Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2003

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

TALLINN, 17. juuni (EPLO) - Eesti tööandjad suruvad läbi vabadust tööküsimusi kokku leppida ja ametiühingud keelduvad massiliste vallandamiste kartuses juba korra läbikukkunud töölepingu seaduse eelnõu tunnistamast, kirjutab Äripäev.

Ametiühingute keskliit pöördus juuni alul sotsiaalminister Marko Pomerantsi poole, sest pole rahul töölepingu seaduse eelnõu läbiva teenri-peremehe ideoloogia ning sellega, et sisulisi muutusi pole eelnõusse vahepeal tehtud.

“Ühelt poolt võib tööandja käituda peremehena, kuid teiselt poolt peab töötaja peremehena tegutsema ehk mitte ainult täitma tööandja korraldusi, vaid ka hindama, kas see korraldus on tööandjale kasulik,” protesteeris Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Margarita Tuch. Ta rõhutas, et ehkki hetkel loodetakse hakkama saada läbirääkimistega, ei kohkuta tagasi ka uutest streikidest. Järeleandmisi praegu meelepärastes seadusepunktides ei tehta.

Pomerantsile tegi kirja koos ettevõtjate nõudmistega aga ka Eesti Tööandjate Keskliit (ETTK), kes loodab ajasurvest tulenevalt seaduseelnõu läbiminekut. Uus töölepingu seadus peab kehtima hiljemalt tuleva aasta mais, kuid viibimine põhjustab juba praegu Euroopa-poolset pahameelt.

ETTK tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis oli eelnõu Riigikogusse jõudmise asjus optimistlik ning märkis tööandjatele tekkivat kohustust maksta tööseisakute ajal keskmist palka näpuveaks. Tema sõnul ei maksa asja traagiliselt võtta, ettevõtjaid pankrotistavat tingimust ei tule. Sobimatutest ning üleliigsetest töötajatest vabanemine muutub aga kergemaks, kui mitte arvestada ettevõtete ühinemist. Positiivne on seegi, et töötajatega saab edaspidi kokku leppida seaduses sätestatust kehvemate töötingimuste ning tasu osas.

Tööandjate jurist Renno Mägi täpsustas, et ehkki tööandjaid pärsib tulevaste töölepingute jäikus, ei söanda ta töökohtade arvu massilist vähenemist veel ennustada. “Kindlasti vaatavad tööandjad töökohad üle, kas need on vajalikud, kuid nii palju ma ei spekuleeriks,” lausus Mägi.

Praegusel kujul sunnib seaduseelnõu hooajatööde lõppedes või ajutise tööseisaku ajal maksma töötajaile täispalka, välistades osalise tasu või palgata puhkuse. Seega jääks töö ümberkorraldamisel ainsaks võimaluseks töösuhe lõpetada. Ka võib tekkida tööandjal kiusatus eelistada töölepingule alltöövõtulepingut või sundida töötajaid FIEdeks.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

S I L V A M ä N N I K

Tulumaks väheneb 20 protsendile, tulumaksumiinimum kahekordistub ning maksuriskid vähenevad ka FIEdel, on kirjas rahandusministeeriumis valminud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus.

Rahandusministeeriumis on valminud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis pärast kooskõlastuste ringi peaks jõudma augustiks valitsusse ja septembriks Riigikokku. Eeldatavalt järgmise aasta 1. jaanuaril kehtima hakkav seadus näeb ette tulumaksu alanemise igal aastal 2 protsendi võrra, kuni aastaks 2006. on see jõudnud 20 protsendini.

Maksu alanemisega paralleelselt hakkab tulumaksuvaba miinimum astmeliselt tõusma. Eelnõu kohaselt arvatakse füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu järgmisel aastal 16 800 krooni, 2005. aastal 20 400 krooni ja 2006. aastast alates 24 000 krooni. Seega on tulevikus tulumaksuvaba miinimum praeguse 1000 krooni asemel 2000 krooni kuus.

Et tulumaksu alanemise tõttu kohalike omavalitsuste rahakott ei kannataks, muutuvad aastate jooksul nende eelarvesse laekuvate maksusummade osakaalud. Need numbrid peavad majandusanalüütikud veel välja arvutama. Praegu saab füüsilise isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus 56 protsenti tulumaksust.

Uue tulumaksuseaduse üle võivad rõõmustada ka füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Täpsemalt need, kel on tekkinud mõte oma ettevõtlusvormi muuta.

“Kui FIE asutab uue äriühingu või teeb oma varaga sissemakse mõnda teise äriühingusse, mis juba olemas on, siis uuele ettevõtlusvormile ülemineku jooksul mingit maksustamist ei toimu,” selgitas rahandusministeeriumi otseste maksude talituse juhataja kohusetäitja Ivo Vanasaun. “Praeguse seaduse kohaselt võiks öelda, et kui füüsilisest isikust ettevõtja FIEna tegevuse lõpetab, võtab ta vara justkui oma isiklikku tarbimisse ja seda saaks maksustada vaatamata sellele, et ta selle vara hiljem kohe äriühingule üle annab.”

Füüsilisest isikust ettevõtjate maksukonsultant Olavi Kärsna kiitis, et selline muudatus tulumaksuseaduses on äärmiselt hea. “Ma olen pidanud praegust korda seminaridel ja koolitustel pidevalt selgitama,” lausus ta. “Firma asutamine ei ole seotud “fiendusega”, sest firma asutad sa kui eraisik, mitte kui FIE, sestap ei olnud seni võimalik maksuvabalt teha sissemakseid äriühingusse,” rääkis Kärsna.

Olulisematest muudatustest võib välja tuua ka välismaal töötavate ja seal tulumaksu maksvate isikute tulumaksukohustusest vabanemise Eestis ning eraisikutest metsaomanikele antava võimaluse metsa uuendamise kulud müügitulust maha arvata.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

U R M A S O R U L A
Fontes PMP Palgakonsultant

Palgauuring näitab, et töö sisu ja ametinimetus võivad lahkneda, mistõttu palgavõrdluse tegemisel tuleks lähtuda just sisust, mitte nimetusest.

Üks oluline tööturgu iseloomustav näitaja on palk, mistõttu palgainfost ning palgavõrdlustest on huvitatud nii tööandjad kui ka töövõtjad.

Olenevalt vajadusest võib palgainfot koguda erinevatel viisidel. Fontes teeb oma palgauuringutes vaadeldavad tööd (ametikohad, sõltumata nende nimetusest) esmalt ettevõtete vahel võrreldavateks ning esitab seejärel sarnaste tööde palkade suurused nii keskmisena kui ka ülem- ja alampiiridena. Palgatabelis on näha ka see, kui palju töötajaid saab keskmisest madalamat või kõrgemat palka.

Tööde võrreldavaks tegemise aluseks on sarnaste tööde jagamine rühmadesse ehk tööperedesse. Näiteks raamatupidamine ja finantstööd on vaadeldavad ühe rühmana, inseneritööd omaette perena, müügiga tegelevad ametikohad müügitööde perena jne. Tööpere sees on vastavalt töö keerukusele mitu taset, et eristada suurema vastutusega ja kõrgemat haridust nõudvaid töid lihtsamatest. Iga taseme kohta on lisatud töö kirjeldus.

Selline tasemeteks jagamise põhimõte on paljudele tuttav nõukogudeaegsest kategooriate süsteemist ning ka tänapäeval on olemas Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse poolt hallatav kutsestandardite kogu. Fontes kasutab enda loodud tööperede süsteemi, seda nii Eestis kui ka teistes Balti riikide palgauuringute tegemisel.

Tööde sisu ja ametinimetuste lahknevust on kinnitanud iga-aastane Eesti palgauuring. Andmete kogumisel selgus, et eri ettevõtetes tehakse järgnevalt loetletud ametikohtadel sisuliselt sama tööd. Projekti administraator, insener-projekteerija, projektijuht, müügisekretär, objektijuht, ostutööde spetsialist, tehnik-asjaajaja, tehnik-ökonomist, konstruktor, spetsialist, maa projektijuht, juhiabi – neid ametikohti sai töö sisu poolest võrrelda projektijuhi tööga.

Seepärast ongi oluline palgainfo kasutamisel lähtuda töö sisust, mitte ametinimetusest.

Palgavõrdluse teiseks sammuks pärast tööde võrreldavaks tegemist on sobiva tööpere ja keerukustaseme sees palkade suuruse vaatlemine. Alati on firmasid, kus makstakse keskmisest kõrgemat või madalamat palka, vaatleja peab teadma oma ettevõtte positsiooni palgaturul ning valima sellest lähtuvalt võrdluseks sobiva palgaastme.

Ettevõtte positsioon (üldine palgatase) sõltub näiteks tegevusalast, kapitali päritolust jm teguritest. Palkasid mõjutab ka piirkond – kas töökoht asub Tallinnas või mujal regioonis.

Projektijuhi keskmine brutopalk on veidi üle 10 000 krooni
Fontes kogub infot ka mitterahaliste tasude ja soodus-tuste kohta. Neidki on võimalik välja tuua iga tööpere ja taseme kaupa, et saada teada huvipakkuva töö rahalisi ja mitterahalisi tasusid kokku ehk kulusid, mida ette-võte sellele töökohale peab tegema. Tabelis on need esitatud alumisel real. Kõik palgad on brutopalgad.

Töö sisu kirjeldus:
* Töötab eelnevalt ette antud eelarve piires.
* Jälgib kinnipidamist ajaplaanist, eelarvest ja kvaliteedinõuetest.
* Projekti eesmärkide saavutamiseks kontakteerub teiste inimeste/gruppidega väljaspool projekti.
* Jälgib muutusi ja riske projekti elluviimisel ning viib sisse vajalikud muudatused, et kindlustada projekti eesmärkide edukat saavutamist.
* Juhib väikeseid projekte, mis on tihti suure projekti alamprojektid.

Väljavõte projektijuhtide tööpere esimese, madalaima taseme (kokku on kolm taset) palgainfost. Tabeli esimeses veerus olevad arvud näitavad, mitu protsenti töötajaid saab vähem palka kui sellel real esitatud palganumber.

Näiteks 90% real on kuu kogupalk 16 964 krooni ja see tähendab, et 90% töökohti saab sellest summast väiksemat palka ning 10% töökohti kõrgemat palka. Mediaan on palkade vähimast suurimani järjestatud rea keskpunktiks ja sellest saavad pooled töötajad rohkem ja pooled töötajad vähem palka. Mõni tabeli lahter on tühi, kui arvutamiseks ei olnud piisavalt andmeid.
Äripäev
16.06.03

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuni 2003

• Palgaseadus
• Postimees

Tallinna ja Harjumaa palgad edestavad juba teisi regioone ligi poole võrra, mis ei sunni siiski veel ettevõtjaid tööjõumahukamat ettevõtlust pealinnast ära viima.

Eelmisel aastal oli keskmine brutokuupalk Tallinnas 7553 krooni ehk 2130 krooni rohkem, kui palgaskaalal teisel kohal oleval Tartumaal. Tänu pealinnale oli ka Harjumaa keskmine palk ülejäänud Eestiga võrreldes oluliselt kõrgem, kuid teised maakonnad jäid juba oma palgatasemetega oluliselt riigi keskmisele alla.

Suurim palgakasv oli mullu tänu Kuperjanovi väeosale Võrumaal, kus palgad kasvasid aastaga 18,2 protsenti, ning madalaim Hiiumaal, kus kalatööstuse madalseisu tõttu kerkisid palgad keskmiselt vaid 3,6 protsenti.

Kõrgepalgalised töötajad

Tööturuameti nõuniku Elo Parveotsa sõnul tulenevad Tallinna suuremad palgad eelkõige kõrgemapalgalistest ametikohtadest. «Näiteks enamik ettevõtete peakontoritest asub Tallinnas,» selgitas Parveots, kelle hinnangul pole konkreetsete ametite lõikes palgavahed Eestis siiski veel nii suured, et ettevõtjad hakkaksid Tallinnast töökohti mujale Eestisse üle viima.

Kui Edelaraudteel ja Eesti Energial on üle Eesti erinevates maakohtades sarnastel ametikohtadel võrdsed palgad, siis näiteks Merko Ehitusel, Falckil ja Hansapangal erinevad palgad piirkonniti.

«Eks meil ole ka väljamüügihind erinevates regioonides erinev,» põhjendas Falck Balticu juhatuse liige Tarmo Keskküla. «Kuigi tööpuudus on Eestis küllalt suur, siis kahjuks on meil pidevalt tööjõupuudus ja saba tööle soovijatest ukse taga ei ole.»

Edelaraudtee juhi Henn Ruubeli sõnul ei tähenda asjaolu, et nende ettevõtte peakontor asub Türil, seda, et nende palgad oleksid oluliselt erinevad võrreldes olukorraga, kui see asuks Tallinnas.

«Palgad olenevad ka majandusharust, sest kui ka meil oleks siin seitse panka, siis oleks siinne keskmine tase kõrgem,» märkis Ruubel. «Eks palga määrab ka kokkulepe poolte vahel ja tööturu seis, kuid näiteks jaamakorraldajatel ja teetöölistel on meil üle Eesti küllalt sarnased palgad.»

Hansapank arvestab palkade määramisel antud piirkonna palgaturu taset, mistõttu ka sarnase töö eest võib näiteks telleri palk Tallinnas ja Põlvas erineda.

Palk erineb piirkonniti

«Teenindajate töötasu üle otsustamise oleme viinud lokaalsele tasandile ehk siis töötasu üle otsustab kohalikke tingimusi arvestades töötaja vahetu juht,» selgitas Hansapanga personalijuht Hels Mikkal. «Palgaerinevused jäävad 10 protsendi piiresse.»

Standardi juhi Enn Veskimäe sõnul erinevad küll tööstustööliste palgad Eesti lõikes, kuid palgavahed pole siiski veel nii suured, et sunniks töökohti Tallinnast mujale viima. «Pigem võivad keskkonnanõuded hakata tulevikus sundima tööstust Tallinnast välja kolima,» arvas Veskimägi.

Aivar Reinap