Artiklid
- Üksikasjad
Eesti Pangaliidu korraldatud pressibriifingul selgus, et kuigi veebruarist jõustub meil SEPA (üleeuroopalised maksetingimused), ei pea tavainimene neid kartma.
Tarbijatele olulisi muutusi ei kaasne ning ettevõtted saavad tänu pikale üleminekuperioodile muudatustega hakkama.
Küll aga tuleb tavainimesel esmalt harjuda senisest pikemate IBAN-kontonumbritega.
Eestile küsitud aastase üleminekuperioodi jooksul teisendavad pangad aga makse algatamisel eraklientide riigisisesed kontonumbrid automaatselt ise IBAN-kujule.
"Nii ei jää eraisikutel ükski makse tegemata ka siis, kui teatakse vaid vastaspoole vana kontonumbrit. Pank aitab selle automaatselt IBAN-kujule viia," selgitas Eesti Pangaliitu esindanud Olavi Lepp.
Tähelepanelik tasub olla ka pankadevaheliste maksekorralduste aeglasemaks muutumise osas. Kui varem toimus arveldus kümme korda päevas, siis alates veebruarist viis.
"Oluline on vaadata üle, millal on viimane aeg maksekorralduse esitamiseks, et see veel samal päeval teise panga kliendini jõuaks. See kellaaeg on pankade lõikes erinev, jäädes reeglina 15.00 ja 16.30 vahele," rääkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.
Kliendil tasub teadvustada ka seniste otsekorralduste asendamist e-arve püsimaksetega. Kui teenuspakkuja, kellele inimesed maksavad täna otsekorraldusega, läheb üle e-arvele, siis ei pea klient ise midagi tegema.
"Need ettevõtted, kes e-arvele üle ei lähe, on juba andnud sellest klientidele ise või läbi panga teada. Sellisel juhul tuleb leida alternatiivne makseviis, näiteks läbi internetipanga või makseautomaadi," ütles Olavi Lepp.
Eesti Energia arveldusosakonna juht Triin Haidla juhtis tänaste otsekorraldusklientide tähelepanu sellele, et veebruarist sõltub ülekande kuupäev arve maksetähtajast ning et ülekanne ei toimu enam igal kuul ühel ja samal kalendripäeval.
"Esimestel kuudel soovitame klientidel ka ise internetipangast üle kontrollida, kas arve summa on maksetähtajaks kontolt maha võetud," rääkis Haidla.
Kuna e-arve püsimakse puhul ei oma Eesti Energia infot kliendi püsimakse limiidi ega teenuslepingu kohta, palus Haidla klientidel püsimakse lepingut puudutavate küsimuste korral otse oma kodupanga poole pöörduda.
Euroopa Komisjoni ettepanek anda kõigile pankadele SEPA-le üleminekuks 6-kuuline lisaaeg Mihkel Nõmmela kinnitusel Eestis senises tegevusplaanis muudatusi kaasa ei too.
"Tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega. Kuivõrd Eesti on endale juba aastase üleminekuperioodi küsinud, siis on see piisav, et kõik muutused valutult läbi teha," teatas Nõmmela.
Kui jaanuari alguse seisuga olid e-arve püsimakseteks viidud üle veidi enam kui pooled senistest otsekorralduslepingutest, siis 1. veebruariks on prognooside kohaselt sama näitaja üle 97%.
Ettevõtted, kes tänaseks ei ole e-arvele üleminekuga algust teinud, ei saa enam üleminekuprotsessis osaleda, oluline on aga see et e-arvel põhineva makselahenduse saab kasutusele võtta jätkuvalt ka pärast 1. veebruari.
Maksete panka saatmiseks kasutusele võetavad uued ISO sõnumiformaadid erakliente ei mõjuta. Ettevõtetele tähendab see aga süsteemide uuendamise vajadust.
ärileht.ee
- Üksikasjad
Kuigi ettevõtete teadlikkus 1.veebruarist 2014 jõustuvate SEPA (Single Euro Payments Area) kaasnevatest regulatsioonidest on kõrge, ei ole pooled failimakseid kasutavad ettevõtted veel arendustega alustanud, selgus Swedbanki pangasisesest uuringust, millele vastas ligi 2000 ettevõtet.
Swedbanki arvelduslahenduste müügi- ja teenindusosakonna juhataja Riita Niguli sõnul teeb heameelt see, et uue IBAN kontonumbri osas on teadlikkus kõrge. „Tervelt 64% vastanud ettevõtetest on oma arendustega valmis või on need töös. Kontonumbri muutumine IBANi kujule puudutab kõiki ettevõtteid ja eraisikuid, ning siin on pankadel olnud võimalus ka kõige enam abi pakkuda - ühekaupa makseid sisestavatele ettevõtetele ja eraisikutele asendame vanal kujul kontonumbrid ise internetipangas IBAN kujul kontonumbritega. Kuid ettevõtete andmebaasides, arvetel, blankettidel ja mujal tuleb siiski kontonumbrid asendada ettevõtetel endal ning see on kohustuslik alates 1. veebruarist 2014," selgitas Nigul.
