Üksikasjad

Avaldatud: 06 Oktoober 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Soraineni advokaadibüroo partner ning vandeadvokaat Aku Sorainen kirjeldas Directoris, mida ta mõtleb, kui töötaja tuleb palka juurde küsima.

Tööandja seisukohalt on selge: ta ootab vastust, kuidas inimene, kes tuleb palka juurde küsima, aitab ettevõttel rohkem raha teenida.

Jagan inimesed, kes tulevad minuga palgast rääkima, mõtteliselt kolme kategooriasse: noor, karjääri keskpaigas olev töötaja ning tipptegija. Noore töötaja puhul kulub tööandjal omajagu aega ja raha, et kasvatada teda asjatundjaks. Tema palk on sel perioodil madalam ning kui ta tuleb palka juurde küsima, siis ta tunnetab, et tal tiivad kannavad.

Juhi jaoks on see selge märk, et töötaja arvates hakkab investeerimisperiood läbi saama ja ta tahab, et teda võetaks täie eest. Tihti arvab tööandja sedasama ja siis on kerge rääkida palgatõusust. Vahel juhtub, et töötaja arvates on tema oskused ja teadmised ning seega väärtus palju kõrgem kui tööandja meelest. Siis tekivad pinged, sest palgaootust ei täideta.

Karjääri keskpaigas olevatelt inimestelt tuleb väga otse küsida, mil viisil ta suudab ettevõttele rohkem kasu tekitada. Millist vastutust, projekte on ta valmis juurde võtma ja millist lisaväärtust kliendile pakkuma?

Kolmandas ja kõige küpsemas karjäärifaasis inimese puhul on tihti raskem leida viisi, kuidas saaks rohkem teenida ja olla seejuures firmale rohkem kasulik. Tema vastutus on juba niigi suur ta on tipus. Samas on sellisel inimesel hea ülevaade tervest organisatsioonist ja võibolla ta näeb mingit uut võimalust, mida tööandja ei ole märganud. Võibolla ta tahab võtta mingit vastutust, millele tööandja ei ole veel mõelnudki. selline ettepakek teeks igale tööandjale rõõmu. Lisaks on see inimene võibolla rohkem valmis panustama noorte spetsialistide arendamisse, mis on firma jaoks väga tähtis ülesanne.

Palga juurdeküsijatel on erinev suhtumine. Mõni tahab vastutust juurde võtta ning tuleb küsimusega, kas tema tegemistega ollakse rahul ja kas ta võiks palka juurde saada. Hea töötaja esmahuvi on see, kuidas firma veel edukamaks saaks. Hea töötaja huvi on see, kuidas firma veel edukamaks saaks. Firma on sellisele inimesele tänulik ning maksab talle tulevikus rohkem. Paraku on nii, et nende karjäär, kes suudavad firma huvi esmajärjekorda panna, läheb edasi.

Ent leidub ka neid, kes nende tingimuseks on kõigepealt palgatõus ja alles siis on nad valmis rohkem pingutama. Sellise suhtumisega inimesed on Sorainenist varem või hiljem lahkunud või on neil palutud lahkuda. Kui tööandjaga tekib kauplemine teemal "kui sa annad rohkem raha, siis ma töötan paremini", siis on töötaja väärtushinnangud paigast ära.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2013

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kaire Talviste

Kui tööandjad kroonilisi haigusi ei kardaks, saaksid nad endale väga palju lojaalseid töötajaid.
Eestis põeb umbes 1500 inimest haruldast kesknärvisüsteemi haigust sclerosis multiplex’i (SM), kuid see on siiski hinnanguline arv. Lisagem siia juurde veel haigete pereliikmed, sõbrad, tööandjad – neid puudutab see haigus samuti. Enamasti tabab see haigus noori täiskasvanuid nende parimas tööeas: vanuses 20–40. Sõltuvalt kahjustuse kohast võib inimesel ilmneda erinevaid probleeme: näge-mishäireid, jalgade nõrkust ja kangust, tasakaaluhäireid, käte värisemist, tundlikkuse häireid jne. SM-ile on iseloomulikud ägenemise perioodid, kui haigusnähud süvenevad või lisandub midagi uut. Sellele järgneb taas stabiilne seisund, kui sümptomid taanduvad või kaovad. Nõnda on teatud aeg võimalik oma haigust tööandja eest varjata ja seda paljud haiged teevadki. Ka tööle kandideerides eelistatakse haigusest mitte juttu teha, sest mõni tööandja kuuleb vaid sõnu krooniline haige ja kummalist terminit sclerosis multiplex – rohkem ta sellele kandidaadile aega ei pühenda.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).

http://www.epl.ee/news/melu/krooniline-haige-tahab-ja-suudab-ka-tood-teha.d?id=66831829

Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Kas mul on võimalik võtta ette korralist puhkust ja kui palju lisaks juba saadaolevale korralisele puhkusele? Võtsin sel aastal välja oma korralise puhkuse 28 päeva. Aga kas mul oleks võimalik kasutada ka 14 päeva oma järgmise aasta korralisest puhkusest?

