Artiklid
- Üksikasjad
Töötajatelt nõutakse pidevat enesetäiendamist, toimetulekut uute töövahendite ja tehnoloogiatega, ütles tööpsühholoog Mare Teichmann tänasel konverentsil, kus tutvustati uut tööstressi teavituskampaaniat «Tervislikud töökohad – vähem stressi».
Teichmann tõi olulise pingete soodustajana välja muutunud töökeskkonna. «Muutunud on töö aeg, koht, viis ja vahendid,» märkis ta.
Näiteks mobiilsed kontorid ja paindlik tööaeg võivad tema sõnul küll mingeid protsesse lihtsustada, kuid samas tähendab see ka, et töö järgneb inimesele igal ajal ja igale poole.
Teichmann leidis, et ootused töötaja suhtes on suurenenud – nõuded psüühikale (mälu, tähelepanu jms), teadmistele, oskustele, kompetentsusele.
Tööstressi vähendamisega tuleb tegeleda nii ühiskonna, tööandja kui ka töötaja tasandil. Ühiskonna tasandil on tööpsühholoogi hinnangul vajalik seadusandluse täiendamine tööstressi osas.
Tööandja tasandil tuleks tegeleda tööstressoritega, aidata töötajatel stressiga toime tulla ning töövõimet taastada, luues selleks näiteks eraldi programmid.
Töötaja tasandil saab endale esmaabi tööstressi vastu anda igaüks ise, viies vähemalt kord päevas mõtted töölt täielikult kõrvale.
«Kas parim viis selleks on liikumine, suhtlemine, muusika, markide kogumine või midagi muud, otsustab iga inimene enda jaoks ise. Loomulikult tuleb ka töötajal tegeleda tööstressorite ja probleemide lahendamisega,» rääkis Teichmann.
Oluline murekoht
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ütles, et stress on tööelus oluline murekoht, mida ei tohi alahinnata.
«Tööstress mõjutab ühelt poolt töötajate tervist, suhteid, heaolu ja tööefektiivsust ning teiselt poolt iga organisatsiooni käekäiku ja tootlikkust. Samuti avaldab tööstress mõju ühiskonnale ja majandusele laiemalt,» lausus peadirektor.
Seetõttu on tema sõnul oluline leida üles tööstressi tekkepõhjused ning tegeleda nende vähendamise ja ennetamisega. «Võimalusi selleks on erinevaid, kuid kõige enam saab tööstressi vähendamiseks ära teha iga tööandja ja töötaja ise.»
Töökorraldusest, -keskkonnast või suhetest tulenevad psühholoogilised, sotsiaalsed ja füüsilised stressorid ohustavad tugeva või pikaajalise mõju korral töötaja psüühilist ja füüsilist tervist, vähendavad tööviljakust ja suurendavad tervishoiukulutusi.
Psühhosotsiaalseks ohuteguriks võib olla näiteks vahetustega töö, mis ei võimalda perele piisavalt aega pühendada, otsustamisprotsess, mis ei kaasa töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, pidevalt nutitelefoni laekuvad e-kirjad, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab.
Psühhosotsiaalsed faktorid ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet.
Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu.
Uuringud näitavad, et suurimateks stressoriteks Eestis on suhted tööl, töökoormus ja töö-pereelu tasakaal.
Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Toomas Tamsar nentis, et tööstressil ja selle tagajärgedel on kõrge hind nii töötajale, tööandjale kui ühiskonnale, mis väljenduvad nii terviseprobleemide, tulemuslikkuse languse kui sotsiaalkuludena.
Kolm rohtu
«Tööstressi vastu on laias laastus kolm rohtu – hea töökorraldus, füüsiline aktiivsus ja paindlikud töövormid. Üldsõnalised üleskutsed siin ei aita, lahendused on konkreetsetes sammudes. Seadused ei tohi teha osalise koormusega töötamist keerulisemaks ega kulukamaks, kui täiskohaga. Ning mida me oleme aastaid visalt rõhutanud - on sisuliselt ja moraalselt vale maksustada töötajate tervisesse investeerimist teisiti, kui ükskõik mis muud investeeringut,» rääkis Tamsar.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Petersoni hinnangul on töötajate tervis üks kolmest põhitalast, millele Eesti majandus tulevikus toetub. «Seega on tööstress oluline teema ning selle teadvustamisele ja vähendamisele suunatud kampaania vägagi aktuaalne. Omalt poolt kutsume Eesti tööandjaid kohandama tööstressi vältimise kokkulepet,» lausus Peterson.
Kampaania «Tervislikud töökohad – vähem stressi» eesmärk on teadvustada tööstressi ja töökoha psühhosotsiaalseid riske ning julgustada tööandjaid ja töötajaid tegema nende riskide vähendamiseks koostööd.
Järgnevatel kuudel korraldatakse ettevõtete esindajatele tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide teemalisi seminare Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Üle-euroopalisel tööohutuse ja töötervishoiu nädalal oktoobris toimub Tallinnas traditsiooniline töötervishoiupäev ja tööohutuse filmiõhtu.
Kogu kampaania vältel jagatakse messidel ja teabeüritustel infomaterjale, tööstressimultikaid ja teisi praktilisi vahendeid. Hea Tava auhinna konkursil tõstetakse nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil esile ettevõtteid ja organisatsioone, kes tegelevad aktiivselt tööstressi ja psühhosotsiaalsete riskide maandamisega.
Teavituskampaania kestab 2015. aasta lõpuni. Eestis koordineerib kampaaniat Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) Eesti koordinatsioonikeskus koostöös Tööinspektsiooniga.
Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Üle veerandi Euroopa töötajatest leiab, et stress mõjutab nende tervist ja töövõimet.
Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest. Stressist põhjustatud kulu Euroopas on hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. 2010. aasta andmetel oli tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtetes 69,3 protsenti Euroopa Liidu riikide keskmisest.
Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Piret Lakson
- Üksikasjad
Eeloleva nädala neljapäev on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust ei ole.
2. mai on tavapärane tööpäev ja jääb käesoleval aastal riigipüha ja puhkepäevade vahele, paljud tööandjad on aga otsustanud sellegi päeva töötajatele vabaks anda.
Selleks, et töötajad saaksid kasutada puhkepäevi järjest, võttes arvesse ka töö mugavamat korraldamist, on paljud tööandjad nõus andma 2.mail vaba päeva tingimusel, et töötamata päev viiakse üle töötajale ettenähtud puhkepäevale mõnel muul nädalal pärast 2. maid.
Mida aga tähendab selline tööpäevaga manipuleerimine töötajale?
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitam selgitas, et töötajale on seadusega ette nähtud iganädalane puhkeaeg, mis ei tohi olla lühem kui 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
"Tasatöötamise üleviimine mõne muu nädala puhkepäevale toob kaasa iganädalase puhkeaja rikkumise. Kui töötaja ei ole huvitatud 2. mai üleviimisest muule puhkepäevale, on tal õigus sellest keelduda, sest tegemist on esiteks puhkeaja nõuete rikkumisega, teiseks tööandja ühepoolse tööajakorralduse muutmisega," selgitas Siitam.
Siitami sõnul peaks töötaja oma otsusest peaks selgelt tööandjale teada andma, samuti seda, et ta on valmis 2.mail töötama. Kui tööandja siiski korraldab tööaega nii, et 2.mail ei töötata, on töötajal õigus nõuda sel päeval tööga kindlustamata jätmise eest keskmise töötasu maksmist.
Kui aga töötaja ei teata oma valmidusest 2.mail töötada ja ei tööta, kuna töötab asenduspäeval, ei saa ta 2.mai eest töötasu vaid saab töötasu asenduspäeval töötamise eest.
Esimesele maile eelneva tööpäeva lühendamine on vabatahtlik
Seadusest tulenevat kohustust selleks ei ole. Töötasu osas on kohustuslikud reeglid. Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamine ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras, teatas tööinspektsioon.
- Üksikasjad
«Minul on selline küsimus, et miks saavad tööandjad jätta soovi korral oma firma nime CV Keskuse tööpakkumises varjatuks? Minul tööotsijana küll sellist võimalust pole. Rääkimata sellest, et pakutavat palka ei avalda üldse keegi,» uuris Tarbija24 lugeja.
Vastab CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt:
Tõepoolest on täna tööandjatel võimalus peita töökuulutustel ettevõtte nimi. Tööportaalides on antud lahendus olnud portaalide algusaegadest saati selleks, et tööpakkuja konkurendid lihtsalt ei saaks liigselt informatsiooni ettevõtete plaanidest värbamisturul. Töötajate vahetus võib värbamisperioodil ajutiselt nõrgestada ettevõtte positsiooni, kuna eelmise töötaja lahkumise ja uue leidmiseni võib jääda ajaline paus.
Selleks, et konkurent antud aja-akent kurjasti ära ei kasutaks, otsustavadki mõned tööandjad pigem varjata oma nime, eriti kui otsitakse kõrgemal positsioonil olevale inimesele asendajat. Tavaliselt kasutavadki antud võimalust tuntumad ettevõtted, kes ei soovi oma konkurentidele antud võimalust anda.
