Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Mida peaks teadma lapsevanem, kellelt tema laps tuleb küsima nõusolekut töölepingu sõlmimiseks?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik noore enda soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 8 lõige 1 sätestab järgmist: töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab. Seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. Taoline põhimõte tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lõikest 1. Lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda seega ka tagantjärele, ehk pärast noore tööle asumist.

Et kindlustada koolikohustuslikule alaealisele võimalus õppetööks välja puhata, ei tohi ta töötada rohkem kui pool oma koolivaheaja kestusest. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi seega anda nõusolekut töötamiseks rohkem kui pooleks iga koolivaheaja (näiteks suvevaheaja) kestuseks (TLS § 8 lõige 2).

Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega ilma tema seadusliku esindaja nõusolekuta, on tühine (TLS § 8 lõige 6). Kui aga tööandja siiski sõlmib alaealisega töölepingu ilma alaealise seadusliku esindaja nõusolekuta, on tööandja üle töösuhete järelvalvet teostaval tööinspektoril õigus lisaks ettekirjutuse tegemisele alustada tööandja suhtes väärteomenetlust ning rikkumise tuvastamisel kohaldada rahatrahvi (TLS § 115, § 119).

Lapsevanemal oleks ka hea teada, et lapse tulevane tööandja on tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (TTOS) § 13 lõige 1 punktist 52 kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat (lapsevanemat) alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest. Ja muidugi peaks lapsevanem ennast kurssi viima tööseadustega kehtestatud kõikvõimalike piirangutega alaealiste töö osas. Teavet selles osas saab tööinspektsiooni veebilehelt aadressil: www.ti.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Piia Puuraid

Üks bussijuht oli roolis pea kaks korda kauem, kui üleeuroopaline seadus lubab. Ecolines esialgu eitas seadusrikkumist ja muutis tooni alles tõendite peale. Sama firma sõidab ka Eestis ja meie ametkonnad ei suuda ettevõtet kontrollida.

Mai lõpus juhtus Jõgevamaal seletamatu õnnetus: Ecolinesi liinibuss sõitis täiesti sirgel teelõigul maanteelt välja kraavi. Õnnetuses sai vigastada kolm sõitjat, kes viidi haiglasse. Kuna buss sõitis Läti numbrimärgi all, ei saanud Eesti ametkonnad juhtumit uurida ja õnnetuse põhjus jäi ametliku seletuseta.

Mitteametlikku seletust pakkus Eesti Päevalehele antud vihje, et Ecolines rikub töö- ja puhkeaja seadust ning saadab teekonnale, milleks peaks kasutama nelja bussijuhti, kõigest kaks bussijuhti. Eesti Päevalehe reporter veetis üle 60 tunni Ecolinesi bussis, et välja selgitada, kas bussifirma saadab üleväsinud bussijuhte seadust rikkuma ja ööpäevade kaupa roolis istuma.

Kümned eestlased sõidavad Ecolinesiga iga päev Riiga, Vilniusse, Peterburi ja mujale. Peale selle läbivad Eestit mitmed Ecolinesi liinid, mille roolis võivad olla just needsamad väsinud bussijuhid. Seda kontrollida on peaaegu võimatu, sest bussijuhid ja bussid ei ole Eesti numbrimärgi all.

Mina valisin katsesõiduks Riiast Kölni sõitva Ecolinesi bussi. Buss väljub Riiast neljapäeva hommikul, läbib 2100 kilomeetrit ja peaks graafiku järgi jõudma Kölni 31 tunniga. Riiast väljuvas bussis tervitavad sõitjaid bussijuhid Valdis ja Viktor. Kui bussijuhtide muhedates vuntsides ja printsess Diana pildiga lipsus ei ole midagi märkimisväärset, siis pinevaks muudab olukorra sõidu ohutuse ja seaduslikkuse küsimus. Üle Euroopa kehtiv töö- ja puhkeaja seadus sätestab, et rohkem kui ühe bussijuhiga sõidu korral peab juht saama 30 tunni jooksul vähemalt üheksa tundi puhata, kusjuures puhkus peab olema bussist väljaspool, nii et bussijuhile tuleb võimaldada öö hotellis või hostelis. Seega: ainult kahe juhiga bussireis saab kesta maksimaalselt 21 tundi. Üks bussijuht võib korraga sõita neli ja pool tundi ning peab seejärel vähemalt kolmveerand tundi puhkama. Selgub, et Ecolines rikub rahulikult seadust.

