Üksikasjad

Avaldatud: 26 Oktoober 2005

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Delfi

Sotsiaalminister Jaak Aab teeb kolmapäeval töötukassale ettepaneku vähendada töötaja töötuskindlustusmakse määra ühelt protsendilt poolele.

Samal ajal jääks tööandja töötuskindlustusmakse määr praegusele tasemele ning see kompenseeritaks koondamistasude maksmise koormuse osalise nihutamisega tööandjalt töötukassale, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Tasakaalustatud ettepanek pakub sissetulekute suurenemist töötajatele ning koondamiskulude vähenemist tööandjale.

Töötaja maksemäära langetamine on võimalik, sest töötute arv väheneb ja hõive kasvab, kiiresti kasvavad ka töötuskindlustushüvitise fondi reservid.

Tööandja töötuskindlustusmakse määra (0,5%) alandamise asemel pakub sotsiaalminister välja koondamistasude koormuse osalise üle andmise töötukassale. Ettepaneku kohaselt kataks töötajale koondamisel makstavatest hüvitistest 50% tööandja ja 50% töötukassa.

Ka praegu on tööandjatel võimalik koondamistasude vähendamiseks saada tuge töötukassalt, kuid seda ainult kollektiivsete koondamiste puhul. Selline olukord on ebasoodne väikeste ettevõtete jaoks — näiteks ei ole alla viie töötajaga ettevõttel üldse võimalik töötukassast koondamishüvitist saada, kuna kollektiivseks koondamiseks loetakse koondamist alles siis, kui töölt vabastatakse vähemalt viis inimest.

Et väikeettevõtted maksavad samuti töötuskindlustusmakset, siis täna kasutavad seda fondi koondamishüvitiste puhul rohkem suurettevõtted.

Praegu on Eesti tööseadusandlus töölepingu lõpetamise küsimustes teiste riikidega võrreldes küllaltki range. Sotsiaalministri poolt välja pakutud ettepanek võimaldaks olukorda ettevõtja jaoks paindlikumaks muuta, tõstes samal ajal ka töötaja sissetulekuid.

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku langetada järgmisel aastal kehtivat töötuskindlustusmakse määra nii töövõtjale kui ka tööandjale, teatas töötukassa pressiesindaja.

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kehtestada aastaks 2006 töötaja makse suuruseks 0,6 % ja tööandja makse suuruseks 0,3 %. Nõukogu otsuse poolt oli neli ja vastu kaks nõukogu liiget.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 Oktoober 2005

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Alates 24.10.2005 on võimalik e-maksuameti kaudu esitada maksudeklaratsiooni TSD lisasid 6 ja 7, INF1 ja INF 11 uutel vormidel.
Samuti on muutunud TSD deklaratsiooni e-maksuametis parandamise põhimõtted.

TSD lisad 6 ja 7, INF1 ja INF 11

Maikuus võeti vastu tulumaksuseaduse muudatus, mis hakkas kehtima alates 01.07.2005, kuid millega seadusandja muutis tagasiulatuvalt 01.01.2005 dividendide maksustamist. Seoses sellega muutusid järgmised maksudeklaratsioonid:
- vormi TSD lisad 6 ja 7 ,
- dividendide saajate deklaratsioon INF 1,
- ja kehtestati uus maksuvabalt väljamakstavate dividendide deklaratsioon INF 11.

Muudatused on kehtestatud rahandusministri 04.07.2005 määrusega nr 50.

Alates 24.10.2005 on võimalik e-maksuameti kaudu esitada maksudeklaratsiooni TSD lisasid 6 ja 7, INF1 ja INF 11 uutel vormidel. Maksumaksjad, keda nimetatud määrusega kehtestatud muudatused mõjutavad, peavad esitama alates 2005. aasta algusest parandusdeklaratsioonid. Ka kõik INF 1 esitajad peavad tegema parandusdeklaratsiooni.
Täpsemat informatsiooni TSD lisade 6 ja 7, INF1 ja INF 11 muudatuste kohta saate lugeda Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt:

Alates 01.05.2004 kehtivad muudatused vormi TSD lisas 6 ja lisas 7.
Muudatused maksudeklaratsiooni TSD lisade 6 ja 7 täitmisel tagasiulatuvalt alates 01.01.2005.

Uus failistruktuur vorm TSD-2005 elektrooniliseks esitamiseks on kättesaadav aadressil: http://www.emta.ee/failid/tsd2005_uus_okt.htm.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 Oktoober 2005

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Kaire Uusen, reporter

Eesti kohtutesse on jõudnud ligi paarkümmend kaebust, mille puhul peavad lapsevanemad ebaõiglaseks seda, et lapsehoolduspuhkuse ajal laekunud hilinenud töötasu tuleb riigile hüvitada.

Et seadus kohustab lapsehoolduspuhkuse ajal ettenähtust enam tulu saanud lapsevanemaid riigile raha tagastama, kasvab Eestis nende lapsevanemate arv, kes õigluse eest võideldes kohtutee ette võtavad.

«See ei ole õige, et ma pean hüvitama riigile töötasu, mille olen teeninud juba enne lapsehoolduspuhkust,» ütles kohtusse pöördunud Võrumaa ettevõtte tegevjuht Arno Kirsimägi, kes otsustas pärast lapse sündi jääda ise kolmeks kuuks lapsehoolduspuhkusele.

Eelmise aasta jaanuaris lapsehoolduspuhkusele jäänud Kirsimägi sai eelneva kuu töötasu kätte puhkuse esimestel päevadel.

Kohalik pensioniamet saatis aga pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist teate, et Kirsimägi peab riigile hüvitama terve kuupalga, sest tema arvele laekus lapsehoolduspuhkuse algul töötasu. Kas see oli teenitud enne või pärast puhkusele jäämist, ei ole riigi seisukohalt tähtis.

Euroopa Kohtuni välja

«Jaanuarikuu vanemahüvitist makstakse ju samuti alles veebruaris,» võrdles ta olukordi. Kui töötasu oleks saabunud mõni päev varem, ei peaks Kirsimägi riigile midagi hüvitama.

«Ma ei pea seda õigeks. Kui ma oleksin seda teadnud, ei oleks lapsehoolduspuhkusele jäänudki,» märkis Kirsimägi. Ka tema töökaaslane käib vanemahüvitise asjus Tartus kohut.

Kirsimägi andmetel on paljud sarnases seisus lapsevanemad nõutud summa vaidlemata ära maksnud, sest 1000 või 2000 krooni pärast ei tasu pensioniametiga vaielda ega ka kohut käia. Kirsimäe sõnul soovib riik temalt tagasi aga oluliselt suuremat summat ehk tervet kuupalka.

Tartu Halduskohtusse esitas ta kaebuse märtsi lõpus ning oktoobri lõpus peaks Tartu halduskohus otsuse tegema. Kui ta kohtust õigust ei saa, kavatseb Kirsimägi igal juhul edasi kaevata. «Kas või Euroopa Kohtuni välja,» märkis ta.

Muutust pole loota

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütles, et ministeeriumil ei ole kavas vaatamata suurenenud vaidluste hulgale vanemahüvitiste suuruse arvutamist muuta.

Segaduste vähendamiseks tuleks tööandjaid sellest sättest kindlasti teavitada.

«Vanemahüvitise suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse sissetulekud nii, nagu need on kantud maksukohuslaste registrisse.

Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid saab otsuse tegemiseks vajalikud andmed maksuameti andmebaasist,» selgitas Pärgmäe.

Maksuameti andmete eelistamist tööandjate tõenditele toetab Pärgmäe kinnitusel ka riigikontroll.

«Erandiks on olukord, kus inimene on asunud tööle samal kuul, kui vanemahüvitise õigus lõppes ning tööandja maksab talle töötasu ka samal kuul,» märkis Pärgmäe.

Tallinna halduskohtust öeldi, et nende poole on vanemahüvitise küsimuses pöördunud kaebusega 12 inimest, kuid tänaseks ei ole ühelgi juhul kohtuotsust välja kuulutatud.

Kahe isiku kaebus on tagasi lükatud.

Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ütles, et Tartu halduskohtule on esitatud kolm sellesisulist kaebust, otsused tehakse oktoobri lõpuks.

Küll aga on jõudnud Tartu Ringkonnakohtusse kohtuasi Jõhvi Halduskohtust, kuid nii nagu halduskohus, jättis ka ringkonnakohus lapsevanema kaebuse rahuldamata.

Töötasul vahet ei tehta

• Pensioniamet ei arvesta, millisel perioodil on töötasu teenitud.

• Kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse saadud tulu.

• Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid lähtub otsuse tegemisel maksuameti andmetest.

• Kohtutesse on jõudnud ligi 20 vanemahüvitisega seotud kohtuasja, mis ei ole veel lahenduseni jõudnud. Senised üksikud otsused on tehtud riigi kasuks.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2005

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Gea Velthut-Sokka

Täna kiidab valitsus heaks majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2005–2007, mis muu hulgas tahab anda tööandjale võimaluse koondada töötajaid väiksema etteteatamisajaga ning maksta neile ka vähem hüvitisi.

Üks suurem tööandjaid puudutav osa tegevuskavas on tööseaduste muutmine, millega soovitakse vähendada tööturu jäikust, eriti töösuhete lõpetamise osas. Töölepinguseadus läheb muutmisele nii, et tööandja peaks koondamise puhul töötajale vähem aega ette teatama, väheneb ka kohustuslik koondamishüvitis. Muudatused puudutavad vaid erasektorit – avaliku teenistuse seaduse järgi töötavate riigiametnike garantiid ei väheneks.

“Praegu on kava veel üldine, siin on kirjas lubadused, mis me 2007. aastaks ära teeme,” ütles tegevuskava töögruppi koordineerinud riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Keit Kasemets. “Selleks ajaks tuleb uue töölepinguseaduse eelnõu valitsuses heaks kiita. Hea oleks, kui see muidugi varem Riigikokku läheks, sest 2007 on meil ju jälle valimised.”

Lisaks läheb ülevaatamisele kogu tööseadustik, näiteks ka kollektiivlepingu seadus, eesmärgiga tugevdada tööandja ja -võtja vahelist dialoogi.

Tegevuskava väljatöötamises osalenud Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi hinnangul tuleks koondamisest teatamise tähtaegu ja hüvitisi muuta drastiliselt. Kriisi sõnul võiks etteteatamisaeg olla 14 päeva ja koondamisel tuleks kompensatsiooni samuti maksta vaid 14 päeva eest.

Täna tuleb kuni viieaastase staaþiga töötajale maksta koondamisel kahe, kuni kümneaastase kogemusega töötajale kolme ning veelgi kauem ettevõttes töötanud inimesele nelja kuu palk, sama pikalt tuleb koondamisest ka ette teada anda. “Tööviljakus ja tööhõive uue süsteemiga kindlasti suurenevad,” ütles Kriis.

Kasemetsa sõnul pole tõenäoline, et Kriisi ettepanek just sellisel kujul läbi läheb, kuna see ei ole tehtud konkreetsele analüüsile toetudes. “Suund on aga tööandja kohustuste vähendamisele kohe kindlasti,” kinnitas ta.

Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul on plaan töölepingu seadust muuta samm õiges suunas. “Tööturu paindlikkus suurendab mõlema poole võimalusi, kindlasti suurendab tööhõivet, turule tuleb rohkem tööpakkumisi,” loetles Milder.

Silmet Grupi ja Pühajärve puhkekeskuse omanik Tiit Vähi ütles, et toetab tegevuskavas välja toodud põhimõtet. “Tööturu paindlikkus on kõigile kasulik,” kommenteeris ta.

“Minu isiklikku arvamust mööda oleks Eestile ja Eesti tööjõuturule sellisest 14+14 skeemist väga palju kasu,” kinnitas ka Helmese juht Jaan Pillesaar. “Sisuliselt on kõik töötajad tänase koondamistasu süsteemi all motiveeritud tegema halba tööd, selleks et ettevõttel tekiks põhjus nad koondada.” Pillesaare hinnangul suureneks Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime teenusäris koondamistasude kaotamisel oluliselt. “Ma olen veendunud et pikas perspektiivis mõjub see otsus väga positiivselt tööhõivele,” lisas ta.

Eesti Posti juhatuse esimehe Peeter Raudsepa sõnul paistab koondamistingimuste muutmine pealtnäha kasulik, aga hinnata saab seda alles siis, kui läbirääkimised töötajatega on lõpule viidud. “Ametiühingute poolt ei jää surve ilmselt tulemata. Arvata võib, et täna seadusega lubatud võimalused kirjutatakse sel juhul kollektiivlepingutesse,” ütles Raudsepp. Eesti Postil on kollektiivleping 1500 Eesti Sidetöötajate Ametiühingusse kuuluva töötajaga.

Kollektiivleping on ka Elio­nis ning ettevõtte personalidirektori Irene Metsise hinnangul tuleks koondamishüvitiste teema töölepingu seaduse muutmisel ilmselt päevakorda. “14päevane etteteatamise tähtaeg lihtsustaks tööandja olukorda. Isiklikult aga arvan, üleminek oleks tänases olukorras liiga järsk samm,” kommenteeris Metsis.

Ettevõtjad arvavad üksmeelselt, et ametiühingute võidukäiku töölepingu seaduse muutmine kaasa ei too.

“See sõltub sellest, millisel määral võtab töötukassa üle koondamishüvitiste maksmise,” ütles Kriis. “Kui töötajate reaalsed garantiid oluliselt vähenevad, võib see kaasa tuua kollektiivlepingute kasvu.”

Sama meelt on ka EMT juhatuse esimees Valdo Kalm.

Midagi head see endaga kaasa ei too
Harri Taliga
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuväidetest hoolimata jäid dokumenti tegelikkusele mittevastav müüt Eesti tööturu vähesest paindlikkusest (ettekääne uue töölepingu seaduse vajalikkuse põhjendamiseks), samuti punktid, kus juttu töötajate usaldusisiku seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmisest. Ilmselt usuvad elukauged ametnikud siiralt, et formaalsete seadustega saab muuta ühiskonna olemust.

14+14 päeva koondamise puhul on tööandjate helesinine unistus, mis kindlasti ei täitu. Kui Eesti ettevõtlus tahab olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline, ei ole võimalik jätkata suhtumisega, et töötaja on see kõige odavam mutrike, kes esimesena üle parda visatakse ja kellele kulutatakse nii vähe kui võimalik. Ühepäeva-peremehe suhtumisega töötajat ei motiveeri ja tootlikkust ei tõsta, rääkimata konkurentsivõimelise toodangu valmistamisest.

Kollektiivlepingute vähesus on täna tingitud eelkõige sellest, et tööandjad ei väärtusta töörahu – osaliselt ka seetõttu, et seni on Eestis olnud väga vähe streike.

Eesti töösuhetes on palju tunduvalt pakilisemaid probleeme kui koondamisel makstavad hüvitised. On ülimalt naiivne arvata, et see suurendaks näiteks tööhõivet – iga vähegi mõtlev ettevõtja palkab endale töötajaid vaid juhul, kui tal neile reaalset tööd on pakkuda.

See eeldab, et tal on olemas kasumit tõotav äriidee. Keegi ei palka inimesi n-ö ehku peale isegi siis, kui nende järgnev koondamine sentigi ei maksa. Kahjuks leierdatakse tüütuseni vana ja ärakulunud plaati koondamishüvitiste teemal. Midagi head selline seadusemuudatus endaga kaasa ei too.

14 pluss 14 päeva pole põhjendatud
Jaak Aab
sotsiaalminister

Neliteist päeva etteteatamistähtaega ja neliteist päeva eest hüvitist töösuhte lõpetamisel ei ole sotsiaalministeeriumi hinnangul põhjendatud, see ei ole kooskõlas Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega. Sotsiaalharta näeb ette etteteatamisaega ja hüvitist sõltuvalt töösuhte pikkusest, üle ühe aasta kestnud suhte puhul näiteks etteteatamist mitte vähem kui 1 kuu.

Koondamise lihtsustamine võib anda võimaluse kiiremini reageerida majanduse, sh tööturu muudatustele. Selleks, et aidata inimesel säilitada elustandard sunnitud töökoha vahetamise või töö otsimise ajaks, on loodud töötuskindlustuse süsteem. Koondamishüvitised on põhjendatud vahendiks vältimaks tööandja meelevaldset tegutsemist ja emotsionaalset koondamist, samas ei tohi need mingil moel olla konkurentsivõimet pärssivaks või majanduse arengut pidurdavaks ülemääraseks koormuseks.

See peaks vältima ka olukorda, et tööandja püüab koondamist varjata ja sunnib töötajale peale “omal soovil lahkumist”, mille puhul ei ole töötajale enam mingeid tagatisi näiteks töötuskindlustuselt. Üheks võimaluseks tööandja kohustusi vähendada on töötukassale anda osa koondamishüvitisest.

Oluline on luua õigusraam, mis võimaldab kiirelt, adekvaatselt ja paindlikult reageerida järjest kiirenevale majandusolukorra muutumisele, ettevõtjal peab olema võimalik kohanduda uute oludega.

See ei tähenda mitte lihtsalt koondamise lihtsustamist, vaid ka näiteks suuremat vabadust tööaja korraldamisel, andes töösuhte pooltele võimaluse kokku leppida täis- või osaaja töös, selles, kas tööd tehakse kella kaheksast viieni või hoopis muul ajal, võimalused kaugtööks või kodutööks, erikokkulepped (õppe-, enesetäiendus-, perekonna- vms) puhkuste kasutamiseks, võimalused siduda paremini tööd ja perekondlikke kohustusi (lastehoiusoodustused, pikk lõuna).

Töösuhte paindlikumaks muutmine on oluliselt laiem kui vaid lihtne ja odav hireing and fireing. Kõike seda tehes tuleb hoolitseda, et vajadusel oleks igaühele tagatud inimväärikat elu võimaldav sotsiaalsüsteem. Koondamisi tuleks vaadata koos töötuskindlustuse ja tööturuteenustega, emapalka koos kodutöö võimalusega etc.