Üksikasjad

Avaldatud: 06 jaanuar 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja: Aive Mõttus

Lugeja küsib:
Töötan täiskohaga turvafirmas, graafiku alusel. 2014. a jaanuari töögraafiku kättesaamisel oli mul töötundideks pandud 160, kuigi jaanuaris on normtunde 176. Tööandja ei selgitanud, miks on mul töötunde vähem kui normtunde. Millised on minu õigused sellises olukorras?

Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:

Täistööajaga töötajale tuleb tagada kalendaarsete tööpäevade arvestuse järgi igas kalendrikuus vastava arvu töötundide ulatuses tööd.

Summeeritud tööaja arvestuse korral võib tööaeg jaotuda ebaühtlaselt kogu arvestusperioodi jooksul ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötajale arvutatakse ja makstakse töötasu tööaja põhiselt (tunnitasuna), siis summeeritud tööaja arvestuse korral makstakse töötajale töötasu vastavalt töötatud tundidele. Kui arvestusperioodi lõpuks on ületunde, hüvitatakse need 0,5-kordselt (kuna ühekordselt on need juba hüvitatud) või tasulise vaba ajaga. Kui ilmneb, et töötajal on tekkinud alatunde, siis hüvitatakse need vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-le 35. TLS § 35 kohaselt tuleb töötajale keskmist töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis ning ei põhjustanud ise oma käitumisega tööseisakut/alatundide tekkimist.

Seega, kui tööandja on töötaja tööaega planeerinud selliselt, et töötajal on nt sel kuul kalendaarsest tööajanormist (nn normtunnid) vähem tunde (summeeritud tööaja puhul võib töötaja tööaeg arvestusperioodis kõikuda), siis tuleb töötajale töötatud tundide eest maksta kokkulepitud töötasu ja kui arvestusperioodi lõpus selgub, et tekkisid alatunnid, siis peab tööandja need hüvitama makstes töötajale keskmist töötasu.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Jõulupühad ja uusaasta langevad tööpäevadele. See muudab tavapärast töökorraldust.

Mõlemal pühadele eelneval päeval ehk 23. detsembril ja 31. detsembril on tööpäev kolm tundi lühem.

„Pühade-eelsel tööpäeval tuleb alati tööpäeva lühendada,” rõhutab tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala. „Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus lubab seda teha või mitte. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus.”

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb Ehala sõnul saavutada töötajaga kokkulepe, et ta töötab pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, arvestatakse pühade-eelsest tööpäevast lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe korral rahas 1,5-kordselt. Kui töötaja aga ei nõustu pühade-eelsel päeval täistööpäeva töötama, ei ole tööandjal õigust teda selleks sundida.

Topelttasu

Pühade ajal töötamise eest tuleb maksta kahekordset töötasu.

„Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu,” osutab Ehala.

Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus ta tööle tulema), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe korral rahas 1,5-kordselt.

Kui osa vahetust langeb riigipühaeelsele või -järgsele ajale, siis selle eest saab tavalist palka. Näiteks kui töötaja vahetus kestab kella 20-st kuni kella 8-ni ning kell 24 algab kuupäeva vahetudes riigipüha, siis saab ta tavalist palka nelja tunni eest ja topelttasu kaheksa tunni eest.

Summeeritud tööaja arvestuse korral, mil tööd tehakse tööandja koostatud tööajakava alusel, ei ole seaduses nõuet, et puhkepäevad peaksid langema kokku nädalavahetuse ja riigipühadega.

„Küll aga tuleks tööandjal järgida tööajakava koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet, s.t et võimalusel oleksid vabad nädalavahetused ja riigipühad jagatud kõikide töötajate vahel,” märgib Ehala. „Kui tööajakava (s.t graafiku) alusel töötav töötaja soovib pühade ajal tööle mitte tulla, on tal võimalik teha tööandjale ettepanek töögraafiku muutmiseks või juba aegsasti enne järgmise perioodi tööajakava koostamist oma soovidest tööandjale teada anda, et tööandja saaks võimalusel tööajakava koostamisel töötaja soovidega arvestada.”

Tükitöölised tasu ei saa

Tööpäevale langevad riigipühad tähendavad küll sellesse kuusse lisapuhkepäevi, ent tüki- või tunnitöö alusel palka saavate inimeste töötasu jääb vabade päevade arvel tublisti napimaks, sest hüvitist nende päevade eest ette nähtud ei ole. Kuupalka saavate inimeste töötasu riigipühade arvel ei vähene.

Ajast aega on pühad andnud põhjust juristilt nõu küsida. Näiteks kui inimene töötab vahetusega ja alustab tööd pühade-eelsel päeval. Küsija töötas 12-tunnisest vahetusest neli tundi pühade-eelsel päeval ja kaheksa tundi riigipühal, ja leidis, et pühade-eelsel päeval töötatud aeg pidanuks olema kolm tundi lühem.

Helve Toomla möönab, et seadusest sellele küsimusele täpset vastust ei leiagi.

„Kaldun nõustuma küsijaga, sest neli tundi tegi ta tööd riigipühale eelneval päeval ja seetõttu tuleks kogu tema tööpäeva vähendada,” märkis ta. „Ei pea ju tööpäeva lõppu kolm tundi lühendama, seda võib teha ka tööpäeva algusest.”

Üksikasjad

Avaldatud: 22 detsember 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Tänavu jõulude ajal on puhkepäevad teisipäevast neljapäevani ehk 24.–26. detsembrini. Kas ülemus saab sundida, et töötaksime ühel neist puhkepäevadest? Teise võimalusena pakutakse meile tööletulekut pühapäeval, 22. detsembril.

Puhkepäeval töötamise eest lubatakse meil hiljem võtta üks vaba päev. Meie soovime puhkepäevadel töötatud töötundide eest lisatasu, kuid sellest ülemus keeldub. Kuidas seaduse järgi tasustatakse töötamist puhkepäeval? Kas saab keelduda lisatasu maksmisest, asendades selle vaba päevaga?

Maalehe lugeja

Vastab Ülle Mustkivi
tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Lisatasu maksmist puhkepäeval töötamise eest seadus ette ei näe. Töötajale ette nähtud puhkepäeval töötamise korral tekivad üldjuhul ületunnid ja need tuleb vastavalt seadusele hüvitada.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 44 lõike 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja ehk ületunnitööd. Sama § lõike 4 kohaselt võib tööandja nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.

TLSi § 44 lg 6 kohaselt eeldab seadus, et ületunnitöö hüvitatakse eelkõige täiendava vaba aja andmisega võrdses ulatuses ületunnitöö ajaga. Ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga antakse vaba aeg kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Kui pooled soovivad, võivad nad TLSi § 44 lõige 7 järgi leppida kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5kordne töötasu.

Seega teil on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest, kui see ei tulene hädavajadusest, ja kui nõustute pühade ajal töötama, tuleks ületundide rahalises hüvitamises tööandjaga enne kokku leppida.

Lisaks tuleb tööandjal teile hüvitada riigipühal töötamine. Nimelt TLSi § 45 kehtestab, et riigipühal tehtud töö eest tuleb tööandjal maksta kahekordset töötasu.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Tegelen arvete parandustega. Augustist hakati mind vigade eest materiaalselt karistama. Minu küsimus ongi: kas firmal on õigus karistada töölisi materiaalselt, kui lepingus pole seda kirjas?

Kahjuks ei ole selge, mida küsija peab silmas materiaalse karistamise all. Kui tööandja on vigade eest määranud trahve, siis see on kindlasti ebaseaduslik. Juba 1. juulil 2009 kaotas kehtivuse töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, mis võimaldas töötajat rahatrahviga karistada. Leppetrahvis võidakse kokku leppida, kuid sellekski annab töölepingu seadus piiratud võimalusi, mille hulka ei kuulu karistus tööl tehtud vigade eest.

Kui tegemist on töötasust kinnipidamisega, siis see on TLS § 78 lg 1 järgi üldjuhul võimalik töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku korral. Ettemakseid ja väljatöötamata puhkusetasusid võib töölepingu lõppedes töötasust kinni pidada ilma töötaja nõusolekuta.

TLS § 73 alusel võib tööandja töötasu alandada juhul, kui töötaja on rikkunud tööandja selget ja õigeaegset juhist, mis tulenes töötaja töölepingujärgsetest kohustustest. Sel juhul peab tööandja töötajale arusaadavalt teatama, miks tema töötasu alandatakse ja miks just selles ulatuses. Eraldi kokkulepet töötasu alandamiseks olema ei pea.

Saada oma tööalane küsimus