Artiklid
- Üksikasjad
Mitmetel töödel esineb peavigastuse oht. Enamesinev on see ehitus-, metsa- ja tõstetöödel. Peavigastuse ohtu ei ole võimalik täielikult välistada tööde parema korraldamise või ühiskaitsevahendite (näiteks varikatuste) kasutamisega, mistõttu tuleb kasutada ka isikukaitsevahendeid, kas kaitsekiivrit või löögikindlat töömütsi.
Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1057/kaitsekiiver-voi-loogikindel-muts-kuidas-oma-pead-kaitsta
- Üksikasjad
Terve aasta 110% intensiivsusega töötada ei ole jätkusuutlik, piiratud aja jooksul on see aga ahvatleva hüve ehk täiendava vaba päeva valguses kutsuv ja igati jõukohane, kirjutab suviti nelja päeva pikkust töönädalat rakendavas Elisa tehnoloogiaüksuses töötav Joosep Põllumäe.
Nelja päeva pikkuse töönädala puhul on oodatav tulemus sama mis tavalise töönädala puhul, mis tähendab, et iga tööpäev peab olema veidi tootlikum ja intensiivsem kui tavapärasel perioodil. Kuigi esimese hooga võib tunduda, et see tähendab pidevalt hiliste õhtutundideni töölainel püsimist, siis tegelikult on pea alati võimalik leida viise, kuidas oma igapäevatöö efektiivsemaks muuta. See ongi nelja päeva pikkuse töönädala mõte.
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/07/18/joosep-pollumae-viie-paeva-too-on-neljaga-taiesti-tehtav-kui
- Üksikasjad
Õpilaste suvepuhkuse ajal töötatakse koolides agaralt, et sügiseks klassi ette õpetajaid leida. Eriti suurtes raskustes on maakoolid.
Kui õpetajat ei leia, ei jää klassiruum tühjaks, vaid tuleb vaadata asendusõpetajate, lastevanemate või juba töötavate õpetajate poole.
- Üksikasjad
Suvisel ajal ollakse tihtipeale paindlikumad ja miks mitte töötada rohkem suvisest kodukontorist. KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ja meeskonnatöö treener Mats Soomre, kes on teinud kaugelt üle tuhande meeskonnatöö koolituse, annab nõu, kuidas sel juhul erinevate meeskonnarollidega arvestada.
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/07/18/suvel-kodukontorisse-osa-inimesi-on-altimad-kaugelt-tootama-kui-teised
- Üksikasjad
Eestis kasvatatakse aina vähem köögivilju, sest põllumajandusega tegelevatel ettevõtetel ei ole piisavalt töölisi. Seetõttu on hakatud veelgi rohkem tooma köögivilju sisse välismaalt.
Kui 2019. aastal valmistasid põllumehed köögiviljadele ette 2035 hektarit maad, siis sel aastal juba poole vähem. Probleem sai alguse juba koroona ajal, kui välismaalt töötajaid enam ei tulnud ning olukord ei ole köögiviljasektoris taastunud.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609036130/eesti-koogivilju-on-nous-noppima-aina-vahem-inimesi
Lehekülg 112 / 1610
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee