Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
19.07.2013

Alaealiste tööajale tuleb tähelepanu pöörata

Suvevaheajaks tööle võetud alaealiste puhul tuleb tähelepanu pöörata, et noori ei rakendataks liiga pikalt tööle ning tööülesanded oleksid jõukohased.

Kuigi suvevaheaeg kestab, tuleb tööandjatel meeles pidada, et alaealistele kehtivad teistsugused töö- ja puhkeaja reeglid kui täiskasvanutele. 7¬–12-aastane võib töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. 13–14-aastane või koolikohustuslik töötaja võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. 15-aastane, kes ei ole koolikohustuslik võib töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. 16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul viib Tööinspektsioon kolmandat aastat järjest läbi alaealiste töötingimuste sihtkontroll, mille käigus on juba avastatud olulisi rikkumisi. „ Näiteks avastati kontrolli käigus 17-aastane noor, kes töötas 6 päeva nädalas ja kelle tööpäeva pikkuseks oli 8 tundi. Veel markantsema näitena võib tuua toitlustusasutuses töötanud 17-aastase noore, kelle tööpäeva pikkuseks oli 11,5 tundi. Olukorra tegi hullemaks asjaolu, et tema tööpäev kestis poole kaheteistkümneni õhtul ja lisaks ei olnud talle tagatud kahte päeva puhkust nädalas.“

Alaealine ei tohi töötada kella kaheksast õhtul kuni kella kuueni hommikul. Lisaks ei tohi koolikohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest ning vahetult enne koolipäeva algust. Töötasu osas noortele erandeid ei ole, kehtib sama alammäär, mis täiskasvanutele, lisaks on alaealisele ette nähtud pikem, 35-päevane, põhipuhkus.

Miidla-Vanatalu sõnul on olukord alaealiste töötingimustega võrreldes eelmiste aastatega jäänud samaks. „Ettevõtted, mille puhul rikkumisi tuvastatakse on küll erinevad, aga rikkumised on aastast aastasse seotud ikka töö- ja puhkeajaga ning kirjaliku lepingu puudumisega“.

Lugupidamisega

Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuli 2013

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Sotsiaalministeerium

Sotsiaalminister allkirjastas ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse töövõimetuslehe väljakirjutamine ning selle tööandjale ja haigekassale esitamine elektrooniliseks.

Taavi Rõivase sõnul kiirendab elektrooniline töövõimetusleht inimesele töövõimetushüvitiste laekumist. "Lisaks vähendab elektrooniline töövõimetusleht arstidel ja ämmaemandatel töövõimetuslehtede paberil väljakirjutamisega seotud kulusid, võimaldab tööandjatel vabaneda paberil töövõimetuslehtede haigekassale esitamise kohustusest ning vähendada seeläbi andmete esitamisel posti- ja ajakulu," ütles minister.

Tänu muudatustele suureneb ka töövõimetuslehtede väljakirjutamise ja haigekassale esitamise süsteemi läbipaistvus ja esitatavate andmete kvaliteet. Elektroonilise töövõimetuslehe rakendamine kaotab töövõimetuslehe võltsimise võimaluse, sest andmeid saavad haigekassale esitada vaid selleks volitatud isikud.

Töövõimetuslehe võib edaspidi välja kirjutada paberil vaid juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt haigekassa ravikindlustuse andmekogusse edastada.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Patsientide Esindusühingule ja Eesti Patsientide Nõukojale.

Jana Rosenfeld
Meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 62 69 321
GSM 56 222 046
jana.rosenfeld|ä|sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuli 2013

• Sotsiaalministeerium
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Tuleva aasta jaanuarist jõustub tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, millega muudetakse tööotsijana arveloleku tingimusi. Uuest aastast saab omastehooldaja võtta ennast tööotsijana arvele ka siis, kui valla- või linnavalitsus maksab talle hooldajatoetust.

Sotsiaaliministri sõnul on tehtud esimesed sammud selleks, et edendada omastehooldajate töö- ja pereelu ühitamist „Sotsiaalministeeriumil on kavas Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest järgmisel programmperioodil toetada ka päevahoidu, et puudega isikute hooldajad saaksid tööle minna,“ selgitas sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Seetõttu loome hooldajatele võimaluse ennast tööotsijana arvele võtta, et nad saaksid valmistuda tööellu naasmiseks. See on kasulik inimeste majanduslikule toimetulekule, et tööealised ja -võimelised inimesed ei peaks hoolduskohustuse tõttu tööotsingutest ja töötamisest loobuma,“ lisas minister.

Tööotsijana võetakse arvele isik, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele: on ilma tööta, otsib tööd, on valmis osalema tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma, pöörduma töötukassasse määratud ajal, olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.

Arvestades tööealiste omastehooldajate arvu tekib võimalus end tööotsijana arvele võtta ligi 2500 toetust saaval omastehooldajal.

Seaduse muudatus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

Jana Rosenfeld
Meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 62 69 321
GSM 56 222 046
jana.rosenfeld|ä|sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2013

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Olen kuulnud tasulistest tervisepäevadest. Kas mingi seaduse järgi on töötajale ette nähtud tervisepäevad? Mitu tervisepäeva aastas võib üldse võtta?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Kümmekond aastat tagasi, ehk enne 1. oktoobrit 2002 kehtinud ravikindlustusseaduse §105 lõige 4 sätestas järgmist: tööandja kehtestatud korras tööandjat informeerides on kindlustatul õigus töövõimetusleheta puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta.

Seega oli töötajail varem seadusest tulenev õigus puududa aastas kolm päeva tervislikel põhjustel või perekonnaliikme hooldamiseks ilma arstitõendita. Nende päevade eest ei maksnud töötajale ei tööandja ega haigekassa. Hetkel kehtiv ravikindlustuse seadus sellist tervisepäevade võimalust töötajatele ette ei näe.

Tervisepäevade võimalus jäi alles neil töötajatel, kellel see võimalus oli kirjas kollektiivlepingus. Teisalt on mitmed tööandjad, kes tähtsustavad oma töötajate tervist, kirjutanud nn tervisepäevad töötajate töölepingutesse, kui firmasoodustuse. Taolist töölepingut omaval töötajal on seega lubatud puududa tervislikel põhjustel (näiteks kerge külmetushaigus) kuni kolm tööpäeva aastas, tema keskmine palk nende päevade eest aga säilib. Nn tervisepäevade võimaldamise oma töötajatele võib tööandja ette näha ka ettevõtte töökorralduse reeglites või töösisekorraeeskirjades.