Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2005

• Palgaseadus
• Äripäev

Liis Kängsepp

Tööandja peale kaebamine muutub aina popimaks – tänavu esimese viie kuuga on maksuameti vihjetelefonile laekunud mitu korda rohkem vihjeid ümbrikupalkade ja maksupettuste kohta kui terve eelmise aasta jooksul.

Maksu- ja tolliameti vihjetelefonile oli mai lõpuks tulnud 269 vihjet, põhiliselt ümbrikupalkade ja maksupettuste kohta, mullu kogunes vihjeid terve aasta peale kokku kõigest sada tükki.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Margus Noormaa sõnul on vihjete arvu kasv ühelt poolt seotud sellega, et maksu- ja tolliametite liitmise järel korrastati vihjetelefoni süsteem. Varem oli vihjetelefon vaid tolliametil, kuid maksuametile vihjete andmiseks helistasid inimesed esimesele ettejuhtuvale telefoninumbrile.

“Inimeste aktiivsus on kindlasti kasvanud, põhjused on ilmsed,” sõnas Noormaa, kelle hinnangul on väga tugev mõjutaja pensionisammas. “Kui inimesed saavad aru, et nende palk mõjutab seda, kui palju nad hakkavad pensioni saama, siis nad on huvitatud sellest, et saaksid võimalikult vähe palka ümbrikus.”

Konjunktuuriinstituudi peadirektori Marje Josingu sõnul on tendents küll ümbrikupalkade vähenemise suunas, kuid kuna keskmine palgatase Eestis on tõusnud, siis riigil selle arvel kaotatud summad väiksemaks ei ole jäänud.

“Väga kurb valdkond on riigitellimused,” sõnas Josing. “Kui võidab odava pakkumisega ettevõte ja selle arvel, et ta ei kavatse makse maksta, siis see on kurb situatsioon.”

Lahendus võitluses ümbrikupalkade vastu oleks Josingu arvates maksu- ja tolliameti töö parandamine ja kontrolli suurendamine. “Kaebamiste peale ei saa väga loota,” arvas Josing.

“Ma usun, et tean,” vastas ASi Stroomi Hotell juht Reet Purre küsimusele, kas ta teab, kes konkurentidest maksab oma töötajatele ümbrikupalka. “Aga ega ma ei pea seda teile ütlema.” Maksuameti vihjetelefonile Purre helistama ei hakkaks, kuna ümbrikupalk pole tema silmis teema, kus konkurendi peale kaebama minna.

Vihjetelefoni kaebama ei läheks ka mööblitootja OÜ Resvok juht Mart Alapert, kes rõhutab, et vihjetelefon võib olla võimalus pahatahtlikul ettevõtjal konkurendile probleeme tekitada.

“Mul ei ole usku sellesse vihjetelefoni, see on emotsioonide peale rajatud,” sõnas Alapert, kelle arvates vihjetelefoni pidamine ei käi kokku õigusriigi meetodiga.

Maksuamet alustab kontrollimisi ehitusplatsidel
Maksu- ja tolliamet teatas eile, et alustab järgmisel nädalal ehitusvaldkonna maksuõigusrikkumisi ennetava kontrolliga otse ehitusplatsil.

Kontrolli eesmärk on juba ehitamise ajal kindlaks teha, mis objektil tegelikult toimub. Seni on kontrolle tehtud peamiselt tagantjärele.

Projekti algusjärgus valitakse kontrollobjektid välja riigihangete registrist, esimesed objektid on Narva sõudebaas, Kaitseliidu büroohoone Tallinnas, Ööbikuoru keskus, Mooste linameistrite koda ja Haapsalu piiskopilinnus.

Tänavu on maksuamet saatnud välja 700 märgukirja, kus informeerib ettevõtteid töötajatele tehtud väljamaksete madalast tasemest ja konkurentsivõimest, võrreldes piirkonna keskmisega, mis võib viidata ümbrikupalga maksmisele.

Juunis kavatseb maksuamet välja saata veel 300 kirja.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuni 2005

• Palgaseadus
• Postimees

Maris Lehtmets, Eesti Ametiühingute Keskliidu infojuht

Maris Lehtmetsa arvates tuleks alampalga tõstmine kasuks kogu ühiskonnale, kuna see parandaks eelkõige tublide töötegijate elujärge.

Mõni aeg tagasi koputati minu tööruumi uksele, sisse astus korralikult riides ja hea käitumisega naine. Kes palus: «Teil oli majahoidjat tarvis. Palun, võtke mind.

Jah, ma tean küll, et tuleb alampalga eest talvel õues lund rookida ja suurt prügikonteinerit välja tarida võtke, palun. No kas või poole kohaga.» Vaatasin ta pabereid – naine oli lõpetanud tehnikumi, töötanud maakonnas palgaarvestajana aga nüüd, kui tulid uued ajad, uued olud, oli tööd leida – võimatu. Kuigi mitu kuud juba otsitud.