Tema sõnul on kõige suurem ja keerulisem muudatus, mis käesoleva aasta alguses ellu läheb, otsekorralduste asendamine e-arve teenusega. „See tähendab sisulist muutust kõikidele otsekorraldusega koguvatele ettevõtetele. Käimas on üleminekuperiood, kus otsekorralduse maksjalepingud muudetakse ümber e-arve püsimakselepinguteks - nii saavad maksjad jätkata arvete automaatset tasumist. E-arvete üleminevate ettevõtete hulk oli Swedbanki klientide hulgas üle ootuste kõrge - otsekorraldusega maksjatest viiakse ligi 98% e-arvele üle. Üle poolte otsekorraldustega koguvatest ettevõtetest Swedbanki kliendibaasis plaanib e-arve teenuse kasutusele võtta ning nende hulgas on kõik suuremad ettevõtte, kuid ka suur hulk korteriühistuid, lasteaedasid ja huviringe," rääkis Nigul.
„Tänaseks on küll e-arvele üleminekuga seotud taotluste vastuvõtt lõppenud, kuid e-arve edastamise teenusega saavad soovijad liituda ka edaspidi. Usume, et e-arve leiab ettevõtete hulgas kogumislahendusena järjest laiemat kasutust."
Pooled failimakseid kasutavad ettevõtted ei ole veel arendustega alustanud
„Kõige murettekitavam on aga olukord maksete failiformaatidega. Seni Eestis kehtinud failiformaate saab kasutada kuni 1. veebruarini 2015. Ettevõtted peavad oma süsteemides tegema arendusi, et edasipidi hakata makseid saatma panka ISO 20022 formaadis. Küsitlus näitas, et 43% ettevõtetest ei ole vajalike arendustega veel alustanudki," tõi Nigul välja küsitluse tulemuse probleemsema poole.
„Tänaseks on mitmed suuremad majandustarkvarafirmad juba vajalikud arendused oma programmidesse sisse viinud. Swedbanki internetipangas ja automaatkanalis Swedbank Gateway saab juba praegu nii maksete kui väljavõtete puhul ISO formaate kasutada. Soovitame aegsasti uurida oma majandustarkvara partnerilt, kas teie tarkvara toetab uusi formaate ning kui see nii on, siis saate uued formaadid kohe kasutusele võtta. Kui aga ettevõtte tänane tarkvara ei ISO formaate ei toeta, tuleb pöörduda oma tarkvarafirma poole ning uurida kas ja millal tarkavarasse vajalikud arendused sisse viiakse," lisas ta.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötaja omab tähtajalist elamisluba. Kas tööandja peab sõlmima temaga tähtajalise töölepingu?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Töösuhte oluliseks tunnuseks on selle kestus ja püsivus, mistõttu eeldab töölepingu seadus (edaspidi TLS), et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Juhul, kui osapooled sõlmivad siiski tähtajalise lepingu, on see kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.
Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, mis on niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks (TLS § 9 lg 1). Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine, renditöö tegemine, töötaja asendamine jms.
Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Seega saab sõlmida tähtajalise töölepingu välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.
Tööandjal on Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on loetletud VMS § 104. Sama seaduse § 300 sätestab vastutuse tööandjale, kes võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kes selleks seaduslikku alust ei oma. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.
Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.
Kaja Tamm
Teabespetsialist
Lõuna inspektsioon
Tööinspektsioon
5623 0355
Avaldatud ka Maalehes http://maaleht.delfi.ee/news/tarbija/seadus/ka-tahtajalise-elamisloa-korral-tuleb-tootajaga-solmida-tahtajatu-tooleping.d?id=67598710
- Üksikasjad
Agne Narusk
Riik ei nulli enam kogu lapsevanema teenistust, mis ületab hüvitise määra piiri.
Aasta algus tõi hea uudise neile, kes kavatsevad vanemahüvitise saamise ajal lisa teenida. Kui eelmisel aastal arvestati üle 290 euro ulatunud teenistus vanemahüvitisest maha, siis nüüd jääb kodus lapse kõrvalt töötavale vanemale kätte tunduvalt rohkem raha.
Kehtima hakkas reegel, mille kohaselt vähendatakse iga kahe üle hüvitise määra teenitud euro kohta hüvitist ühe euro võrra. Hüvitise määr on sel aastal 320 eurot. 2013. aastal oli piir 290 eurot, selle summa ületanud töötasu võrra vähenes kohe ka vanemahüvitis.
