Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Ülo Toomsalu

Eesti Ametiühingute Keskliidu taotlus tõsta erafirmade töötajate palka kümne protsendi võrra toob tööandjate hinnangul kaasa koondamislaine.

Peale taotluse tõsta alampalk järgmisest aastast 2600 kroonini teeb keskliit ettepaneku tõsta ka eraettevõtetes kuus alla 10 000 krooni teenivate töötajate palka kümne protsendi võrra, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ametiühingute keskliidu sotsiaalsekretäri Harri Taliga sõnul pakuti palgatõus esimest korda välja mullu septembris, aga see lükkus edasi kalendriaasta peale tehtud eelarvete tõttu. “Kuigi Eestis pole sedalaadi kokkuleppeid sõlmitud, on need arenenud riikides tavalised,” lausus Taliga.

“Kõik töötajad peaksid osa saama majanduskasvust ja ühiskonna rikkuse suurenemisest, sest väärtusi luuakse tööga,” lisas ta. “Tööandjate jaoks aitaks see parandada töötajate motivatsiooni, suurendaks tarbimist ja aitaks vähendada põhjendamatult suuri palgaerinevusi.”

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis märkis, et ametlikult sellist ettepanekut veel esitatud pole. “Selle ettepaneku läbiviimine on ebatõenäoline, ettevõtjate hinnangul rikuks see tööturu paindlikkust. Ettevõtted on erinevad, kõike ei saa lüüa ühe lauaga,” ütles ta.

Tööandjate hinnangul tooks ühe puuga löömine kõikides ettevõtetes kaasa uued koondamised ja vähendaks investeeringuid tehnoloogiasse ja koolitusse.

Viru Kalatööstuse juhi Agu Laanemetsa hinnangul pole uus administratiivne regulatsioon mitte kaigas, vaid palk kalatööstuse kodaratesse. “Ma ei vaidle vastu, et palku peaks tõstma, aga see ei ole väga hea mõte niimoodi pika puuga panna,” märkis ta. “Võib ju tõsta, aga peab mõtlema, mis see kaasa toob. Isiklikult tekitab see kiusatuse veelgi vähendada töötajate arvu.”

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Ä P

1. juulist kehtima hakkavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kohustavad ettevõtjat muu hulgas saatma töötaja tervisekontrolli vähemalt kord kolme aasta jooksul – uue töötaja kuu aja jooksul – ning kandma ka kõik sellega seotud kulud.

Äripäeva seisukohast on tegemist kohatu nõudega – vastutus töötaja tervise eest lasub eeskätt inimesel endal. Tegemist on järjekordse näitega Eesti riigi bürokraatialembusest ning samas sooviga veeretada osa tervishoiukulusid ettevõtjate kanda.

Tervisekontrolli nõue sarnaneb mõnes mõttes kohustusliku elektrikontrolliga, kus õigus kontrollile anti vähestele litsentseeritud teenuspakkujatele ja teenuse hinnad tõusid. Ka kohustuslik terviskontroll tagab pideva ja kasvava kassavoo vähestele – hetkel on Eestis vaid 45 töötervishoiuarsti.

Ettevõtjatele tähendab selle nõude täitmine tuhandetesse kroonidesse ulatuvat lisakulu. Praegu maksab näiteks 10 töötajaga ettevõte töötajate tervisekontrolli eest aastas umbes 4000 krooni. Hansapank on selleks kulutanud 300 000 krooni. Kui tervisekontroll muutub kohustuslikuks, hakkava siingi teenuste hinnad tõusma – seadusandja ei ole seadnud teenusele hinna ülempiiri, nõudlus teenuse järele aga suureneb. Samuti on jäetud töötervishoiuarsti otsustada, kui tihti peab töötaja kontrollis käima – korra asemel kolme aasta tagant võib arst nõuda kontrollis käimist näiteks kord aastas.

Nõue hakkab kehtima paari nädala pärast, aga töötervishoiuarstide arv näitab, et tervishoiusüsteem, s.o riik, pole ise selleks valmis.

Kui töötajaid on praegu umbes 600 000 ringis, tuleb iga arsti kohta 13 333 patsienti. Aastaga ei jõua arstid ka kõige parema tahtmise juures saada ülevaadet töötajate tervisest – siis peaks iga arst päevas läbi vaatama 53 inimest. Kolme aasta peale arvutatult tuleb arsti peale 17 patsienti päevas, ja sedagi on liiga palju.

Sellega seoses tekib küsimus, kas ei peitu siin oht, et töötajate tervisekontroll muutub formaalsuseks, kontroll taandub paberi täitmiseks, mis on vajalik tööinspektsioonile esitamiseks, ning eesmärk – töötajate tervis– muutub teisejärguliseks. Seda enam, et samal ajal kui Eestis napib arste nõude täitmiseks seaduses ettenähtud aja jooksul, lubab sama seadus tööinspektsioonil karistada tööandjat, kui see nõue pole täidetud. Sunniraha iga rikkumise eest on 1. juulist senisest kaks korda suurem, kuni 20 000 kr .

Töötajatel pole ilmselt midagi selle vastu, kui nad saavad oma tervist kontrollida tasuta ja tööajast, seejuures garanteerib tööandja ka keskmise tasu arstil viibitud aja eest.

Äripäev soovitab riigil vältida järjekordse topeltstruktuuri loomist ja panna töötaja tervisekontrollimise kohustus pigem perearstide õlule. Tööandjatel on niigi kohustus kompenseerida töötajale tööst põhjustatud tervisehädad, see nõue tõstab ettevõtjate maksukoormust veelgi.

Eeskätt lasub vastutus töötaja tervise eest siiski inimesel endal. Tööandja võib hoolitseda töötaja tervise eest, makstes näiteks mitmesuguste treeningute eest. Riigilt oodanuks pigem selliste summade erisoodustusmaksu alt väljaviimist, mitte ettevõtjale seadusega uute rahaliste kohustuste seadmist.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

K R I S T I N A T R A K S

Mitmed ministeeriumid on tulemuspalkade maksmisest loobunud, põhjenduseks ametniku töö keeruline mõõdetavus, rahapuudus ning mõistmine, et tulemuspalk on praktikas vaid uue nimega jõulu- või jaanipäevapreemia.

Näiteks ei maksa enam tulemuspalka põllumajandus-, keskkonna-, kultuuri- ning rahandusministeerium, viimane oli ametnike tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötaja. Tulemuspalka maksavad seni kaitse-, sotsiaal-, justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Kuigi riigikontroll mõistis ametnike tulemusjuhtimise süsteemi hukka juba aasta tagasi, maksab osa ministeeriume endiselt tulemuspalku õigeaegselt vastatud kirjade või asutuse eelarve koostamise eest.

Tulemuspalkade süsteem töötati rahandusministeeriumis välja 2000. aastal tollal ministeeriumis osakonnajuhina töötanud Taavi Veskimägi eestvedamisel, kes praegu juhib Res Publica fraktsiooni Riigikogus.

2001. aastal kajastus tulemuspalkadeks ette nähtud raha riigieelarves eraldi ridadel, riigieelarvest maksti ametnikele tulemuspalka välja 74,6 miljonit krooni.

Idee järgi pidi tulemusjuhtimine vähendama ülemakstud ametnike hulka ning meelitama tööle tippspetsialiste.

Kaitseministeerium maksjate seas
Kaitseministeerium on üks neid ministeeriume, kes maksab tulemuspalku, ning just praegu on käimas nn hindamisperiood. Lisatasusid tulemuslikuma töö eest makstakse kaitseministeeriumis ka kvaliteeditasuna, tulemustasuna või projektitasuna.

Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhataja kohusetäitja Anneli Peeli sõnul võivad kvaliteeditasu saada nende ametite esindajad, kelle puhul töötulemust on raske mõõta. “Kvaliteeditasu võivad saada sekretärid, kui nad on töötanud vastavalt kehtivatele standarditele, näiteks on kirjadele õigeaegselt vastatud,” rääkis Peel. “Tulemustasu võib ametnik saada mingi korra, juhendi või eeskirja väljatöötamise eest.”

Maksimaalselt võib kaitseministeeriumi ametnik saada tulemusliku töö eest lisaraha 15 000 krooni ning kõik ametnikud ei pruugi lisaraha saada.

Sotsiaalministeerium vaatab projekte
Sotsiaalministeerium on oma töötajaid tulemuspalgaga “premeerinud” kvartaalselt, valik tulemuspalga saajate osas tehakse projektipõhiselt, st hindamiskomisjon valib ministeeriumisiseselt välja innovaatilisemad arendusprojektid.

Esimese kvartali lõpus maksis sotsiaalministeerium kokku oma töötajatele tulemuspalku 603 870 krooni. Raha said 15 projektis osalenud ametnikud, sh näiteks projektid “Laste ja erivajadustega inimeste hoolekande programm aastateks 2004–2006”, elektroonilise eelnõude kooskõlastamise süsteemi E-õigus rakendamine ministeeriumis, riigieelarve strateegia 2004 ehk sotsiaalministeeriumi ja haldusala kolme aasta eelarveprioriteedid, rahvusvahelise konverentsi “Naised, mehed ja demokraatia” läbiviimine.

Justiitsministeerium motiveerib
Justiitsministeeriumis makstakse tulemuspalka kvartaalselt ning ministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul on summad küll motiveerivad. Herodes sai esimese kvartali eest tulemustasu 3600 krooni, kuna aitas konsultandina Kuku Raadiol teha juriidilisi küsimusi lahkavad saadet “Õigusega õigluseni”. “Kui poolaasta tulemuste eest tulemuspalka saan, siis kriisiolukorras kiire reageerimise eest,” ütles Herodes. “Mosina (Ämari vanglast põgenenud mõrvar Jüri Mosin – toim.) põgenemine tõi meie asutusele ikka väga kiired päevad, ületunde kogunes palju.”

Keskkonnaministeeriumis ühekordne aktsioon
Keskkonnaministeeriumi rahanduse ja halduse asekantsler Kalju Kukk ütles, et ministeerium maksis tulemuspalka vaid 2001. aastal.

“Loobusime, sest meil ei piisanud selleks palgafondi,” ütles Kukk. “Meie töötajad said keskmiselt 1000–3000 krooni ning seda ühe korra, enne 2001. aasta jõule.” Kuke sõnul ei motiveerinud selline väike summa eriti töötajaid.

Rahandusministeerium loobus maksmisest tänavu
Rahandusministeerium ei maksa ametnikele tulemustasu sellest aastast alates, põhjenduseks, et kuupalk peaks olema inimesele piisavalt hea motivaator töö tegemiseks.

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja asetäitja Juhani Lemmik ütles, et tulemuspalga süsteem oli oma ajast pisut ees. “Keeruliseks osutus iga töötaja individuaalset panust objektiivselt hinnata ja seostada seda asutuse edukusega,” rääkis Lemmik. “Pigem juhtus nii, et tulemuspreemia jagati laiali nii või teisiti, olenemata sellest, kas asutus saavutas häid tulemusi või mitte.”

Osa ministeeriume tulemustasudest loobunud
seis tulemuspalkadega

ei maksta, ei ole kunagi makstud
- välisministeerium
- põllumajandusministeerium

maksti ainult 2001. aastal
- kultuuriministeerium
- keskkonnaministeerium

ei maksta alates sellest aastast
- rahandusministeerium

pole veel otsustatud, kas maksta või mitte
- haridus- ja teadusministeerium

makstakse tulemuspalka
- kaitseministeerium
- siseministeerium
- justiitsministeerium, kvartaalselt
- sotsiaal-ministeerium, kvartaalselt
- majandus- ja kommuni-katsiooni-ministeerium, lisatasu nimetuse all

Allikas: Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Indrek Kald

Tallinna keskmine palk on kolme aasta pärast 10 800 krooni, ennustab linnavalitsus.

Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse ennustusel saab pealinlane 2006. aastal keskmiselt palka 10 800 krooni, mis tähendaks praegusega võrreldes ligi 3000 krooni suurust kasvu.

Mullu oli pealinlase keskmine palk aasta lõikes 7550 krooni, selle aasta esimese kolme kuu lõikes aga statistikaameti andmetel 7890 krooni, kirjutab Postimees online.

Pealinlase selle aasta pealinlase keskmiseks palgaks kogu aasta lõikes ennustab linnavalitsus 8300 krooni, 2004. aastal 9100 krooni ja 2005. aastal 9950 krooni.

Tallinn prognoosis keskmist palka seoses aastani 2006 kestva eelarvestrateegia tegemisega, mis kajastab ka maksutulude muutusi aastate lõikes. Kuigi linna prognoosi kohaselt maksumaksjate arv oluliselt kolme aasta vältel ei kasvaks, kerkiks tulumaksu laekumine siiski keskmise palga kasvu arvelt ligi poole miljardi krooni võrra.