Juuni alguses alustavad ametiühingud tööandjatega taas üleriigilise alampalga läbirääkimisi, sedakorda püütakse saavutada 3100 krooni kuus. Mis, nagu selgus 2. juuni Postimehe artiklist, on mõnegi tööandja arvates liiga palju «ilma oskusteta inimesele».

Maainimese palk

Tõepoolest – maailmas üldlevinud arusaamise kohaselt on alampalga saaja tihti eluheidik, keda ühiskond n-ö aitab vee peal hoida. Kas ka Eestis? Ma arvan, et mitte.

Kes võtab vaevaks Eestimaal pisut ringi vaadata, näeb, et rääkides tänapäeva Eestis alampalga saajatest, räägime suurest hulgast erinevates eluvaldkondades väljaõppinud maaelanikkonnast, Eesti väikelinnade töötajatest.

Kuid kes hoolimata oma tehnikumi- või kutseharidusest ei tea alati sedagi, kas seegi rahanatuke järgmine kuu arvele laekub või kuulutab omanik päevapealt pankroti välja. Või kirjutatakse graafikusse/lepingusse vähem töötunde, kui tegelikult tehtud, et oleks võimalik veelgi vähem maksta.

Seega me räägime ca 100 000 tavalistest normaalsetest eestimaalastest, meie endi (maal elavatest) sugulastest. Kes püüavad oma (või kohaliku) olukorra kiuste olla ühiskonna aktsepteeritud osa. Mitte olla luuser, muidu laisk ega sotsiaalabi järjekordades istuja. Meie rahvaarv on väike, iive negatiivne.

Vilets prognoos

Prognoosid näitavad, et varsti on meil eakaid inimesi tunduvalt rohkem kui töötegijaid. Kuid teatavasti ei ole meil kusagilt võtta laiu naftavarusid, mille abil toita ja katta oma elanikkonda, nagu see toimib mõningates araabia maades.

Ka ei ole meil imelist Vahemere-äärset kliimat, mis kutsuks rikkaid britte siia permanentseid suveresidentse rajama ning oma kallist raha meile maha jätma.

Seepärast põhineb meie riigi heaolu töökohtadel ning tööealise elanikkonna olemasolul, selle efektiivsel toimimisel ning toimetulekul.

Ning enda taastootmisel, millega, nagu öeldud, on meil lood kehvakesed.

Statistikaameti arvutuste järgi elavad allpool vaesuspiiri pered, kus kuu sissetulek on madalam kui 1662 krooni inimese kohta. Kuna sellest väiksemast rahast ei piisa enam elementaarseteks kulutusteks: eluasemeks, toiduks, riieteks.

Kui antud, siis nõutakse

Mis tähendab, et peres, kus on kaks last (mis on vältimatu arv taastootmiseks), peab ühes kuus laekuma pere eelarvesse vähemalt 6 648 krooni (neto), mis on aga kolm praegust alampalka netos. Kuid palgasaajaid on peres (sedagi heal juhul) ainult kaks.

Kes tihtilugu on ka alampalga saajad, parimas tööeas inimesed, keda ootavad kodus ülalpeetavad, lapsed. Ning kes kõigi raskuste kiuste kombineerivad ja arvestavad iga senti, et kasvatada oma lastest korralikud ja ausad kodanikud. Ehk tegelevad selle artikli ja teema kontekstis tööjõu taastootmisega meie ühisele tööturule. Kus iga töökäepaar on arvel.

Kellele on rohkem antud, sellelt ka rohkem nõutakse. Kas eksin, kui eeldan, et tööandja kui ühiskonna haritum ja edukam osa peaks suutma näha kaugemale, mõtlema laiemates ühiskondlikes kategooriates kui praegune suurem kasum?

Ning et siis saab asendada küsimuse «Miks maksta?» vastuse otsimisega: «Kuidas teha, et saaks maksta 3100 krooni kuus?» Inimestele, kes pingutavad kõigest väest, et leida mingigi inimväärne toimetulekuviis, vanematele, kes kõigi raskuste kiuste kasvatavad meie ühiskonnale järeltulevat põlve. Sest homme on ka päev.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2005

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Äripäeva arvamustoimetaja Mati Feldmann väidab oma artiklis, et fikseeritud kuupalga juures on töötajal kasulikum puhata selles kalendrikuus, milles on rohkem tööpäevi. Seda põhjusel, et puhkuseraha arvestuse põhimõtte kohaselt jagatakse palk kõigi kalendripäevadega. Seetõttu tuleb ühe päeva puhkuseraha väiksem, aga puhkuseraha makstakse ka laupäevade ja pühapäevade eest.