Nõuda järgmise kalendriaasta puhkust kindlasti ei saa, aga kui tööandja sellega soostub, siis poolte kokkuleppel võib niimoodi teha. Arvestada tuleb sellega, et töölepingu lõppemise korral on tööandjal õigus ette antud puhkuse tasu töötasust kinni pidada või töövaidlusorgani kaudu tagasi nõuda.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele (logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet).

http://www.epl.ee/news/melu/jurist-vastab-ette-puhkamisest-palgata-puhkusest-ja-kasunduslepingust.d?id=66815363

Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maaleht

Heli Lehtsaar

Arvutused näitavad, et tänane 30-40 aastane tööl käiv inimene hakkab pensionile jäädes I ja II sambast saama pensioni, mis moodustab tema viimasest palgast umbes 40%. Ootused on aga sellest numbrist tavaliselt tunduvalt kõrgemad. Kuidas oma tulevane pension ootustele vastavamaks muuta?

Kõigepealt taustast, miks olukord pensionidega on tulevikus selline, nagu eespool kirjeldatud. Esiteks Eesti rahvastik vananeb ja elab kauem. See tähendab, et ühiskonnas on rohkem vanu inimesi, kellele pensioni maksta.

Teiseks sünnib Eestis liiga vähe lapsi, et üleval pidada palju suurearvulisemat seeniorite põlvkonda. Selle olukorra leevendamiseks kehtib meil juba üle kümnekonna aasta mitmeastmeline pensionisüsteem. Esimest ehk riiklikku sammast rahastatakse töölkäivate inimeste sotsiaalmaksust (pensionikassase läheb sellest 20%). II samba ehk kohustusliku kogumispensioni puhul läheb inimese brutopalgast 2% tema valitud pensionifondi ja riik lisab sellele tema palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4% . Selle võrra jääb inimese riikliku pensioni (I sammas) kindlustusosak väiksemaks. I ja II sambale lisandub võimalus investeerida ka III sambasse ehk vabatahtlikku kogumispensionisse.

Tarbijaveebist minuraha.ee leiad kalkulaatori (http://www.minuraha.ee/kalkulaatorid/?popup=pensionikalkulaator_tulevik), mis aitab välja arvutada oma tulevase pensioni umbkaudse suuruse I ja II sambast. Kui võtta näiteks 35-aastane inimene, kel on tööstaaži 12 aastat ning teenistus Eesti keskmise palga suurune ning kes ühines II sambaga 2003 aastal, siis temale I ja II sambast kokku makstav pension moodustab ta viimasest palgast umbes 41%. Samade „parameetritega“ inimesel, kel II sammast pole, on see protsent vaid 30. Kuid nagu näha, ei ole rõõmustamiseks põhjust ka II samba omanikul – kui ta just ei ole rahul sellega, et pensioniea sissetulek on väiksem kui pool tema viimasest palgast. Seega tuleb igaühel, kes soovib tulevikus saada suuremat pensioni, ise sellesse panustada.

Kui palju sa pensioni tahaksid?

Sellele küsimusele vastamiseks soovitame teha mõnest küsimusest ja arvutusest koosneva harjutuse, mille leiad siit (http://www.minuraha.ee/kui-palju-raha-pensionieas-vajad/). Kui harjutus tehtud ja summa teada, saad hakata mõtlema sellele, millised on võimalused pensionieaks soovitud summa kokku saamiseks.

Pensioniraha kogumiseks on noorematel aega aastakümneid. See annab paindlikkuse valida enda riskitaluvuse, oskuste ja kogumiseks jäänud ajaga kokkusobiva viisi. Rusikareegel ütleb, et pikaajalisel kogumisel võib üldjuhul lubada suuremat riski kui siis, kui kogumiseks on jäänud alla viie aasta. Enne, kui mõne investeerimisviisi kasuks otsustad, peaksid end selle olemuse, riskide ja kuludega (teenustasud, maksud) kurssi viima. Seda saad teha siin (http://www.minuraha.ee/voimalused-pensioni-kogumiseks/).

Kuhu investeerida?

Mõned võimalused pikaajaliseks investeerimiseks on näiteks investeerimisfondide osakud, III samba pensionifondid või pensionikindlustused, aktsiad ja kogumiskindlustused. Samuti võib kaaluda investeerimist näiteks kinnisvarasse, kuid see eeldab suurema algkapitali olemasolu.

Väiksemate summade kaupa, näiteks 30—40 eurot kuus, saab raha paigutada investeerimisfondidesse. Nende puhul on riskid rohkem hajutatud kui ise üksikute ettevõtete aktsiaid ostes, sest fond investeeribki erinevate ettevõtete aktsiatesse (või võlakirjadesse). Aktsiate ostmisel pead ise suurema eeltöö ära tegema, et leida sobiv ettevõte, millesse investeerida, samuti ei ole mõistlik paarikümne euro kaupa aktsiaid osta, kuna teenustasud söövad siis investeeringust liiga suure tüki.

Kogumiskindlustus võimaldab samuti väiksemate summade kaupa koguda, seda kas investeerimisriskiga või -riskita elukindlustuse või pensionikindlustuse lepingute kaudu. Ühtlasi on kogumiskindlustuse lepingut sõlmides kindlustatud ka su elu.

III sambasse on samuti võimalik väiksemate summade, näiteks 20–40 euro kaupa kuus raha panna. Investeerides saad valida, kas tahad raha koguda vabatahtliku pensionifondi osakuid ostes või kindlustusandjaga pensionikindlustuse lepingut sõlmides. Võimalik on teha ka mõlemat. Tasub teada, et III samba investeeringutele kehtib maksusoodustus. Kui paigutad kalendriaasta jooksul kuni 15% (maksimaalselt 6000 eurot) oma brutosissetulekust III sambasse (pensionikindlustuse puhul ei lähe arvestusse kindlustuskaitseks makstud summad), maksab riik sulle investeeritud summalt tulumaksu tagasi.