Üksikasjad

Avaldatud: 29 august 2013

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Tööandjate Keskliit

Valitsus jõudis kokkuleppele vanemahüvitise seaduse muutmises, mille eesmärk on senisest enam soodustada töötamist vanemahüvitise saamise ajal.

Praegu kehtiva valemi järgi võib väikelapse hooldamise kõrvalt tööle läinud vanema kogutulu ehk hüvitise ja palga summa kujuneda väiksemaks, kui oli tema senine vanemahüvitis.

Näiteks, kui lisaks 1800-eurosele vanemahüvitisele saab vanem ka töötulu 291 eurot, siis kehtiva valemi järgi vähendatakse tema vanemahüvitist 300 euro võrra. See tähendab, et ta saab kokkuvõttes vähem raha (1790 eurot), kui ta oleks saanud siis, kui ta tööd ei oleks teinud (1800 eurot).

Nüüd muudeti seadust nii, et see soodustaks töötamist vanemahüvitise saamise ajal ning tagatakse vanemahüvitise saajatele töötamise korral alati suurem kogusissetulek, ehk vanemahüvitis ja tulu kokku.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt vanemahüvitist ei maksta, kui vanem teenib hüvitisega samaaegselt üle viiekordset hüvitise määra ehk rohkem kui 1450 eurot kuus. Uus korraldus kaotab selle piiri ära. Kehtima jääb põhimõte, et vanemahüvitist ei vähendata, kui tulu saadakse hüvitise määra ulatuses.

Võrreldes kehtiva seadusega suurenevad riigieelarve kulud vanemahüvitisele hinnanguliselt 294 000 euro võrra aastas. Seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

Allikas: ERR

Üksikasjad

Avaldatud: 26 august 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Septembri algus on kohe käes ja nii mõnelgi lapsevanemal on tekkinud küsimus, kas tööandja peaks andma vaba päeva töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi.

Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala sõnul kehtiv töölepingu seadus tööandjat selleks ei kohusta. «Samas paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel, seega juhul, kui teil on ettevõttes olemas reeglid töökorraldusele või sisekorraeeskirjad, tasuks sealt järgi vaadata, ehk on ka teil selline õigus,» soovitas Ehala.

Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajale ei tule sellist õigust ka näiteks töösisekorraeeskirjadest, siis töötaja tööandjalt seda nõuda ei saa.

«Samas lapse kooliminek ei tule vanemale ootamatult ning töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks,» lausus Ehala.

Ta lisas, et nii töötaja kui tööandja peavad teineteise suhtes käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. «Seega, kui töötaja teatab tööandjale piisavalt varakult soovist saada lapse esimesse klassi mineku puhul vaba aega, peaks mõistlik tööandja töötajale seda ka võimaldama,» nentis Ehala.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2013

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Haigekassa

Haigekassa on käivitanud teenuse, mis muudab töövõimetushüvitise maksmiseks vajaliku andmevahetuse elektroonseks. Tänu uuele teenusele saavad inimesed töövõimetushüvitised edaspidi kätte kiiremini ning andmete edastamine on lihtsam ka tööandjatele.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Rossi sõnul on e-teenuste arendamine haigekassa lähiaastate üks prioriteete, mille eesmärgiks on suurendada nii tegevuste efektiivsust kui ka pakutavate teenuste kvaliteeti. „E-TVL ehk elektroonne töövõimetusleht muudab hüvitiste menetlemise varasemast oluliselt lihtsamaks. Tööandjad säästavad töövõimetuslehtede edastamisest tulenevat ajakulu ning töötajad saavad hüvitise kätte senisest kiiremini,“ sõnas Ross.

Paberivabale andmevahetusele üleminekut võimaldav seadusemuudatus jõustub 1. jaanuarist 2014, mil teenus muutub avatuks kõigile tööandjatele. Ka praegu on võimalik töövõimetuslehti haigekassale elektroonselt esitada. Selleks tuleb sõlmida haigekassaga andmevahetuse leping, mis annab tööandjale õiguse riigiportaali (https://www.eesti.ee/est/teenused/ametnik/tervis_ja_tervisekaitse/toovoimetuslehtede_taiendamine)kaudu oma töötajate töövõimetuslehtede andmeid vaadata ja haigekassale edastada. Teenuse kasutamise juhendiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel (http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/TVL_liidese_juhend_tooandjatele_21_08_2013.pdf).

Lepingu sõlmimise soovi korral palume tööandjatel esitada taotlus (http://www.haigekassa.ee/tooandjale/toovoimetusleht)töövõimetuslehe andmete elektroonseks edastamiseks aadressil . Täiendavatele küsimustele vastab haigekassa infotelefon 16 363.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 august 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus:
Kas töötaja on kohustatud tööandja nõudmisel riigipühal, 20. augustil töötama?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi on riigipühad ja seetõttu puhkepäevad

1) 1. jaanuar - uusaasta;
2) - suur reede;
3) - ülestõusmispühade 1. püha;
4) 1. mai - kevadpüha;
5) - nelipühade 1. püha;
6) 23. juuni - võidupüha;
7) 24. juuni - jaanipäev;
8) 20. august - taasiseseisvumispäev;
9) 24. detsember - jõululaupäev;
10) 25. detsember - esimene jõulupüha;
11) 26. detsember - teine jõulupüha.

Samuti on puhkepäev rahvuspüha 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.

Kui töökorralduse tõttu on töötajal neil nimetatud pühadel tööajakava järgi siiski tööpäev, peab tööandja tehtava töö hüvitama töölepingu seaduse §-i 45 lõike 2 järgi 2-kordse töötasuga või kokkuleppel töötajaga sama paragrahvi lõike 3 alusel täiendava vaba ajaga.

Töötajal, kes ei tööta ajakava (graafiku) järgi, vaid tavapäraselt kalendaarsetel tööpäevadel esmaspäevast reedeni, saab riigipühal tööpäev olla vaid ületunnitööna ja seetõttu ainult pooltevahelisel kokkuleppel.

Eestielu.ee