Millele tuginevad Feldmanni väited, on selgusetu, kuid igal juhul mitte vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud puhkusetasu arvutamise korrale.

Puhkusetasu arvutamise kord annab puhkusetasu arvutamiseks kaks võimalust: kas päevatasu kaudu või palga säilitamise teel. Palga säilitamise teel arvutatakse puhkusetasu siis, siis töötajale on puhkusetasu arvutamise kuule eelneval kuuel kuul makstud ainult põhipalka (fikseeritud kuupalka).

Kuna artiklis oli vaatluse all just nimelt fikseeritud palgamäära alusel arvutatud puhkuseraha, siis teeme arvutuse ja vaatame, kas kuus olevate tööpäevade arv mõjutab puhkusetasu suurust või mitte. Oletame, et töötajal on puhkus 1.–28. märtsini, fikseeritud kuupalk on 7000 kr ja töötajale ei ole märtsikuule eelnenud kuuel kuul lisatasu makstud.

Sellele töötajale makstakse puhkusetasu palga säilitamise teel, st nii, nagu ta oleks märtsikuus sellel perioodil töötanud. Puhkusetasu on:

7000 : 22 (tööpäevade arv märtsis) = 318,18 × 19 (tööpäevade arv puhkuseperioodil) = 6045,42. Kuna töötajal on pärast puhkuselt tagasitulekut kolm tööpäeva, mille eest talle makstakse 954,54, siis annab märtsikuu puhkusetasu + töötasu kokku 6999,96. Erinevus fikseeritud kuupalgaga on olematu.

Võtame nüüd lühikese kuu – veebruari. Puhkusetasu 1.–28.02. puhkuseaja eest on:

7000 : 19 (tööpäevade arv veebruaris) = 368,42 × 19 (tööpäevi puhkuseperioodil) = 6999,98. Erinevus fikseeritud kuupalgaga on olematu.

Seega on artiklis toodud väited ja näited eksitavad, mille tõttu võib tekkida mulje, et töötajal on kasulikum puhata selles kuus, milles on rohkem tööpäevi.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuni 2005

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Eve Kyntäjä´, Soome Tööturu Infokeskuse juhataja

Tallinnas, vanalinna äärel, asub pisike maja, kust eestimaalased sisse-välja käivad.

Juba kolmandat aastat tegutseb Suurtüki tänavas Soome Tööturu Infokeskus. Sealsed tublid konsultandid vastavad nende eestimaalaste küsimustele, kes kaaluvad Soome tööle minekut.

Naaberriigis töötamisest huvitatud inimestele räägitakse töötajate õigustest ja kohustustest ning nendest mängureeglitest, mis kehtivad Soome tööturul. Ka Soome palgatasemest, maksudest, töötingimustest ja tööseadusandlusest.

Miks on keskust vaja?

Infokeskuse loomist Tallinnasse koordineeris Soome Ametiühingute Keskliit (SAK), seda Soome ja Eesti tööturualase koostööprojekti raames. Toetust selleks saadi Euroopa Liidu (EL) Interreg IIIA programmist. Projekti ametlikeks osapoolteks on SAK koos oma haruliitudega, Soome Teenistujate Liit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.

Esmased eesmärgid, miks projekt käima pandi, oli kaasa aidata ELi nõudmistele vastava võrdväärse tööturu arengule Eestis ning tugevdada koostööd Soome ja Eesti tööturuorganisatsioonide ja ametivõimude vahel. Iseenesestki mõista, Soome riigi – nagu ka paljude teiste EL riikide huvides – on kaitsta oma tööturgu võimaliku sotsiaalse dumpingu ehk palkade allasurumise eest. Eesti riik jällegi ei või endale lubada oma kodanike endastmõistetavat diskrimineerimist välismaal. Ka mitte odava tööjõu reservaadi maine tekkimist, ehk seda, et eestlastest oskustöölistele ja spetsialistidele makstaks välismaal väiksemat palka, kui oma maa kodanikele.

Kõrgem palk meelitab

Üheks olulisemaks põhjuseks, miks eestlased lähevad Soome tööle, ongi sealsed kõrgemad palgad. Statistiliste andmete kohaselt on Soome keskmine brutopalk ligikaudu viis korda suurem Eesti omast. Soome töötaja teenis 2004. aastal keskmiselt ligi 13 eurot tunnis. Eesti vastav näitaja oli ligikaudu kolm eurot. Eesti keskmine kuupalk oli möödunud aastal umbes 450 eurot. See on veidi rohkem kui minimaalne sotsiaalabiraha Soomes. Keskmine kuupalk Soome lahe põhjakaldal oli möödunud aastal ligi 2400 eurot.

Laiendatud kollektiivlepingutega kindlaks määratud palka tuleb Soomes maksta kõigile töötajatele sõltumata sellest, kas tööandjad on organiseerunud või mitte, kas töötajad kuuluvad ametiühingusse või mitte. Ja: sõltumata ka sellest, kust riigist töötaja on pärit – see on Soome ametiühingute suurimaid saavutusi, mis on kätte võideldud ränga tööga ning millest ei loobuta.

2003. aastal anti eestlastele Soomes töötamiseks 8987 tööluba. Venelastele anti kokku 8497 tööluba – ehk siis vähem kui eestlastele. Ka aastal 2004 oli töölubade väljaandmise tempo endine: esimese nelja kuuga vormistati üle 3000 tööloa. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga olukord muutus – alates 1. maist 2004 vähenes töölubade arv järsult (nelja kuuga vaid 1692 luba). Seda põhjusel, et samal ajal jõustus teenuste vaba liikumise kord. Mis tähendas, et näiteks renditöötajatel polnud Soome tööle minnes enam tööhõiveameti luba vaja. Kuigi ELi lähetatud töötajate direktiiv näeb ette, et ka rendi- ja alltöövõtu korras piiri taha saadetud inimestele tuleb maksta palka vastavalt selle riigi kollektiivlepingutele, kus tööd tehakse, siis tegelikkuses seda kahjuks alati ei järgita. Kas teadlikult või lihtsalt teadmatusest.

Soome Tööturu Infokeskus

Mida küsitakse?

•• milliseid muutusi tõi kaasa EL töö- ja elamislubade taotlemisel;
•• mida tähendab teenuste vaba liikumine – renditöö, lähetatud töötajad, FIE-d;
•• kuidas leida tööd, milliseid kanaleid usaldada;
•• palgad ja maksud Soomes;
•• ametiühingute teenused;
•• mida teha, kui ette tuleb tööaja ja töökaitse alaseid rikkumisi;
•• millised on õppimis- ja praktikavõimalused Soomes;
•• kõrgkoolide ja kraadide tunnustamine.

Keskusest saab teavet:
•• Soome elamis- ja töölubadest;
•• Soome tööturukorraldusest (palgatase, maksustamine, töötin-gimused, töökaitse, pensionid jne);
•• seaduslikust töö leidmisest Soomes;
•• koondumisest ametiühingu-tesse ja nende teenustest.

Keskus pakub:
•• infomaterjale soome, inglise, eesti ja vene keeles;
•• interneti kasutamise võimalust;
•• nõustamist. Allikas: SAK

Keskus eestlaste seas popp

•• 2005. aasta aprilli lõpu seisuga on Soome Tööturu Infokeskust Tallinnas külastanud üle 4000 eestimaalase.
•• E-posti ning telefoni teel on ühendust võtnud ligi 3000 inimest.
•• Infokeskuse töö planeerimise, koordineerimise ja juhtimisega tegeleb Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) projektijuht Eve Kyntäjä, kelle parem käsi on projektisekretär Tytti Jäppinen.
•• Keskuses töötavad põhikohaga kaks konsultanti, Marje Soon ja Kalev Liibert, kes nõustavad külastajaid nii eesti kui ka vene keeles.
•• Soovijad võivad ka iseseisvalt internetist abi otsida ja tutvuda ametiühingute tööd tutvustavate infomaterjalidega.
•• Infokeskuse koduleheküljelt saab teavet soome, eesti, inglise ja vene keeles.
•• Nõu ja abi saab ka e-posti vahendusel – Kyntäjä ja Jäppinen vastavad küsimustele soome, eesti ja inglise keeles.
•• Infokeskusest saab teada sedagi, milliseid teenuseid pakuvad Soome ametiühingud.
•• Juhul kui töökohal tekib robleeme, on palgasaajal ametiühingu liikmena õigus abi saamiseks pöörduda oma ametiühingu poole.
•• Infokeskus korraldab ka mitmesuguseid teemaseminare ja vestlusringe tööelu aktuaalseid aspekte puudutavates küsimustes.
•• Keskusel on toimiv kahepoolne side nii tööturuorganisatsioonide, uurijate, poliitikute, ajakirjanike, kodanikeühenduste kui ka ametivõimudega nii Soomes, Eestis kui ka mujal EL-is.
•• EL-i poolt finantseerituna kestab projekt kuni augustikuuni. Pärast seda jätkab infokeskus tööd SAK-i ning Soome Teenistujate Liidu kulu ja kirjadega.
•• 1. augustist on keskuse uus aadress Liivalaia 11/4, 10118 Tallinn, telefoninumber jääb samaks.

Soome Tööturu Infokeskus
Suurtüki 4a-8, 10133 Tallinn
Tel: 648 7750
Fax: 648 7751
E-post:
Kodulehekülg:
www.sak.fi/tallinn