Artiklid
- Üksikasjad
Uue idee järgi tekib isadel õigus vanemapalgale alles kuus kuud pärast lapse sündi, mis tähendab Res Publica ühe peamise valimislubaduse vanemahüvitise eelnõu järjekordset ümbertegemist.
Res Publica saadik riigikogus arst Andres Kork ütles, et muudatus teeniks laste arengu ja tervise huve. Kui esimesed kuus kuud saab hüvitist ainult ema, on kindlustatud rinnaga toitmine, rääkis Kork Eesti Päevalehele. Vastava ettepaneku on teinud ka lastearstid.
Sotsiaalkomisjoni toetatav muudatus näeb ette, et vanemapalga eelnõusse viiakse isade jaoks sisse klausel juhuks, kui emaga peaks lapse sünni järel midagi juhtuma. Eelnõu praeguse variandi kohaselt on riik valmis maksma hüvitist kas emale või isale või mõlemale kordamööda sõltuvalt sellest, kumb vanematest väikelast kodus kasvatab.
Oluline on muudatuse puhul ka see, et kui parlament piiraks isadele hüvitise saamise aega või jätaks nad sellest õigusest päris ilma, oleks see riigile vähem kulukam. Hüvitise suurused on seotud vanema eelneva palgaga, mis Eestis on meestel enamasti kõrgem kui naistel.
Samuti valitsusse kuuluva Reformierakonna esimees Siim Kallas teatas eelmisel nädalal riigikogus, et kinnitada tuleks hoopis emahüvitise seadus, mis tagab raha vaid emale. Võrdsustajate survel on tehtud eelnõus muudatusi, mis meile üldse ei meeldi, rääkis Kallas. Mulle isiklikult meeldib kõige vähem paragrahv kaks, mis loeb üles lapsevanema, võõrasvanema, eestkostja või hooldaja. Ema pole isegi mainitud.
Lapse sünnitab ema või olen ma millestki valesti aru saanud, lisas Kallas.
Nii valimiskampaania kui ka koalitsioonileppe sõlmimise ajal rääkisid poliitikud ainult emapalgast. Aprillis said aga valitsusjuhid mitmesaja allkirjaga pöördumise, milles kutsuti mehi diskrimineerivat emapalka asendama vanemapalgaga.
Riik tunnustaks lapsevanemana isa võrdselt emaga ja aitaks perel paindlikumalt töö ja pereelu ühildamist korraldada, seisis läkituses. Vastasel korral rikuks riik kirja autorite väitel soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja läheks mehi ahistades vastuollu euroliidu seadustega. Isapalga eest võitlesid teiste seas politoloog Ivi Masso, rahvastikuministri nõunik Kristina Täht, meestearstid Olev Poolamets ja Margus Punab ning õppejõud Linnar Viik.
BNS
- Üksikasjad
PM Online
Väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) volikogu liikme Marina Kaasi hinnangul tuleks alandada nii töötuskindlustusmakse määra kui muuta ka töötuskindlustuse seadust.
«See, et hüvitisteks läheb kõigest kolmandik laekumistest ei ole normaalne,» rääkis Kaas. «Raha on fondil aga tänavuste väljamaksetega võrreldes juba kuus korda enam.»
Seadus tuleks muuta väikeettevõtjatele soodsamaks, sest praegu saab koondamishüvitisi alles siis, kui väiksemates kuni 19 töötaja ettevõtetes koondatakse korraga vähemalt viis töötajat.
- Üksikasjad
Aivar Hundimägi
Töötajate vallandamiskaitse vähenemine ja tööle ennistamise sisuline kadumine on Keskerakonna hinnangul uue töölepinguseaduse eelnõu suurim puudus.
Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt kaob töötajal õigus töökohta tagasi saada ka sel juhul, kui tööandja on töötaja vallandanud ebaseaduslikult. Tööle ennistamine on asendatud hüvitisega, mille alampiiriks on kahe ja ülempiiriks kuue kuu töötasu, kirjutab keskerakondlasest Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus homse Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris.
Sisuliselt soovitakse seadustada võimalus, kus tööandjal ongi kasulikum ja lihtsam töötaja ebaseaduslikult lahti lasta, kui maksta suuri koondamishüvitisi. Seadustame olukorra, kus töötaja peab vaikides vastu võtma ümbrikupalga ja kus ta ei julge piiksudagi ohutusnõuete puudulikkuse või ületundide eest, sest vastasel juhul kaotab ta töökoha.
Tööle ennistatakse vaid juhul, kui ülemus on sellega päri või kui tegemist on töövõtjate esindaja usaldusisiku või ametiühingu juhatuse esimehega. On, mõistagi, kiiduväärt, et ametiühingute keskliit suutis tööandjatega kokku leppida trahvides töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, ent olgem ausad, trahviraha ehk sisuliselt topelt koondamishüvitis, ei asenda töökohta, väidab Marika Tuus.
- Üksikasjad
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul ei pea paika opositsiooni väide, mille järgi suurendab vanemahüvitis varalist kihistumist.
«Vanemahüvitis kohe kindlasti ei suurenda varalist kihistumist,» ütles minister Rummo tänases online-intervjuus. «Vanemahüvitise näol makstakse lapsega kodus olijale aasta jooksul just niisama palju, kui ta sai enne seda töötasuna. Seega, kui räägime «kihtidest» palgamäärade erinevuse mõttes, jääb kõik samaks.»
Minister Rummo sõnul varaline kihistumine tegelikult isegi väheneb, kuna vanemahüvitise ülemmääraks on kavandatud kolm keskmist palka, mis vähendab kõrgemapalgaliste tulu lapse juurde jäämise korral.
«Samas hakkavad eelnevate tuludeta lapsesaajad saama hüvitist miinimumpalga suuruse toetuse näol,» märkis Rummo.
«Opositsiooni asi ongi avastada ja kritiseerida valitsusliidu ideede nõrku kohti, aga üpris piinlik on, kui selle asemel õhutatakse üldsuses põhjendamatuid hirme ja vaenu,» lisas ta.
Valitsuse poolt ettevalmistatud vanemahüvitise seaduse eelnõu on täna parlamendis esimesel lugemisel.
PM online
- Üksikasjad
Gea Velthut-Sokka
Eesti Töötukassa nõukogu arutas täna töötuskindlustusmakse määra ning soovitab jätta selle järgmiseks aastakse muutmata.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta aastaks 2004 töötaja makse suuruseks 1% ja tööandja makse suuruseks 0,5%. Sama suur on maksemäär olnud aastatel 2002 ja 2003.
Töötukassa nõukogu on lähtunud põhimõttest, et maksemäär püsiks pikema perioodi vältel stabiilsena. Töötukassa nõukogul puudus maksemäära muutmiseks võrdlusbaas, sest töötuskindlustus on toiminud vaid üheksa kuud, ütles nõukogu esimees Riivo Sinijärv. Maksemäära muutmata jätmise põhjus oli ka arvestamine nõukogu osapoolte erinevate ettepanekutega.
Kui järgmisel aastal maksemäära otsuse langetamise ajaks on osapooled seisukohal, et Töötukassa teenuste osakaalu ei suurendata ning statistilised näitajad on sarnased 2003. aastaga, siis peab nõukogu otsustama maksemäära alandamise, lisas Sinijärv.
Töötuskindlustuse seaduse järgi esitab Töötukassa nõukogu sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks.
Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,5 kuni 2 protsenti. 2002. ja 2003. aastal oli see 1 protsent. Tööandja makse määr on 0,25 kuni 1 protsent töötajale makstud töötasult. 2002. ja 2003. aastal oli see 0,5 protsenti.
Lehekülg 1569 / 1610
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee