellist juttu lihtsam ignoreerida, ja on aegu, kus see on raskem. Praegu on käes pigem see teine ja aasta-aastalt on oodata korralike – rääkimata headest – töötajate läbirääkimispositsiooni paremaks muutumist.

Eesti Pank prognoosib oma viimases majandusülevaates, et järgmistel aastatel võib Eestis esmakordselt näha tööhõive kahanemist hoolimata samaaegsest tööpuuduse vähenemisest. Ebasoodne demograafiline areng – rahvastiku vananemine ja väljaränne – hakkab tööandjatele üha rohkem hambaid näitama. Eesti Pank soovitab ettevõtjatel vastukaaluks „suurendada tööjõu varustatust kapitaliga ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni”.

Kujunenud olukord on väljakutse töösuhte mõlemale poolele. Tööandjate poolel ei tähenda see ainult investeerimisvajadust, vaid sageli ka vajadust muuta juhtimist: mida kvalifitseeritum töötaja, seda vähem talub ta „keelan, käsin, poon ja lasen” tüüpi juhtimist. Töötajate poolel seevastu on raske seedida seda, et majandust kraavi keeramata ei ole ulatuslik hüppeline palgatõus võimalik. Kui tänavu jääb keskmise brutopalga kasv 5% kanti, siis 2014.–2015. aastaks lubab keskpanga prognoos vastavalt 6,4% ja 7,4%. Ka sellises tempos jõuab Soome tasemele lähemale, aga see võtab aega.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
2006 aastast on mul veel kasutamata 8 kalendripäeva puhkust. Nüüd selgus, et selle kasutamisega võib tekkida probleeme, kuna ka nii ammu välja teenitud puhkused pidavat aeguma. Kas tööandja võiks mulle selle kasutamata puhkuseosa hüvitada rahaliselt kui puudub võimalus selle kasutamiseks enne aegumist?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 137 kohaselt aeguvad kõik nõuded, mis tekkisid enne 1.juulit 2009, 4 aasta jooksul. Seega puhkused, mis olid väljatöötatud ja aegumata 30.06.2009 seisuga, aeguvad 01.07.2013.

Puhkuse eesmärk on anda töötajale tööst vaba aeg töövõime taastamiseks. TLS § 54 kohaselt ei ole õigust puhkuse kasutamisest keelduda ja puhkust ei ole lubatud asendada muude hüvedega.

Puhkuse kasutamine toimub üldjuhul puhkuste ajakava alusel. Selle koostamisel on tööandja kohustatud arvestama ka sellega, et töötajale tuleb võimaldada välja töötatud puhkuse kasutamine enne puhkusenõude aegumist.

Aegumata ja kasutamata puhkust on tööandja kohustatud hüvitamata töötajale TLS § 71 alusel vaid töölepingu lõppemisel.

Seega pärast 01.07.2013 ei ole teil õigust nõuda selle puhkuse kasutamist ja TLS-s sätestatuga ei ole kooskõlas selle kasutamata puhkuseosa hüvitamine töösuhte ajal rahaliselt.

TLS-st ei tulene keeldu poolte kokkuleppel kasutamata aegumata põhipuhkuse aegumistähtaja pikendamiseks. Töötaja kasuks sõlmitavad kokkulepped on TLS § 2 järgi lubatud. Kui pooled soovivad sellist kokkulepet sõlmida, oleks mõistlik see vormistada kirjalikult välistamaks hilisemaid vaidlusi.