Antud praktika on aga CV Keskuses pigem harvaesinev, kuna tavaliselt on varjatud ettevõttega töökuulutusel ka vähem kandidaate ja tööandja üldjuhul sellega midagi ei võida. Seepärast uurivad ka meie kliendihaldurid alati, et tööandjal oleks nime peitmisel mõjuv põhjus. Täna moodustavad varjatud nimega töökuulutused alla 3 protsendi kõikidest tööpakkumistest.
Ametikohtadele kandideerimisel sarnast võimalust ei esine, kuna tegelikult ei tea ükski teine kandidaat, kes veel antud tööpakkumisele kandideerib ja seepärast on puudunud ka vajadus antud lahenduse väljatöötamiseks.
Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Liis Velsker
- Üksikasjad
Ametiühingute Keskliit soovib ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil oleva töövõimereformi põhjalikumat arutelu ja soovitab eelnõu väljatöötamiseks vähemalt pool aastat aega võtta.
"Tähtis on, et saaksime tulemusena korralikult läbimõeldud ja töökõlbuliku töövõimereformi. Tempokas läbirääkimine pole paha, ent reformi paremaks õnnestumiseks tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata mitmetele kitsaskohtadele," ütles Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson, kelle sõnul hea reformi elluviimiseks tuleb aega võtta.
Petersoni sõnul kiidab keskliit eelnõu üldist ideoloogiat, mille eesmärk on pakkuda töövõime osaliselt kaotanuile abi tööturule naasmisel.
"See aitab kaasa inimeste elukvaliteedi tõusule, tasakaalustab maksudega süsteemi kasvavaid kulusid ning võimaldab sedakaudu tulevikus töövõime kaotanuile adekvaatsemaid sissetulekuid," rääkis Peterson. "Samas oleme endiselt kriitilised reformi katteallikate jätkusuutlikkuse ja reformi maksvuse suhtes."
Vahendid tuleb eelarvesse planeerida
Petersoni sõnul on Eesti tõestanud, et ei suuda alati Euroopa Liidu rahastuse lõppedes positiivsete uuenduste rakendamist jätkata.
"Soovime riigieelarveliste vahendite planeerimist eelarvesse juba täna ning seda mitte hüppeliselt pärast EL rahastuse perioodi lõppu 2020.aastal," soovitas Peterson. "Tark oleks vahendeid planeerida sujuvalt järgmise kuue aasta jooksul, et vältida perioodi lõppedes töötukassa reservide kallale minekut."
Petersoni sõnul tahab keskliit olla kindel, et töövõimereformi rakendumise tegelik rahaline suurus on piisaval määral teadvustatud.
"See läheb meile pikaajaliselt maksma tunduvalt rohkem. Küsimus dubleerivatest samalaadsetest hindamissüsteemidest ning täiendavate ametkohtade loomisest töövõimetusega inimeste aktiivsuskohustuse registreerimiseks on jätkuvalt päevakorral," selgitas Peterson ja lisas, et ettepanek on endiselt vältida dubleerimist ja inimeste jooksutamist ning ühtlasi säästa kulusid.
Töökeskkond vajab parandamist
Ametiühingute keskliit soovib, et korralikult vaadatkse läbi haiguste komplekt, mis Eestis valdavalt töövõimetust põhjustab - see on mitmekesisem, kui seni juttu on olnud.
"Tagajärgedega tegelemise kõrval tuleks tegeleda ka töövõimetuse põhjustega," ütles Peterson. "Meil on täna väga palju neid kohti, kus saaks investeeringutega töökeskkonda parandada. Praeguste töötajate probleemide tähelepanuta jätmine pole õige. Tähtis, et need inimesed ei satuks sellesse sihtgruppi, kellele pärast peab hakkama teenuseid pakkuma."
„Vajame ka täiesti uusi meetmeid ja uut kinnitust tööandjatelt, et nad suudavad ka vaimsete haigustega inimesi palgata. Selgusetu on veel tööandjate motivatsioonipakett osalise töövõimega töötaja palkamiseks. Õhusolevaid küsimusi on teisigi, kuid peamine, et vähenenud töövõimega isikute tööturule toomiseks mõeldud toetusmeetmed oleksid põhjalikult välja töötatud - see tagab pikaajalise tulemuslikkuse,“ ütles Peep Peterson.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul vajab töötukassa pärast seaduse vastuvõtmist vähemalt ühte aastat, et reform ette valmistada ja ellu viia.
- Üksikasjad
Ann-Marii Nergi
ärileht.ee
Eelmisel aastal vähenes toidutööstuse kasum 10% võrra ja peamiselt just palgakulude arvelt.
Eesti toiduliidu volikogu aseesimees ja AS-i Premia Foods nõukogu esimees Kuldar Leis tõdes eilsel toiduainetööstuse aastakonverentsil, et kuigi toiduainetööstuse eksport kasvas mullu 10% (0,5 miljardi euroni), siis kogu sektori kasum oli 2013. aastal 10% väiksem. Kasumi kahanemine oli peamiselt tingitud tööjõukulude kasvust.
Leis selgitas, et sarnaselt muude majandusharudega seisab ka toidu- ja joogitööstus silmitsi aina suurenevate tööjõukuludega ja tööjõupuudusega. „Arvud näitavad, et toiduäris on palgakasv olnud nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal ümmarguselt 10%. Investeeringud eelmisel aastal vähenesid, aga kui äri kasvab, peaks ka investeeringute maht kasvama. Investeerima aga peame, sest muidu jääme paigale seisma.”
Tarbija ei lase hindu tõsta
Leisi sõnul peavad suure tööjõu osakaaluga toidutöösturid – eriti ekspordile keskenduvad ettevõtted – mõtlema, millal on aeg investeerida seadmetesse ning kas nad suudavad seda teha nii, et efektiivsus kasvaks ja palgakulud kahaneks töötajate arvu vähendamisega. „Ma julgustaksin eksportijaid endiselt, et ärme ekspordi lihtsalt koort või piima, vaid teeme nendest väikestes pakendites bränditooted, siis saab ka kõrgemat hinda küsida.” Praegu moodustab ekspordist endiselt suurema osa private label ehk jaekettide omamärgitooted, mis ei anna toiduainetööstustele juurde tuntust ega toodetele lisandväärtust.
Põllumajandusminister Ivari Padar rõhutas, et toiduainete ekspordi tugevateks vedajateks on piimatooted ja teravili, kuid ettevõtted peaksid märksa enam suutma eksportida rohkem väärtustatud ja seega hinnalisemat toidukraami. Ka majandusekspert Maris Lauri tõdes, et kuna Eesti rahvaarv ja töötajate hulk väheneb, peavad ettevõtjad hoidma vanemaid inimesi võimalikult kaua tööl ja ühtlasi oma tootmist uuendama. „Kaupmehed tahaksid küll ka hindu tõsta, aga konkurents ja valivad tarbijad ei lase seda teha. See pole ainult meie siseturul nii, vaid kogu Euroopas, sest ka Lõuna-Euroopa riigid vaatavad ekspordi mõttes Kesk-Euroopa poole nagu meiegi. Seega on konkurents „keskel” veel eriti tihe,” rääkis Lauri. Tema sõnul võib aga eeldada, et ekspordivõimalused lähiajal paranevad, sest nõudlus suureneb. „Ekspordikasvu võimalused on paremad, kuid selle nimel tuleb kõvasti pingutada. On üpris tõenäoline, et Vene majandus läheb sel aastal miinusesse. Kui Venemaa meid ei taha, siis tuleb hakata mõtlema uutele turgudele.”
Kui tööjõukulud toidu- ja joogitööstuses olid 2012. aastal 145 miljonit eurot, siis 2013. aastal olid need juba pea 160 miljonit. Kiiremini kasvasid palgad pagaritoodete sektoris ehk aastaga 12,6%, kõige vähem aga piimatoodete tootmises 3,2%. Kogu tööstuse müügitulu kasvas mullu 1,5 miljardi euroni ehk 11% ning eraldiseisvalt näitas suurimat müügitulu tõusu lihatoodete sektor 16% tulu tõusuga.
Jogurtid said esikoha
Toiduainetööstuse aastakonverentsil sai Eesti parima toiduaine 2014. aasta kuldmärgi Maag Piimatööstus Farmi Kreeka jogurtite sarja eest. Kuldmärgid teenisid veel Pai Pluss smuutid (Põltsamaa Felix AS) mittealkohoolsete jookide kategoorias, Vana Tallinn Signature (Liviko AS) alkohoolsete jookide kategoorias.
Konverentsil anti ka Juubelikulla aumärk tootele, mis on poelettidel olnud vähemalt 20 aastat, see sai Maiuspala pralineekompvekkidele (Kalev AS).
Põltsamaa Felixi tooted said ühe kuldmärgi, kolm hõbemärki ja ühe eriauhinna.
Lehekülg 1046 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee