Artiklid

Üksikasjad

Juulist toimima hakkav tööregister peaks vähemasti idee poolest tööandja elu lihtsamaks tegema: selle asemel et andmeid töötajate kohta anda mitmele asutusele korraga, piisab nüüd maksuametisse teatamisest. Hoolimata mõningatest piiripealsetest juhtumitest ja üksikutest küsitavustest on tegu õige asjaga.

Äripäeva arvates peaks ausal ettevõtjal töötajate registri toimima hakkamise üle ainult hea meel olema, sest selle eesmärk on hea õige: vähendada ümbrikupalku. Ümbrikupalkade vähenemisest võidab iga aus ettevõtja, sest mustalt makstud palk tähendab alati ka ebaausat konkurentsi. Tõsi, osa sektorite esindajaid on kahtlust avaldanud, kas töötajate registri loomine ümbrikupalku vähendab. Ühte ja ainsat võluvitsa, mis ümbrikupalgad maa pealt kaotaks, mõistagi ei ole: kui oleks, ei tuntaks sellist nähtust enam. Ent kui selle ühe meetme mõju ühtlasi ka tööandja elu muus mõttes lihtsamaks teeb, ei peaks seda laitma.

Uue korra kohaselt peab andmed töötamise kohta maksuametile edastama enne seda, kui inimene tööd alustab – enne oli sellega aega seitse päeva. Selles olukorras polnud maksuametnikul eriti midagi teha, kui ehitusplatsitäis töömehi talle teatas, et on esimest päeva tööl. Seda argumenti enam tarvitada ei saa, sest andmed peavad nüüd registrisse jõudma enne, kui töötegija töökohale. Muidugi võib väita, et see, kes ümbrikupalka maksta tahab, ei kavatsegi töötajaid registreerima hakata, ja maksab ikka ümbrikupalka edasi. Üks seadusemuudatus tõepoolest seaduste eirajat seaduskuulekaks ei tee, ent nõnda, nagu tilk uuristab kivisse augu, suureneb seaduskuulekus ajapikku mitmete tegurite koosmõjus. Arusaamine, et makse maksab ja tuleb maksta, on Eesti ühiskonnas süvenemistrendis. Töövõtja mõistab, et ümbrikupalga vastuvõtmisega võib ta saada küll lühiajalist kasu suurema netosissetuleku näol, aga pikemaajalises perspektiivis jätab ta ennast ilma sotsiaalsetest garantiidest. Seega on tal mõistlik eelistada tööandjat, kes maksab makse ausalt.

1000 euro ja autode maksumuudatustega kaasas käinud seaduseandja kiirustamisest ja kehvast kommunikatsioonist hellaks tehtud ettevõtjal võib uue seaduse rakendumisega seoses muidugi mõningaid hirme olla.
Maksuameti pakutavate koolituste aega jääb tõepoolest napiks. Samas, ega aktiivne hoiak enese seadusemuudatustega kursishoidmisel siiamaani kellelegi kurja teinud. Tõsi, mõningad piiripealsed alad muidugi sellelgi seadusel. Keerulisem on seadust täita neil tööandjatel, kes kasutavad palju hooajalist tööjõudu. Samuti nendel, kellel probleeme kaadri voolavusega: kui päevakese tööd teinud otsustavad hulkade viisi hõlmad vöö vahele panna, siis läheb maksuametile teatamine tihedaks tõesti. Ent kaadri voolavus on probleem, mis vahest mõnel muulgi põhjusel lahendamist väärib. Ja kui maksuametisse teatamine käib ühtlasi ka haigekassa ja töötukassaga suhtlemise eest, siis läheb asi ju lihtsamaks.

Üksikasjad

Lugeja küsib:
Kas tööandja võib mulle esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtta, kuigi ma olen sellele juba alla kirjutanud?

Vastab Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõunik Niina Siitam:

Töölepingu seaduse § 95 lõike 1 kohaselt tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Avaldus on kättesaamisest arvates kehtiv. Töötaja võib avalduse kättesaamist oma allkirjaga kinnitada, aga avalduse kehtivusele see mõju ei avalda.

Töölepingu ülesütlemisavalduse näol on tegemist tahteavaldusega, mille tagasivõtmist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 72. Tahteavalduse võib selle teinud lepingupool tagasi võtta juhul, kui tahteavaldusega ühel ajal jõuab saajani tagasivõttev tahteavaldus. Muudel juhtudel pärast tahteavalduse kehtima hakkamist ei ole võimalik tahteavaldust enam tegija poolt tagasi võtta ega tühistada.

Seega on tööandjal ühepoolselt õigus ülesütlemisavaldus tagasi võtta, kui ta koos sellega esitab tagasivõtva avalduse. Pärast ülesütlemisavalduse töötajale kätteandmist on ütlemisavaldus kehtiv ja seda on võimalik tagasi võtta vaid poolte kokkuleppel. Ettepaneku ülesütlemisavaldus tagasi võtta võib tööandja teha kuni avalduses näidatud töölepingu lõppemise kuupäevani. Soovitav on sel juhul vormistada sellesisuline kokkulepe kirjalikult.

Üksikasjad

«Minu korraline puhkus õpetaja ametikohal (56 päeva) määrati ajavahemikku 23.06-16.08 2014. Kas on seadusega kooskõlas, et puhkus algab riigipühal ja siis nende päevade eest (23.06 ja 24.06 - riigipühad) puhkusetasu ei maksta?» küsib pedagoog.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Eelistaksin mõelda, et Teie tööandja on puhkuste ajakava koostamisel eksinud töölepinguseaduse § 54 lõike 3 vastu teadmatusest. Nimelt öeldakse seal, et põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.

Jättes välja pühad 23. ja 24. juuni, peaks Teie puhkus olema 25.06.- 19.08.2014. Kuna 20. august on samuti püha, siis esimeseks tööpäevaks jääb 21.08.2014.

Loomulikult on tööandjal võimalus puhkuste ajakava veel muuta, sest selle kinnitamise viimaseks tähtajaks jääb 31.03.2014. kuid igal juhul tuleb puhkusepäevade arvestusest välja jätta rahvus- ja riigipühad.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Puhkus
Toimetaja:
Hanneli Rudi

Üksikasjad

Äsja alanud värbamiskampaaniaga plaanib Rimi leida kuni sada uut töötajat üle Eesti - eelkõige ootab Rimi tööle ambitsioonikaid noori.

Rimi Eesti personalijuhi Kaire Tero sõnul võiksid noored kaaluda senisest enam võimalust alustada oma karjääri jaekaubandusest. «Üha enam lisandub meie töötajate hulka noori inimesi, sealhulgas noormehi, kes ei pelga teenindaja ametit. Tööleasunute sõnul on nende jaoks positiivseks üllatuseks karjäärihüppe kiirus,» lausus Tero.

Andekad ja õppimishimulised võivad tema sõnul juba paari aastaga jõuda teenindaja ametikohalt juhtivale positsioonile. «Kunagi teenindajana alustanud tänased kaupluste juhid ja spetsialistid kontoris omavad väärtuslikku kogemust jaekaubanduse olemusest - meie parimad juhid on just sellise taustaga.»

Tero arvates on kaupluses töötamine hea võimalus näiteks õpingute kõrval töötamiseks. «Teenindaja amet on paindlik. Töötamine toimub graafiku alusel, mida koostades saame arvestada ka koolitööga. Tublimatele pakume ka stipendiumi ülikoolis õppimiseks,» täiendas ta.

Rimi on stipendiumit maksnud oma töötajatele juba mitmeid aastaid. Stipendiumi avalduse võib iga töötaja esitada oma otsesele juhile. Seejärel hinnatakse, kas antud õppevaldkond on Rimi jaoks strateegiliselt oluline. Rolli mängib ka töötaja senine panus ettevõttesse ning tema väljavaated tulevikuks. Stipendiumi suurust pole konkreetselt määratud - enamasti makstakse teatav protsent õppemaksust. Näiteks möödunud aastal esitas avalduse kümme töötajat ning neist seitse said Rimilt stipendiumi.

Lisaks karjäärivõimalustele ja mitmetele koolitustele pakub Rimi töötajatele tasuta eesti, vene ja inglise keele õpet. «Toetame tervislikku elustiili ka oma töötajate seas, mistõttu kompenseerib ettevõte töötajate kulutusi massaažile, ujumisele või spordiklubidele ning meeskondlikele sportmängudele. Samuti saavad töötajad kuuluda Rimi spordiklubisse ja saada osa klubiliikmetele pakutavatest hüvedest,» lisas Tero.

Rimi hüvitab töötajate tervisekontrolli vastavalt vajadusele ning iga-aastase gripivastase vaktsineerimise.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Piret Lakson

Üksikasjad

Lugeja küsib:
Kas mul on õigus tööd või kahjutasu nõuda, kui osutusin konkursil valituks, kuid tööandja venitab tööle vormistamisega? Mulle anti suuline lubadus, et saan 1. maist tööle asuda, kuid nüüd selgus, et mu tööle asumine kandub teadmata kaugusesse.

Olen heauskselt oodanud tööle asumist. Millised õigused mul antud olukorras on? Kas mul on õigus nõuda hüvitist, kui tööle vormistamist venitatakse minust olenemata põhjustel? Kas tulevane tööandja võib lõpuks ka keelduda mind tööle vormistamast? Kaotasin ka teise pakutud töökoha, mistõttu olen praegu töötu.

Vastab Põhja inspektsiooni tööinspektor- jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse (TLS) § 82 järgi on töölepingust taganemine keelatud. Tööleping ehk kokkulepe on sõlmitud, kui pooled on jõudnud kokkuleppele olulistes tingimustes. Olulised tingimused piiritlevad pooled ise. Eelduslikult on need tehtav töö, makstav tasu jm.

Tööle nn vormistamata jätmine ei takista tööle asumist, kuigi TLS eeldab, et kirjalik tööleping sõlmitakse ja töötingimused esitatakse töötajale kirjalikult enne tööle asumist. Tahteavaldused, mille alusel võib lugeda kokkuleppe sõlmituks, võivad olla otseste tahteavaldustena ka suulised või kaudsete tahteavaldustena ka mingi teona väljendatud.

Seega olenevad Teie õigused sellest, kas ja millistel tingimustel (sh tööle asumise aeg) kokkulepe on saavutatud ja kas need kokkulepped on vaidluse korral tõendatavad.

Kui töötaja tahe kattub tööandja ettepanekuga tööle asumiseks alates 1. maist ja ta on oma nõusoleku tööandjale edastanud, siis on kokkulepe sõlmitud ning alates 1. maist on töötajal õigus nõuda tööd või hüvitist keskmise töötasu ulatuses, kui töö mitteandmine pole põhjustatud töötajast ja töötaja on töö tegemiseks valmis (TLS § 35). Samuti on töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja rikub oluliselt kohustust, sh kohustust tööd anda (TLS § 91 lg 2), ning tööandjalt sellega seonduvalt hüvitist saada enda kolme kuu keskmise (kui töösuhe on alles alanud, siis kokkulepitud -) töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4).

Kui lepingupooled jäävad eriarvamustele õiguste ja kohustuste osas, on neil õigus pöörduda töövaidlusorganisse, s.o. töövaidluskomisjoni või kohtusse.

  1. Töötajate register tekitab küsimusi
  2. Teisest sambast põgeneja satuks hätta
  3. Suveks tööle: mida silmas pidada?
  4. Ravikindlustuse saajate ring laienes