Terve öö rooli taga

Riiast edasi Kölni stardib buss õigel ajal ja pahura olekuga reisisaatja Egita püüab vene keeles selgeks teha, kus ma istuma peaksin. Bussi istmevahe on kitsas ja mõtlen hirmuga, kuidas veeta nii väikeses ruumis järgmised 30 tundi.

Kuigi augulised Riia teed ajavad südame läikima, saabub uni kiiresti. Esimest korda vahetavad bussijuhid kohad juba Riiast paarisaja kilomeetri kaugusel esimeses peatuses ja rooli istub värske mees. Edaspidi muutub aga bussijuhtide vahetamine üha hõredamaks ning printsess Diana lipsuga hallipäine mees sõidab tervelt üheksa tundi järjest läbi öise Poola Saksamaale. Tegelikult tohtinuks ta järjest rooli taga veeta poole vähem ehk neli ja pool tundi.

21 tundi pärast Riiast startimist ja ligi 1500 kilomeetrit hiljem jõuamegi Berliini, kus Valdise ja Viktori tööaeg peaks läbi saama ning algama nende üheksatunnine puhkus. Nende asemele peaks rooli istuma Berliinis välja puhanud uued Ecolinesi bussijuhid. Seda ei juhtu. Pärast paarikümneminutilist peatumist Berliinis astuvad bussi ikkagi Valdis ja Viktor. Hakkab paistma, et mehed on väsinud: lühikesed jalgade sirutamise peatused teeäärsetes tanklates muutuvad üha tihedamaks. Igas peatuses jälgin, kumb bussijuht just roolist tõusis, ja seega saan arvutada kokku kummagi roolis veedetud aja.

Ettearvamatud manöövrid

Ühes tanklas peatub buss järsult ja reisijatele teatatakse läti, vene ja saksa keeles, et nüüd on 20 minutit puhkust. Samal ajal jäävad bussijuhid paigale ja täidavad ümmargusi sõidumeerikuid meenutavaid pabereid. Ametivõimudel on õigus sõidumeerikuid kontrollida, et jälgida bussijuhtide töö- ja puhkeaja seadusest kinnipidamist.

Kõrvaltvaatajale jääb arusaamatuks, kas bussijuhid täitsid dokumente ausalt või valetasid sõidutundide kohta. Võltsida poleks keeruline: vana Neoplani buss kasutab veel paberist sõidumeerikuid. Uutele bussidele on juba karmimad nõuded: sõidumeerik peab olema digitaalne. Kuigi digitaalseid meerikuid on raskem võltsida, ei välista ka see pettust täielikult.

Buss peaks Kölni jõudma kell 17.30, kuid jääb ligi kaks tundi hiljaks. On näha, et Valdis ja Viktor on hilinemise pärast närvilised. Ühes peatuses küsib noor mees nõu, kas tal tasub sellele bussile astuda, kuid saab ainult venekeelse sõimu osaliseks ja bussiuks tõmmatakse tema nina ees pauguga kinni. Mõni aeg hiljem hakkab buss üha kiiremini sõitma ja manöövrid muutuvad ettearvamatuks. Bussijuht vajutab kiirteel järsult pidureid, sest vajalik mahasõit on ootamatult kätte jõudnud. Bussi teisel korrusel esimeses reas istuvate sõitjate karjatuste saatel lendavad nende isiklikud asjad vastu aknaklaasi. Pidurdus on nii järsk, et üks sõitja, kes pole turvavööd kinnitanud, lendab istmelt põrandale.

Enne poolt kaheksat õhtul Kölni jõudes on täiesti kindel, et Ecolines on töö- ja puhkeaja seadust rikkunud. Arvutus näitab, et üks bussijuht veetis roolis kauem kui 24 tundi ning teine ligikaudu seitse → ← ja pool tundi. Seega on bussijuhid bussis veetnud üle 33 tunni. Lubatud oleks 21 tundi. Nad on töötanud pea poole võrra kauem kui tohiks. Ei mingeid puhkusi, hotelli ega bussijuhtide väljavahetamist.

Valdis ja Viktor saavad puhkeaega ainult paarikümne minuti kaupa. Kui mina saan lõpuks bussist välja ja hostelis voodisse pikali vajuda, peavad samad bussijuhid sõitu jätkama. Nende lõpp-peatus on veel sadakond kilomeetrit kaugemal Bonnis.

Järgmisel päeval algab eksperimendi teine osa. Suundun kohe hommikul kell kümme jälle Ecolinesi bussi peale, et tagasi Riiga ja sealt edasi Tallinna sõita. Rammestus ja kangus on jalgadest vaevu kadunud. Suur on minu üllatus, kui Bonnist saabuvas bussis on bussijuhtideks taas Valdis ja Viktor. Nad on pärast Bonni jõudmist saanud puhata ilmselt alla 12 tunni. Kui endal on bussis veedetud 30 tunni ja lühikese uneaja järel tunne, et süda läheb pahaks ja Eestisse tagasi tuleks kasvõi jala, siis mida peaks tundma bussijuht, kes on terve selle aja roolis olnud?

Ka tagasiteel ei tule uusi bussijuhte. Minu arvutus näitab, et üks bussijuht on nelja päeva jooksul roolis viisteist ja pool tundi ning teine, hallipäine mees Diana lipsuga, koguni 44 tundi.

Tööinspektsioon uurib

Euroopas ja Ameerikas korraldatud uuringud on tuvastanud, et ligikaudu 25–30% raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustab sõidukijuhi väsimus ja sellest tingitud puudulik juhtimisvõime. „Vaadates bussijuhte, kes vastutavad mitmekümne inimese elu eest oma bussis, siis risk on väga suur istudes rooli väsinud peaga. Väsinud juht roolis on võrdne joobes juhiga,” kinnitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Liis Naaber-Kalm.

Naaber-Kalmu sõnul on sõidumeerikute ketaste võltsimine ja õigete ketaste minema viskamine probleem kogu Euroopas ja ka Eestis. „Manipulatsiooni esineb ka digitaalsete andmete esitamise puhul, seega ei saa väita, et digitaalandmed oleks mittemanipuleeritavad,” selgitas ta, et probleemi ei saaks lahendada ka rahvusvahelistel liinidel digitaalsete sõidumeerikute kasutamisega.

Juristi sõnul oleks Ecolines pidanud eksperimendis vaadeldud reisi puhul kasutama juhtidele puhkeaja pakkumiseks kas hotelli või korraldama meeskonna vahetuse. „Antud juhul puudub mõlemal juhil ööpäevane puhkeaeg,” ütles Naaber-Kalm ja lisas, et Ecolines on viimasel ajal tööinspektsiooni tähelepanu pälvinud. „Võib öelda, et meile laekunud vihjete põhjal on alustatud menetlust, aga menetluse huvides midagi rohkem öelda ei saa,” lausus ta.

Ametnikel käed seotud

Läti tööinspektsiooni välissuhete ekspert Aivis Gincevs rääkis, et Ecolinesi firmat ei ole paar aastat kontrollitud, sest kaebusi pole laekunud. Alates 2011. aastast on Läti tööinspektsiooni tulnud Ecolinesi kohta kolm kaebust, kuid ükski neist ei ole seotud töö- ja puhkeaja põhimõtte rikkumisega. Gincevs selgitas, et ressursipuuduse tõttu ei saa inspektsioon uurida iga Läti firmat, kuid tavaliselt alustatakse juurdlust siis, kui on esitatud kaebus või on ilmseid märke rikkumistest. „Kindlasti ei jäeta seda probleemi tähelepanuta,” lisas ta.

Eestis liinilubasid välja andva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles, et töö- ja puhkeaja seaduse täitmine on tööinspektsiooni ja politsei kontrollida. „Meie jaoks on huviorbiidis kõik vedajad, kes teostavad rahvusvahelist vedu, ja Ecolines ei ole kindlasti ainuke vedaja, kellega on probleeme olnud.” Milliseid probleeme täpsemalt, ei soovinud ta kommenteerida, kuid lisas, et kindlasti on kahetsusväärne, kui üks juht peab roolis viibima 24 tundi.

„Kuivõrd tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, mis tihti teenindab rahvusvahelisi liine teistes liikmesriikides asutatud ettevõtete töötajatega ning nendes riikides registreeritud sõidukitega, siis tuleks parandada järelevalveasutuste koostööd ja andmevahetust,” lisas ta. Niisiis laiutavad ametnikud probleemi ees vaid käsi. Euroopa ametkondade vahel pole piisavat koostööd, mis võimaldaks seljad kokku panna ja asi tõsiselt ette võtta.

Praegu saab üksnes edastada info ja jätta uurimise Läti ministeeriumi pärusmaaks, sest nende numbrimärkide all enamik Ecolinesi busse sõidab. Suur osa bussijuhte on samuti Läti päritolu. Eksperiment näitas Ecolinesi seadusrikkumist, kuid selle põhjused jäävad selgusetuks. Võib oletada, et tegu on sõitjate eluga mängiva kokkuhoiuskeemiga, mis võimaldab palgal hoida poole vähem bussijuhte, kui seadus nii pikkade reiside jaoks ette näeb. Töötajate ja turvalisuse pealt kokku hoidmine võimaldab võib-olla hoida madalamal ka piletihindasid või teenida ettevõttele suuremat kasumit. Ecolinesi 2011. aasta käive oli 8,8 miljonit eurot ja kasum 2,4 miljonit eurot.

VAATA GRAAFIKUT DIGILEHEST

Ecolines eitab seadusrikkumist, paljastuse peale lubab juhtumit uurida

Eesti Päevaleht esitas eksperimendi käigus kogutud faktid Ecolinesile tundmatu reisija tähelepanekutena ja palus firmalt kommentaari. Ecolines vastas, et kirjeldatud rikkumised olevat võimatud. „Soovime rõhutada, et kirjeldatud situatsioon ei ole meie hinnangul võimalik, sest Ecolines opereerib vastavalt Euroopa Liidu seadustele ja reeglitele,” teatas Ecolinesi juhataja Andris Podgornijs ja seadis kahtluse alla reisija silmanägemise. „On võimalik, et vaatluse käigus ei märgatud kõiki bussijuhtide vahetumisi. Tuleb ka rõhutada, et meie töö spetsiifika ongi see, et teha kindlaks, et reisijad ei märka kõiki transpordiga seotud detaile,” põhjendas ta.

Seejärel avalikustas Eesti Päevaleht, et tegemist oli hoolikalt kavandatud eksperimendiga ja bussijuhtide mittevahetumine on fotodega dokumenteeritud. Siis tunnistas Podgornijs, et kirjeldatud seadusrikkumine võib siiski võimalik olla ja et täpsete ajaolude väljaselgitamiseks on algatatud juurdlus.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Piia Puuraid

Sõidumeerikute võltsimine ja ületundide tegemine on probleem ning vajab karmimat järelevalvet.

Eesti bussijuhtide ühingu esimees Evald Lass on bussiroolis istunud juba 1975. aastast ja staaži on tal kogunenud üle 38 aasta. „On olnud ka selline sõit, et Tallinnas kino Kosmose eest oli start ja kahekesti sõites lõpetasime Amsterdamis. Olime järjest teel 46 tundi. Sa oled ikkagi kustunud kuju sellise reisi lõpuks,” rääkis ta.

Enam Lass sellist olukorda ette ei kujutaks, sest riigikord on muutunud ning õnneks on karmimaks muutunud ka seadused. „Siis ei olnudki muud kui see, et pikkadel liinidel peab olema kaks juhti. Seda ikka miilits vahepeal kontrollis. Sõidumeerikuid küll ei tuntud,” meenutas ta.

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas 33-tunnisel bussireisil oli bussijuht roolis pea kaks korda kauem, kui üleeuroopaline seadus lubab. Lass kinnitab, et väsimus ja tüdimus on aga pikkade liinide juhtide igapäevased kaaslased. „Sa reageerid ja näed, aga reageering on hulga aeglasem. Näed, mis toimub, aga midagi enam teha ei pruugi jõuda,” seletas Lass, miks väsimus juhi teistele ohtlikuks muudab. Võõrad pole tema teada olnud ka juhtumid, kus sõiduaega ületanud juhil silm kinni vajub. „Seda siiski ei ole kuulnud, et keegi roolis magama oleks jäänud. Juht ju ise ka tunneb seda vastutust, mis tal on. Vedada on ju inimesed. Kõige hinnalisem koorem, kui nii võtta.”

Robotiks muutumine

Paarkümmend aastat tagasi ei aidanud sellises olukorras Lassi sõnul muu, kui tuli minna välja bussi taha ja salaja mõni suits teha. „Väsimusest ja tülpimusest hakkad mõtlema, et sa sõidad ja oled üleval, aga kas see asula juba oli või tuleb alles. Sa teed küll kõik ära, aga muutud robotiks,” seletas ta. Lass räägib ka olukorrast, mida bussijuhid on talle kirjeldanud kui viimast piiri: „Mehed ütlevad, et sõit tuleb siis küll täielikult lõpetada, kui elektriliinide postid hakkavad üle tee minema. Ehk kui hallutsinatsioone hakkad nägema, tuleb kohe peatuda.” Õnneks ei ole tema rooli taga veedetud aastate jooksul kunagi nii ületöötanud olnud, et oleks silmade ees rohelisi mehikesi nägema hakanud.

Tema hinnangul on praegu bussijuhtidele kehtiv töö- ja puhkeaja seadus mõistlik ning aitab möödunu kuvandi unustada. „Neli ja pool tundi sõita on täiesti normaalne, siis teed enda pausi ja saad samal ajal tukkuda, kui teine mees sõidab. Kokku see üheksa tundi sõita ei ole koorem,”
ütles ta.

Lassi hinnangul ei peaks Eestis küll nii pikka liini olema, mis nelja ja poole tunnise sõiduaja lõhki ajaks. „See, et töö- ja puhkeaja seadust ei järgita, on sellele vaatamata probleem ka Eesti bussijuhtide seas.”

Juhtide põud

Kui Eesti bussifirmades juhte ei jätku, siis juht lihtsalt sõidabki väsinuna ringi. Rikutakse ja sõidetakse, sest siis saab rohkem sõita ja palk on suurem, kui on palju ületunde. Firmale on ka muidugi kasulikum, kui saab vähem juhte tööl hoida.

„Digimeerikud päästaksid olukorra, sest digimeerikut ei peta. Ketast veel. Olen täna tööl, aga teen endale puhkepäeva ketta,” rääkis ta ja lisas, et paberketta pettust saab kindlaks teha päeva lõikes. „Kui juht on Tallinnast välja läinud, sõidab Narva ja tagasi, aga teist juhti tegelikult kaasas ei ole, siis seda saab samal ajal kindlaks teha.”

Järgmisel päeval on pettuse selgeks tegemine aga juba palju raskem. Lassi hinnangul digimeerikut niimoodi ei peta. „See on nagu pangakaart, ega sealt rohkem võtta ei saa, kui midagi võtta ei ole.” Siiski ei ole ka digitaalsed meerikud niivõrd usaldusväärsed ega saa olla ainukeseks kontrolliks.

Kõige tõhusam oleks kindlasti kontrolli tugevdamine. Lass rääkis, et praegu puutub Eesti teedel kontrolliga pigem harva kokku. Kontrollimise muudab raskemaks ka see, et liinil olevat bussi ei saa lõpmatuseni kinni hoida, sest see põhjustab bussi hilinemise. „Tavaliselt peetakse kinni, lased kahe päeva digilindi välja ja lähed edasi, aga tugevdama peab. Võib öelda, et kontroll on nõrk,” lisas ta.

Sihvkad ei lase uinuda

Eevald Lass meenutab, kuidas kunagised karmid olud nõudsid ärkvel püsimiseks nutikaid nippe. Nii sai ta ühel Moskva reisil venelastest kolleegidelt hea soovituse une vältimiseks – tuleb süüa sihvkasid. „Moskvast tagasi tulles ostsin siis endale suure hunniku ja muudkui närisin neid,” meenutas ta.

Ärksuse säilitamiseks saab tema sõnul muidugi ka nätsu närida. „Söömine ja joomine üldiselt mõjuvad hästi ja hoiavad pilgu selgemana,” ütles Lass.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuli 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kas oled viimasel paaril aastal veetnud puhkuse ilma ühtegi tööalast e-kirja lugemata või ilma telefonikõnedele vastamata? Oled sa üldse endale puhkust lubanud viimasel paaril aastal? Puhkus annab võimaluse lõõgastuda, nautida elu ja hoida oma töö- ning eraelu tasakaalus, kirjutab CV keskus. Puhkusel on sul võimalik astuda samm tagasi, jättes stressirohke ja rutiinne tegevus sinnapaika ning puhata ja lõõgastuda tööelust.

Kahjuks liiga palju eestlasi ei võta puhkust üldse välja või kui võtavad, siis tegelevad ikka jooksvalt ka tööasjadega. Mõned kardavad tööalastes projektides ja eesmärkides maha jääda, teised kardavad tõsiasja, et ettevõte võib tegelikult edukalt toime tulla ka ilma nendeta. Ükskõik mis see põhjus ka poleks, inimene vajab eduks lõõgastust ning puhkuse vahelejätmine pigem pärsib, kui et soosib sinu võimalusi arenguks.

Puhkuse vahelejätmine võib pärssida produktiivsust ja loomingulisust ning mõjutada negatiivselt töö kvaliteeti, põhjustades lõpuks läbipõlemist. Lisaks kõigele on see väga ohtlik sinu tervisele. Nii mehed kui naised, kes puhkavad harva, on kõrgema haigestumisriskiga.

Kui võtad puhkust, veendu, et lülitad end täielikult tööst välja. Sa ei saa täit kasu puhkusest, kui teed ikka jooksvalt tööasju.

Siin on sulle mõned nõuanded, mis tagavad korraliku puhkuse, et saaksid tööle tagasi minna värskena, täis energiat ja olla taas südamega asja juures.

1. Valmista oma puhkuse asendaja põhjalikult ette

Mida põhjalikumalt valmistad ette oma asendaja, seda suurem on tõenäosus, et sulle ei tehta puhkuse ajal ühtegi töökõnet ning tööle naastes on kõik kontrolli all. Vastasel juhul oled sunnitud puhkuse katkestama. Samuti on sul siis asendaja olemas, kui peaksid haigeks jääma. Mõned inimesed valmistavad ette koguni 2 asendajat, juhuks kui üks peaks haigestuma või juhtub midagi erakorralist.

2. Ära kuluta kogu puhkuseaega reisimiseks

Liiga tihti kujuneb puhkus lõputuks tegevuste ralliks. Sul on oma kotid valmis pakitud juba päev enne puhkust ja kohe viimase tööpäeva lõpus või äärmisel juhul esimese puhkusepäeva hommikul asud vara teele ja oled kogu puhkuse aja liikvel. Soovitame jätta kaks päeva enne ja peale puhkust kodus lõõgastumiseks – loe raamatuid või lae ennast mitte midagi tehes.

3. Ära vasta oma telefonile

Kui puhkuse ajal tuleb töökõne, siis püüa võidelda sooviga kõnele vastata. Sa oled puhkusel. On tõenäoline, et see on midagi, millega saab oodata kuni tagasi oled või tegeleb sellega edukalt ka sinu koolitatud asendaja. Tõelised hädaolukorrad on harukordsed.

Kui naased tööle tõeliselt puhkuselt – vahepeal tööasjadega tegelemata – naased entusiasmiga, olles valmis uuteks väljakutseteks ja tööalasteks projektideks. Järgmisel korral, kui lähed puhkusele, kaalu mõtet telefon välja lülitada ning võitle sooviga kontrollida e-kirju. Sa naudid oma puhkust kordades rohkem ning tööle naastes naudid oma tööd samuti palju rohkem.

Toimetas Linda Pärn, toimetaja