Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuli 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Silva Männik
maksud

Eelmise aasta keskmine ettevõtlustulu oli füüsilisest isikust ettevõtjatel 1638 krooni kuus, kasvades aastaga vaid 140 krooni võrra.

Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov märkis, et sellelt üsna väikselt summalt tuleb maksta veel nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.

Ta lisas, et tulu teenivad ettevõtlusest üldse vaid umbes 26 000, ehk kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjatest. Ülejäänud on oma tegevusega kas kahjumis või vaevu ots-otsaga kokku tulnud.

Ta täpsustas, et umbes 60-70 protsenti FIEdest saavad kuskilt ka palgatulu, vastasel juhul ei ole nii väikese sissetulekuga võimalik ära elada. Jegorovi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et FIEks registreerununa tegeletakse sageli ka raha ja maksudega kokku puutuvate hobidega.

Tallinna FIEd teenisid mullu keskmiselt 2112 krooni kuus. Harjumaal oli keskmiseks näitajaks 1741 krooni, Tartus 1640, Lääne Virumaal 1500 krooni. Väikseim keskmine ettevõtlustulu oli Narvas ehk 1070 krooni kuus.

Kokku märgiti ettevõtlustulu 26 033 deklaratsioonis.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE
30.06.2003

Eesti Ametiühingute Keskliit saatis esmaspäeval rahandusministeeriumile
kirja, milles väljen­das protesti mitmete kavandatavate muudatuste vastu
Tulumaksuseaduses.
EAKL on põhimõtteliselt vastu valitsuse soovile jätta ametiühingud ilma
õigusest saad­­a tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi, samuti võimalusest
korraldada noorte­laagreid ning viia ellu tervistava puhkuse projekte.
Selline lähenemine on vastuolus rii­gi kohustusega soodustada ametiühingute
ja tööandjate ühenduste tegevust nii ot­ses­te kui kaudsete meetmetega.
Kriitikat ei kannata väide nagu tegutseksid ameti­ühingud vaid oma liikmete
huvides - kollektiivsetes töösuhetes esindavad ja kaitsevad ametiühingud
kõiki töötajaid, lisaks osalevad nad õigusloomes ning arvukate
kolme­pool­sete organite töös, korraldavad töötajate koolitust jne.
EAKL rõhutas oma kirjas, et tulumaksuseaduses sätestatud põhjendamatult
detailne kontroll ametiühingute tegevuse, liikmete ja majandustegevuse üle
on vastuolus rah­vus­vahelise ja Euroopa õiguse normidega, sh Euroopa
Inimõiguste Konventsioo­niga ning Eesti Vabariigi Põhiseadusega. ILO
ühinemisvabaduse komitee on korduvalt rõhutanud, et riigid ei tohi sekkuda
ametiühingute siseasjades­se ja nende vara kasuta­misse. Samuti on keelatud
nõuda ametiühingute liigset aruandlust.
EAKL toetab maksuvaba tulu määra suurendamist lähtudes sõlmitud
kolmepoolsetest kokkulepetest, kuid ei poolda tulumaksu määra alandamist.
Esiteks kaasneb sellega pa­ra­tamatult avalike teenuste (hariduse,
tervishoiu, korrakaitse, tööhõivepoliitika jne) rahastamise vähendamine, mis
kõige otsesemalt ja valusamalt puudutab väiksema sis­setulekuga inimesi, sh
töötajate enamikku ja pensionäre. Tulumaksu määra vähen­da­mi­sest võidaksid
eelkõige kõrgepalgalised ning suureneks ühiskondlik ebavõrdsus. Nii
"võidaks" 5000 kroonise brutopalga saaja (2001.a. sai sellest väiksemat
palka 60% töötajatest) 20-protsendilise tulumaksuga kõigest 180 kr/kuus,
samas kui 10tuhande kroonise palga korral kasvaks netosissetulek 480
kr/kuus, 20 000 kr korral koguni 1080 kr.

Eesti Ametiühingute Keskliit protestib eelnõu vastu, mis ei austa Eesti
Vaba­rii­gi põhi­sea­dust, inimeste õigust ühineda, isikuandemete kaitset ja
põhiseaduses väljendatud sotsiaalriigi põhimõtet.

Lisainfo:
Margarita Tuch 64 12 805
Harri Taliga 64 12 807

Inge Mirov

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuli 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Liis Kängsepp

Hoolimata raha ülejäägist väljamaksetes ei poolda Töötukassa töötuskindlustusmaksu vähendamist.

Töötukassa juhatuse liikme Meelis Paaveli sõnul pole süsteem veel saavutanud stabiilsust, töötuskindlustushüvitist on välja makstud alles tänavu veebruarist.

“Meil on vaja natuke aega analüüsimiseks. Me peame läbi vaatama terve tööturu tsükli – me tegelikult siiani ei tea ju, mis toimub sügisel,” ütles Paavel, viidates, et suvel kasvab tunduvalt vajadus hooajalise tööjõu järele.

Paaveli sõnul sattus Töötuskindlustuse käivitamine lihtsalt näiliselt heale ajale, mil majanduses valitsesid soodsad tuuled ning alles nüüd on võimalik hakata tegema esimesi analüüse.

“Me ei saa veel öelda, kas meil on raha palju või vähe. Kindlasti peaks Töötukassal olema ka üheaastane reserv juhuks, kui majanduses midagi juhtub. Eks me siin sellised väikesed hamstrid oleme, kes koguvad põskedesse varu.”

Praegu on töötuskindlustuse maks 1,5%, millest töötaja maksab 1% ja tööandja 0,5%. Kõrgeim võimalik töötuskindlustuse määr on 3%. Juuni alguse seisuga on sel aastal töötajatelt ja tööandjatelt maksudena kogutud 225 mln krooni, väljamakseid oli selleks ajaks tehtud 71 mln. 2003. aasta eelarves oli arvestatud, et mai lõpuks on väljamakseid tehtud 276 mln krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

G E A V E L T H U T - S O K K A

“Kui ühel või teisel kohal palk ei meeldi, tuleb töökohta vahetada. Euroopa Liit ei ütle teie tööandjale, et nüüd peab palk kolm korda suurem olema.”

Riigi Euroopa asjade komisjoni nõunik Olev Aarma pühib taskurätiga nägu ja otsaesist. Euroopa Liidu alane seminar ASi Türi Puit hämaras koosolekusaalis on kestnud tund aega ja seni koosnenud ametniku improviseeritud monoloogist. Kuus kuulajat istuvad pika laua ääres, keegi ei tõsta lektori poole pilku. Valges heegeldatud kampsunis proua joonistab midagi, mustas T-särgis tõmmu noormees kratsib süvenenult küünarnukki.

“Tädi Maali ei taha ju osta maapoest vorsti, kui teab, et müüjal pole pärast WCs käimist võimalik käsi pesta,” püüab Aarma kuulajaid erutada teemaga, mis igaühele korda peaks minema. Poolteise tunni jooksul on ta juba selgitanud, et liitumine ei tähenda kohest palkade kasvu, aga ka kõik hinnad ei tõuse, et ametnikel saab olema rohkem tööd ning tavainimese jaoks on 2004. aasta 1. mai hommik samasugune kui iga teine.

Loeng saab läbi, algab küsimuste-vastuste voor.

Heegeldatud kampsunis proua silmad löövad särama, ta osutab pastakaga lektorile ja nõjatub ettepoole.

“Rääkige nüüd, palun, midagi konkreetset,” nõuab ta. “Seda tädi Maali juttu oleme me juba aastaid kuulnud. Kuid mida Eesti riik saab lisaks sellele, et ametnikud lõpuks tööle hakkavad? Rääkige midagi, mida me juba ei tea! ”

Pastakas lendab kõrges kaares lauale.

“Noh, meie tooted saavad vabalt Euroopa Liidu turule,” alustab Aarma, rünnakust veidi kohkunult. “Lapsed saavad õppida… Veel tekib võimalus rahvusvahelisi probleeme Euroopa Liidu kohtus lahendada.”

“Kas meie lapsed on siis harimatud? Ja kõik Türi Puidu tooted lähevad ekspordiks praegu ka,” sähvab rohelises pluusis daam vahele.

Heegeldatud kampsunis naisterahvas ei jäta jonni: aga miks ikkagi on meil vaja seda liitu?

“Et kohtusse minna, noh,” vastab Aarma eest nahkvestiga mees.

“Kohtusse võin ma härra ametniku ka ilma euroliiduta kaevata, raiskab siin inimeste aega, räägib poolteist tundi mitte millestki,” teatab kampsun.

Üleüldine naer vabastab pinge ning järgneva poole tunni ajal arutletakse võimaliku maksusüsteemi ühtlustamise üle ja lüüakse kokku, kas ja kui palju ettevõte tollimaksu kadumisest võidaks.

Tädi Maalil on aga Türi Puidu rahva hinnangul üsna ükskõik, kas müüja käsi peseb või mitte. Kui suhkru hinna tõusu tõttu leivapäts 15 krooni maksma hakkab, ei jõua Maali seda enam nagunii osta.

Tasuta seminarid kõigile soovijaile
Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (ATAK) ning Euroopa Liidu Infosekretariaat korraldavad tasuta ELi teemalisi infoseminare, mille eesmärk on anda võimalus isiklikult tippspetsialistidele küsimusi esitada. Projekti administraatori Siiri Etverki sõnul on ette nähtud 72 seminari, ligi 40 on juba toimunud. “Käime seal, kus inimestel huvi on ja kes meid ise on tellinud,” ütles Etverk. “Seminar on tasuta ja erapooletu. Kunagi ei soovitata, kas ja kuidas referendumil hääletada, tahame inimesi teavitada, mis Euroopa Liiduga liitumine kaasa toob.”

ATAKi spetsialiste on oma töötajatele esinema kutsunud näiteks Viking Window, Tallinna Masinatehas, Wermo ja Standardikeskus.