Uus kord kaotas ka piiri, millest rohkem teenides võeti hüvitis üldse ära.
Nüüd säilitatakse alati vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata seda alla hüvitise määra suuruse summa. Seega saab vanemahüvitise saaja igal juhul vähemalt 320 eurot, olgu näiteks ühekordse projekti juhtimise eest makstud tasu kui tahes suur.
Rahas võidab igal juhul
Oletame, et noorele emale või isale on vanemahüvitiseks määratud kuus 800 eurot (brutosumma). Tööandja pakub talle kuuks ajaks kodust tööd ja ta teenib 400 eurot. Kuna summa ületab selleks aastaks kehtestatud hüvitise määra 320 eurot, siis seaduskuuleka kodanikuna teavitab hüvitise saaja sellest sotsiaalkindlustusametit (kes saab tegelikult tema pealt makstud töisest sotsiaalmaksust teada ka maksu- ja tolliametilt). Ametnikud võtavad aluseks valemi, mille järgi lahutatakse hüvitisest hüvitise määra ületav tuluosa ja jagatakse kahega. Sel kuul on siis tubli lapsevanema vanemahüvitis 800 – 40 = 760 eurot. 400-eurose töötasu puhul kaotatakse seega 40 eurot.
Varasema valemi puhul näeks lugu aga välja nii: uus hüvitis = (määratud hüvitis + tulu – hüvitise määr) / 1,2 – (tulu – hüvitise määr) ehk eelnimetatud juhul
(800 + 400 – 320) / 1,2 – (400 – 320) = 880 / 1,2 – 80 = 653,33 eurot. Kaotus on 400-eurose töötasu korral 147 eurot.
Niisiis tasub töötegemine sel aastal end igal juhul ära.
Kõikidele hüvitise määra ületavatele tulu saajatele rakendatakse sama valemit, selgitas sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Silver Tigane. On ka erandeid, mil hüvitist ei vähendata, näiteks siis, kui õigel ajal saamata jäänud töötasu makstakse välja juba lapsehoolduspuhkusel olevale töötajale.
Naised ja mehed, hüvitis ja töö
••2013. aasta novembri seisuga oli Eestis 18 632 vanemahüvitise saajat, näitavad sotsiaalkindlustusameti andmed.
••Neist 1464 ehk 7,9% sai samal ajal ka sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ehk tegi tööd. Tulu saajatest oli omakorda 74% neid, kelle teenistus jäi vanemahüvitise määra piiridesse ja 26% neid, kelle tulu selle määra ületas.
••Töötegijatest 1040 olid naised, 424 mehed.
••Vanemahüvitise tänavune määr on 320 eurot kuus. Niisugust vanemahüvitist makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal polnud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (nt mittetöötanud õppurid).
••Vanemahüvitise ülempiir on sel aastal 2378,25 eurot kuus, see on üle-eelmise aasta keskmise kuutulu kolmekordne suurus. Eelmisel aastal oli ülempiir 2243,19 eurot.
••Suurimat võimalikku vanemahüvitist maksti läinud aasta eelviimasel kuul 677 inimesele.
••Just suurima vanemahüvitise saajate seas on kõige suurem isade osakaal – 19,4%. Kõige vähem on isasid kuupalga alammääras ja hüvitise määras makstava vanemahüvitise saajate hulgas – vastavalt 0,7% ja 0,9%.
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Mõttus
Maaleht
Lugeja küsib: Töötaja omab tähtajalist elamisluba. Kas tööandja peab sõlmima temaga tähtajalise töölepingu?
Vastab Tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala:
Töösuhte oluliseks tunnuseks on selle kestus ja püsivus, mistõttu eeldab töölepingu seadus (edaspidi TLS), et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Juhul, kui osapooled sõlmivad siiski tähtajalise lepingu, on see kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides.
Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, mis on niivõrd tähtsad, et mõjuva põhjuse puudumisel tööandja töötajat tööle ei võtaks (TLS § 9 lg 1). Mõjuvateks põhjusteks võivad olla ajutised tööülesanded, osalemine ajaliselt piiritletud projektis, töö hooajalisus, töömahu ajutine suurenemine, renditöö tegemine, töötaja asendamine jms.
Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Seega saab sõlmida tähtajalise töölepingu välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.
Tööandjal on Välismaalaste seadusest (edaspidi VMS) tulenev kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Välismaalaste Eestis töötamise õiguslikud alused on loetletud VMS § 104. Sama seaduse § 300 sätestab vastutuse tööandjale, kes võimaldab Eestis töötada välismaalasel, kes selleks seaduslikku alust ei oma. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.
Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.
Lehekülg 1063 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee