Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2006

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Anu Mägi

Ettevõtted armastavad sünnitoetusi, töötajad ise hindavad pigem lisapuhkusenädalat.

EMT kannab kaks korda aastas töötaja kontole 3000 krooni, mille eest saab omal valikul tasuda sportimise eest, külastada hambaarsti või maksta koolitasusid.

Tervise- ja spordifondi nime all antava summa kasutamiseks on töötajal vabad käed. Samasugune tervisefond on ka SEB Ühispangas, toetuse täpset suurust ei nõustunud panga esindaja avaldama. Sarnaselt enamiku küsitletud firmadega maksab pank toetust ka lapse sünni puhul, samuti abiellumis- ja matusetoetust.

EMT personalijuhi Terje Kuusiku sõnul hindavad nende töötajad kõige rohkem võimalust võtta talvel nädala jagu lisapuhkust ning paindlikku tööaega. Viimane võimaldab alustada hommikuti tööd kella poole kaheksa ning poole üheksa vahel ja vastavalt sellele ka lõpetada. “Paketi” juurde kuulub reedene tunni võrra lühem tööpäev. Estraveli eri soodustustest rääkides ei saa mööda minna kolmest tervise-päevast aastas, mida töötaja saab kasutada pingelisest perioodist välja puhkamiseks või tervise eest hoolitsemiseks. Seejuures säilib esimesel tervisepäeval töötasu täies ulatuses.

Töötaja eelistaks palka

Personalijuhtide jaoks on soodustused töötajate motiveerimisel olulisemad kui nende arvelt tehtav palgatõus. “Ettevõtte jaoks pole vahet, kuidas raha kulutada,” ütles AS-i Fazer Eesti personalijuht Anu Allmere-Martinson. “Kuid inimene võtab soodustust ja töötasu erinevalt.” Tema sõnul ei tekitaks palgale otsa pandud toetussumma inimestes suuremat motiveeritust. Kui aga toetus anda kätte just nimelt toetusena, on see firmapoolne tunnustus tehtud töö eest.

Ometi ei peibuta palgale lisaks antavad soodustused mitte iga töötajat. Nii leidis kontoritöötaja Helen, et kõikvõimalikele soodustustele eelistaks ta siiski suuremat palka. Ainuüksi haigeks jäämine ja haiguslehe väljakirjutamine tekitab 6000 krooni suuruse brutopalga juures rahakotti tuntava augu. Eesti keskmist palka teeniv pangatöötaja Mari eelistaks samuti soodustustele palgalisa, sest see annaks võimaluse vabalt valida, millal ja kus sportimas käia. Praegu ei saa ta pärast tööpäeva lõppu äärelinna spordiklubi tasuta võimalusi kasutada, sest tal pole autot ning teises linna otsas ootab laps lasteaiast koju toomist.

Fontese eelmise aasta palgauuringu järgi on firmades enamlevinud soodustusteks ametiauto, mobiiliarvete katmine, spordi- ja tervishoiusoodustused ning ühisürituste korraldamine. Mitme küsitletud firmaesindaja sõnul on ettevõtted valmis pakkuma rohkem soodustusi, kuid maksuseaduste tõttu on töötajate eest hoolitsemine üsna kulukas.

Eelmisel neljapäeval ei toetanud valitsus Isamaaliidu poolt algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sooviti anda tööandjale võimalus katta ilma erisoodustusmaksu maksmata töötajate tasemekoolituse, spordi- ja tervishoiukulusid. Valitsus oli seisukohal, et maksupoliitika kujundamisel tuleb lähtuda põhimõt-test, et töötajal peab olema võimalus ise otsustada, millist kulutust ta vajalikuks peab. Ning kulutada peab ta saama oma palgast.

Osa soodustusi on maksuvabad

Virve Aru, Rödl & Partner Audit OÜ maksukonsultant:

“Kõik kaubad ja teenused, mida võimaldatakse oma töötajatele kas soodsama hinnaga või tasuta, kuuluvad üleandmisel maksustamisele.

Kuid samas näiteks ei maksustata töötajale väljamakstud sünnitustoetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvaba tulu.

Kõige targem on soodustuste ja kulutuste tegemisel esmalt veenduda, kas selline kohustus tuleneb tööandja jaoks mõnest seadusest. Kui jah, siis pole maksustamise küsimust.”

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Riigikogu tühistas eelmisel nädalal töölepinguseaduse sätte, mis andis loa 65-aastaseks saanud inimesi päevapealt vallandada.

Sama vanu riigiteenistujaid tohivad aga tööandjad endist viisi tänavale saata, sest parlamendi enamus ei soostunud kaotama vanusepiirangut avaliku teenistuse seadusest.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Mai Treiali sõnul tegeleb justiitsministeerium praegu uue avaliku teenistuse kontseptsiooni väljatöötamise ja analüüsiga. “Me liigume samm-sammult selle seaduse muutmise poole,” rääkis Treial.

Vanuseliste kitsenduste kiuste on viimastel aastatel Eesti tööturul üle 64-aastaste töötajate arv kasvanud. Eelmise aasta kolmandas kvartalis tõusis üle 64-aastaste töötajate arv Eestis 249 000-ni, teises kvartalis oli see olnud 183 000. 2004. aasta kolmandas kvartalis töötas 208 000 üle 64-aastast inimest. EPL.EE

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2006

• Vanemahüvitise seadus
• Äripäev

Meeli Miidla-Vanatalu
jurist

Kas vanaema saaks võtta vanema eest lapsehoolduspuhkust ja kuidas seda tasustatakse?

Lähtuvalt puhkuseseaduse N-st 29 võib juhul, kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale, kes seaduslikul alusel elab Eestis.

Lähtudes vanemahüvitise seaduse N-st 2, on teatud juhtudel ka vanaemal vanemapalga saamise õigus, seda juhul, kui ta on lapse seaduslik hooldaja. Vanemahüvitise seaduse N 2 lg 2 kohaselt on hüvitisele õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse N 15 alusel.

Enne lapse kuue kuu vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse kuue kuu vanuseks saamist, on õigus hüvitisele sellel vanemal.

Riiklike peretoetuste seaduse N 6 lg 5 kohaselt: kui lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik, on tal õigus lapsehooldustasule pooles lapsehooldustasu määras iga hooldatava lapse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui pooleteisekordses lapsehooldustasu määras. Lapsehooldustasu määr on 1200 krooni. Alla 1-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale isikule makstakse veel lisaks 100 krooni. Vanemale sama lapse kohta selle aja eest lapsehooldustasu ei maksta.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Töötajale on viimase kuue kuu jooksul makstud ühekordset lisatasu (boonust) eelmise aasta töötulemuste eest (põhipalgale lisaks). Kas puhkusetasu arvestamisel tuleks lähtuda keskmisest päevatasust või kehtib ikka fikseeritud lepinguline põhipalk?

Vabariigi valitsuse 23. augusti 2001. aasta määrusega nr 278 kehtestatud puhkusetasu arvutamise korra paragrahvi 1 lõige 3 kohaselt tuleb puhkusetasu arvutada keskmise päevatasu järgi, kui viimasel kuuel kuul maksti lisatasu või preemiat. Küsimusest selgub, et nii see oligi ja tõenäoliselt tuleb töötaja puhkusetasu arvutamisel arvesse võtta ka osa lisatasust (boonusest).

Seejuures tuleb arvestada kõnealuse määruse paragrahvi 2 lõiget 4, mille kohaselt võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi.

Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.

Aasta töötulemuste eest makstav boonus annab seega igasse kuusse 1/12 boonuse summast. Kui näiteks boonust makstakse detsembris ja töötaja jääb puhkusele jaanuaris, siis arvestatakse tema puhkusetasus boonust 6/12 ulatuses ehk puhkusele eelnenud kuuele kuule langevat boonuseosa. Samas töötaja, kes läheb puhkusele juunis, saab puhkusetasus arvestada vaid 1/12-ga boonusest, s.t arvesse võetakse ainult boonuse detsembris teenitud osa.

Palga maksmist puhkusetasuna jätkatakse siis, kui töötaja sai kuue kalendrikuu jooksul enne puhkusetasu arvutamist ainult põhipalka või kui sellele lisandus püsiva suurusega lisatasu, s.t palk kuude lõikes ei kõikunud.
Sama määrus lubab kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamist töötajale soodsamates tingimustes, töölepingu seaduse paragrahvi 14 lõige 1 alusel võib soodsamaid tingimusi kehtestada ka tööandja oma ühepoolse otsusega.

•• Läksin pärast kõrgkooli lõpetamist tööle riigiasutusse. Et asutus minu õppelaenu hüvitaks, kinnitas personalitalitus tagasimakse graafiku, mille pank koostas just talituse juhtnööre järgides. Vahetult enne esimese tagasimakse tegemist teatas aga personalitalitus, et graafik on koostatud valesti ja selle järgi ei saa midagi teha. Ometi oli graafik just nende kontrollitud ja asutuse juhi poolt kinnitatud. Mida teha olukorras, kus asutus keeldub oma kohustust täitmast?

Kahjuks ei selgu küsimusest, milles riigiasutus graafiku koostamisel eksis ja milliseid tagajärgi see küsijale tekitas, seetõttu ei ole võimalik täpselt vastata. Soovitan konsultatsiooni saamiseks pöörduda kõigi asjaolude täpse kirjeldusega haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistide poole. Kui asutus on oma kohustusi rikkunud, võib küsija oma õiguste ja huvide kaitseks pöörduda kohtusse.