Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Helve Toomla
EAKLi jurist

Mis on palga ja töölepingu konfidentsiaalsus?
Töötaja enda palga andmete andmist või avaldamist ei saa piirata, st ärisaladuseks muuta seetõttu, et see oleks vastuolus põhiseadusega – vaadake põhiseaduse § 45 ja lisaks ka § 11, 15 (2) ja 32.

Loomulikult ei pea seda lehte panema ja tavaks on kujunenud ju see, et palgast ei räägita. Aga keelata seda ei saa. Ärisaladuseks jäägu ikka see info, mille avalikuks tulek võib kahjustada tööandja majandust. Mis puutub võrdset kohtlemist, siis siin ei ole midagi teha, ega palgad pea kõigil võrdsed olema ega saagi seda olla isegi ühel ja samal ametikohal, ehkki inimesed arvavad ise teisiti. Tuleb arvestada töötajate vilumusi, oskusi, kvalifikatsiooni, kiirust, taiplikkust jne.

Kui töötaja töötamise ajal rikub konfidentsiaalsuskohustust, st annab välja äri- või tootmissaladusi, siis on võimalik teda töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel karistada vastavalt süüteo raskusele ja tagajärgedele. Pärast töötamist vastutab töötaja ainult sel juhul, kui ta on saladuse hoidmise ja konkurendi juurde mitte tööle asumise eest saanud tööandjalt eritasu või muud hüvitust (ja selgelt just saladuse hoidmise eest!) ja tema kohustused on selgelt töölepingus kirjas. Vastutus võib siis tekkida kas leppetrahvi (kui see oli lepingus) või lisatasu tagasi maksmise (kui nii oli lepingus) näol.

Riigikohus on teinud konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohta juba päris mitu otsust, neid tasuks ka lugeda, kuna seadus on väga napp (TLS § 50 p 6). Vaata näiteks lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-106-3, 21.10.2003; 3-2-1-14-05, 14.03.2005; 3-2-1-1-03, 16.01.2003.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2006

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Merike Lees

Juhul, kui tööandja ei jõua puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha jaanuarikuu jooksul, saab töötaja võtta puhkust temale sobival ajal.

Puhkuse ajakavas peab arvestama nende töötajate soove, kellel on õigus puhata siis, kui nemad tahavad.

Sellisteks töötajateks on peamiselt rasedad, väikese lapse vanemad, alaealised. Juhul, kui tööandja ei jõua teha jaanuarikuu jooksul puhkuse ajakava teatavaks, saavad töötajad õiguse kahenädalase etteteatamisega puhata neile sobival ajal, rääkis jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ““Knopkad” töösuhtes aastal 2005”.

Kui tööandja ei saa töötajale ajakava jaanuaris tutvustada, kuna töötaja on haige, teeb ta seda esimesel võimalusel, kui töötaja on terveks saanud. Sellisel juhul ei teki töötajal õigust võtta puhkust endale sobival ajal kahenädalase etteteatamisajaga, selgitas Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.

“Me püüame anda oma töötajatele võimaluse puhata suvel: juuni-juuli-august,” ütles Paulig Eesti personalijuht Peeter Kodar. Tema sõnul Paulig tehast suvekuudel seisma ei pane, vaid ettevõtte tootmisplaan on tehtud nii, et tagatud on piisavad laovarud klientide vajaduste rahuldamiseks puhkuste ajal.

Puhkuste ajakavas peab olema kõigepealt jooksva tööaasta eest antav puhkus ja siis eelmiste tööaastate eest kasutamata puhkused. Puhkuse kasutamine esimesel tööaastal pärast kuuekuulist töötamist on töötaja õigus, mitte kohustus ja see puhkuseosa antakse poolte kokkuleppega määratud ajal, kui töötaja seda soovib.

Lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja puhkuseaja arvestus käib tööle asumise aja järgi. Kui töötaja läheb lapsehoolduspuhkusele ja sellel hetkel on tal kasutamata kaks nädalat puhkust, siis ei kao need päevad kuhugi ja lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles on tal kokku ikka kaks nädalat kasutamata puhkust, ütles Raidve.

Puhkuse ajal haigestunud lapse põetamise eest saab palgata puhkust

Puhkuse ajal hoolduslehel olemise korral saab töötaja puhkust küll pikendada, kuid kuna puhkuse ajal antud hooldusleht väljamaksmisele ei kuulu, siis muutub puhkuse pikendatud osa sisuliselt palgata puhkuseks.

Sisuliselt annab puhkuse ajal saadud hooldusleht õiguse palgata puhkusele, sest väljamaksmisele selline puhkuse ajal väljaantud hooldusleht ei kuulu, rääkis jurist Helve Toomla.

Et hooldusleht saaks välja makstud, tuleks lapse haigestumisel töötajal poolte kokkuleppel puhkus katkestada, tööle asuda ja võtta hooldusleht, sest sellisel juhul kuulub hooldusleht väljamaksmisele, rääkis Toomla.

“Selline käitumine on tööandja poolt inimlik, kui ta soovib töötajale vastu tulla,” märkis Toomla.

Lapsehoolduspäevade võrra ei saa tööandja automaatselt ja ühepoolselt töötaja puhkust pikendada. Töötajale tuleb selgitada, et pikendatav puhkuseosa oleks palgata puhkus, rääkis Toomla.

Õigusaktidest ei tulene tööandjale kohustust teavitada töötajat puhkuse pikendamise võimalustest, kui töötaja on puhkuse ajal olnud töövõimetu.

Puhkuse pikendamine eeldab töötaja tahet ja selget sooviavaldust, ütles Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.

“Kui töötaja ei esita selget sooviavaldust, siis tööandjale ei tulene seadusest kohustust puhkust pikendada või seda töötajale peale suruda,” rääkis Raidve. “Töötajale on antud õigus nõuda ja oma õigusi peab teadma.”

Ajakava koostamist nõuab seadus
väljavõte puhkuseseadusest

§ 15. Puhkuste ajakava
Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul. Puhkuste ajakava võib muuta poolte kokkuleppel.
Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove.
Tööandja on kohustatud puhkuste ajakava koostamisel arvestama nende töötajate soovidega, kellel on vastavalt käesoleva seaduse § 16 punktidele 3–6 õigus saada puhkust neile sobival ajal.
Kui tööandja ei tee puhkuste ajakava töötajale teatavaks jaanuarikuu jooksul, on töötajal õigus jääda puhkusele töötaja poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
§ 16. Puhkuse andmine töötajale sobival ajal

Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust
naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnitus­puhkust või vahetult pärast lapsehooldus­puhkust;
mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
vanemale, kes kasvatab kuni 7aastast last;
vanemale, kes kasvatab 7–10aastast last lapse koolivaheajal;
alaealisele;
tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale.

Allikas: puhkuseseadus

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Ehkki praktikas ei pruugi tööandja alati teada oma naistöötaja lapseootel olekust, on raseda töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ikka ebaseaduslik.

Samasugune koondamise keeld kehtib ka isikute suhtes, kes kasvatavad alla kolmeaastast last.

Pole teada ühtegi juhtumit, kus tööandja oleks suutnud tõendada, et ta ei teadnud alla 3aastase lapse olemasolust perekonnas, ütles jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ““Knopkad” töösuhtes aastal 2005”.

“Vaidlused kipuvad tulema enamasti väikelapse isade koondamise järel, sellepärast korrake oma inimestele, et nad annaksid infot, kui neil sünnib laps,” rõhutas Toomla. “Vaidluste vältimiseks ärge koondage rasedat, ka siis, kui ta seda ise soovib.”

Praktikast teab Helve Toomla juhtumit, kus lapsehoolduspuhkusel töötaja ise soovis enda koondamist, saates sellesisulise kirja tööandjale. Kui tööandja oli töötaja koondanud, pöördus see töövaidluskomisjoni ja vaidlustas tööandja otsuse.

Antud juhul siiski leidis tõendamist, et töötaja oli käitunud pahauskselt ja tema nõue tööandja vastu jäi rahuldamata.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 jaanuar 2006

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Sigrid Laev

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole valitsusel kavas uusi otsuseid puhkepäevade osas.

Ajal, mil Eesti majanduskasv on jõudnud võimsa kümne protsendini, pole valitsus aasta jooksul soostunud andma töötajatele lisapuhkepäevi.

Ettepanekuid selleks oli 2005. aastal mitmeid.

Keskerakond taotles veebruarist alates pikka jõulupuhkust, mille järgi võiks talvepühade vabadeks päevadeks muuta jõulude ja aastavahetuse vahele jääv aeg 27. kuni 31. detsembrini.

Ettepaneku menetlemisest jäi sõelale plaan muuta jõululaupäev riigipühaks. 69 riigikoguliikme poolthäälega sai see otsus heakskiidu.

Siiski ei saanud rahvas jõulude ajal uuest seadusepügalast kasu, sest jõululaupäev langes laupäevale.
Kui mullu tähistati nädalavahetustel nelja riigipüha, siis alanud aastal langevad 12 riigipühast pooled iganädalastele puhkepäevadele. Selle võrra rohkem on tööpäevi.

Otsa tegi lahti hiljutine uusaasta, mil vaba lisapäev jäi ära, sest 1. jaanuar oli pühapäeval. Lisaks langevad nädalavahetustele ka jaanipäev, taassiseseisvumispäev ja jõululaupäev. Esimene ülestõusmispüha ja esimene nelipüha on liikuva kalendri järgi alati pühapäeval.

Valitsus ei toetanud

Riigikogulased Peeter Kreitzberg ja Eiki Nestor tegid mullu jaanuaris omakorda ettepaneku, et nädalavahetusele langevate rahvus- ja riigipühade korral loetaks puhkepäevaks rahvuspühale või riigipühale järgnev tööpäev, et lisapuhkepäevad ikka kätte saadaks.

“Nii rõhutatakse meie rahvuspüha ja riigipühade tähtsust ning tuuakse nende tähistamine rahvale tuntavamaks ja lähemale. Muudatus ühtlustab tööpäevade arvu aastas, vabadel lisapäevadel on rohkem võimalusi perega tegelemiseks, sportimiseks ning stressi vähendades mõjub muudatus positiivselt rahva tervisele,” märkisid eelnõu autorid seletuskirjas. Valitsus lükkas eelnõu tagasi.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole valitsusel hetkel kavas vaadata läbi otsust puhke-
päevade osas ning suurenenud majanduskasv selleks põhjust ei anna.

Tema isikliku arvamuse kohaselt võiks Eestis olla enam liikuvaid pühasid.

“Tootlikkust hoiaks kõrgemal näiteks see, kui mõni suurem nädala keskele langev püha leiaks tähistamist nädalavahetuse eel,” märkis Ansip. “Nii oleks säilitatud normaalne töörütm nädala sees ning nädala lõpus on võimalik ka koos lähedastega pikal nädalavahetusel pühasid tähistada.”

Pühad ja puhkus

Rahvuspüha ja puhkepäev:
•• 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.

Riigipühad ja puhkepäevad:

•• 1. jaanuar – uusaasta;
•• suur reede;
•• ülestõusmispühade 1. püha;
•• 1. mai – kevadpüha;
•• nelipühade 1. püha;
•• 23. juuni – võidupüha;
•• 24. juuni – jaanipäev;
•• 20. august – taasiseseisvumispäev;
•• 24. detsember – jõululaupäev;
•• 25. detsember – esimene jõulupüha;
•• 26. detsember – teine jõulupüha.

Allikas: Riigi Teataja, 2005

Vanades Euroopa Liidu liikmesriikides on keskmiselt kokku 15 püha, kümnel uuel liikmel keskmiselt 13 püha, Eestis aga 12 püha. S.L.