Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2004

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Raamatupidaja.ee

PRESSITEADE

Tööinspektsioon alustas üleriigilist sihtkontrolli, mille eesmärk on
selgitada välja, kas ja kuidas järgivad tööandjad töö- ja puhkeaja seaduse
nõudeid ettevõtetes, kus töötatakse tööaja summeeritud arvestuse alusel ja
tehakse ületunde.
Sihtkontroll viiakse läbi 1.aprillist 1. detsembrini.
Maikuu teisel poolel (17-28.05) on üheaegselt kõigis maakondades
teemakohased kampaanianädalad.
Vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele on ületunnitöö töötamine üle
kokkulepitud tööajanormi (töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi
päevas ehk 40 tundi nädalas).
Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi
töötundide üldarvu ületavad töötunnid.
Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel.
Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi
neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas.
Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.
Töötajat võib tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni
ulatuses aastas järgmistel tingimustel:
1) tööandja ei nõua töötajatelt vastavate kokkulepete sõlmimist ja
täiendavast ületunnitööst keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt
töötaja olukorda;
2) täiendava ületunnitöö tegemine ei tekita üleväsimust ega kahjusta töötaja
tervist;
3) tööandja peab sellise töö tegijate üle eraldi arvestust ja esitab vastava
arvestuse tööandja asukoha (elukoha) tööinspektorile ning töötajaid
esindavale organisatsioonile nende nõudmisel;
4) töötajal on õigus keelduda täiendava ületunnitöö tegemisest ning tööandja
asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus täiendavat ületunnitööd keelata
või piirata, kui tingimusi või üldiseid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid
ei täideta.
Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare sõnul ei määra keskus
sihtkontrollimise tegevusalasid. Inspektsioonid ise otsustavad kohapeal oma
teadmistest lähtudes, kus eeldustekohaselt tehakse ületunde ning kasutatakse
summeeritud tööaja arvestust. Seega võib tööinspektoreid kohata reidide
ajal nii ehituses kui ka kaubanduses, tootmises või teeninduses.
Mõningaid tööandjaid kontrollitakse ette teatamata.
Kokkuleppel kohaliku inspektsiooni juhatajaga kontrollitakse osasid
tööandjaid väljaspool tööinspektsiooni tööaega.
Kontrollida võib ka korduvalt.
Kontrollimisel selgitatakse välja, kas ja kus on tööajakorraldus
fikseeritud,. missugune on tööajakorraldus - kas töötatakse ühes või mitmes
vahetuses, kas töötatakse üldise viiepäevalise töönädalaga, üleüldiste
puhkepäevadega laupäeval-pühapäeval või muudel järjestikustel
nädalapäevadel, kas on töötajaid, kelle puhul rakendatakse või peaks
rakendama lühendatud tööaega, kas on osalise tööajaga töötajaid. kas
peetakse tööaja arvestust, missugune on tööaja arvestusperiood, kas ajakava
koostamisel ja teatavakstegemisel on järgitud seaduses sätestatud nõudeid,
kas ja kuidas tehakse ületunnitööd, kas on ületunnitöö tegemise piirangutega
töötajaid, kas õhtusel ja ööajal töötamine vastab nõuetele, kas töötajatele
antakse vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks, milline on igapäevase ja
iganädalase puhkeaja kestus ja kas see vastab nõuetele.
Kontrollitakse töölepingut, tööajaarvestust, kollektiivlepingut (olemasolu
korral), vahetuse ajakava, töösisekorraeeskirja ning kauplemisluba, kui
kontrollitakse ettevõtet, kes seda vajab.
Kontrolli tulemused fikseeritakse kontrollaktiga. Vajadusel teeb
tööinspektor ettekirjutuse ning kohaldab sunniraha, mille ülemmäär on 10 000
krooni.
Sihtkontrolli tulemused üldistatakse ja analüüsitakse. Kokkuvõtte esitab
Tööinspektsioon sotsiaalministeeriumile ning töötajate ja tööandjate
liitudele, informeerides meedia kaudu ka laiemat avalikkust.

Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
Tõnu Vare

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Ülo Toomsalu

Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti mullu iga töötaja kohta pensionikassasse keskmiselt 13 977 krooni, mis teeb keskmiseks kuupalgaks 5824 krooni.

Selle palga alusel selgub ka aastakoefitsient, mille alusel arvutatakse tulevikus töötavate inimeste pensioni, kirjutab Postimees.

«Seega on aastakoefitsient üks neil, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek oli keskmiselt 5824 krooni kuus,» selgitas sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak.

Pensionikindlustuse teise sambaga liitunuil on koefitsient väiksem, sest nad maksavad sotsiaalmaksu vähem.

Alates sellest aastast ei saadeta enam kõigile töötajatele aprillis koju teatist tema andmete kohta, mis on kantud pensionikindlustuse registrisse.

«Oma andmeid saab kontrollida internetis või elukohajärgses pensioniametis, ka võib taotluse teha kirja teel,» rääkis sotsiaalkindlustusameti peadirektori asetäitja Indrek Kressa.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Ülo Toomsalu

Naised teenivad meestest ligi neljandiku võrra väiksemat palgatulu ning palgamiljonäridest vaid iga 16. on naine.

Mullustest sotsiaalmaksu laekumistest ilmneb, et enim ehk üle 30 protsendi ületab meeste palk naiste oma Harjumaal ja Ida-Virumaal ning väikseim ehk 17protsendiline oli see Põlvamaal, kirjutab Postimees.

Kuigi naiste keskmist palka mõjutas tuntavalt lastega kodus oldud aja eest makstav ülimadal sotsiaalmaks, olid sellest hoolimata palgavahed kõigi maakondade erinevates vanusegruppides selgelt meeste kasuks. Üheski vanusegrupis ei küündinud naiste keskmine palk Eesti keskmiseni.

«Naiste oluliselt madalamad palgad on tõsine probleem, mis tuleb viimaste aastate statistikast selgesti välja,» kommenteeris sotsiaalkindlustusameti direktor Külli Pedak. «Kuna naiste palgad on meestest oluliselt väiksemad, hakkavad tulevikus neile makstavad riiklikud pensionid samuti madalamad olema.»

Eile Riigikogus vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustab alates maist maksma ettevõtetel naistele ja meestele samaväärse töö eest võrdset palka. Statoil Eestis on selline reegel olnud juba aastaid firma kindlaks poliitikaks. «Ühiskonnas toimuvat jälgides jääb mulje, et me oleme üks vähestest firmadest, kes sellel põhimõttel oma palku määratleb,» märkis Kiviaed.

Naisjuhtide sõnul on naised samas ka sagedasti tööl ametites, kus ongi madalamad palgad ning väiksemad arenguvõimalused. Naised on ka meestest nõrgemad palgaläbirääkijad, mistõttu on sarnast tööd tegevatel meestel tihti kõrgem töötasu.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2004

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Raamatupidaja.ee

Töölepingu seaduse § 26 kohaselt on töölepingu kohustuslikud kokkulepped tööaeg ja töötasu. Alljärgnevalt vaatleme, millised nõuded on õigusaktides esitatud tööajale ja töötasule.

TÖÖAEG

Töölepingu seaduse § 26 mõistes on tööaeg tööajanorm. Tööajanormi kehtestamine töölepingus on kohustuslik. Tööajanormi väljenduseks on töötundide arv päevas ja nädalas.

Tööajanormi liigid:

* riiklik tööaeg ehk täistööaeg ehk üldtööaeg – 8 t/p ja 40 t/n
* lühendatud tööaeg – 7 t/p ja 35 t/n – ette nähtud õigusaktis, töölepingus või kollektiivlepingus. Lühendatud tööaeg on ka töötaja täistööaeg ehk üldtööaeg.
* osaline tööaeg – poolte kokkuleppel

Tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust. Tööajaarvestuse liigid: päeva- ja nädalaviisiline arvestus või summeeritud arvestus.

Päeva- ja nädalaviisilist arvestust peetakse nende töötajate osas, kes töötavad 5-päevase töönädalaga 2 üldpuhkepäevaga laupäeval ja pühapäeval. Summeeritud tööajaarvestust peetakse nende töötajate osas, kes töötavad tööpäevast pikemas ajavahemikus. Tööaja summeeritud arvestuse pidamise vajaduse ja ajavahemiku üle otsustab tööandja. Samas tuleb oluliseks pidada vajadust teavitada töötajat tööle asumisel tööaja summeeritud arvestuse pidamisest, samuti sellest, kas töö toimub vahetustega. Tööaja summeerimise perioodiks seadus piirangut ette ei näe. Kui summeerimise periood ületab 4 kuud, on selle rakendamiseks nõutav tööinspektori kooskõlastus.

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Ületunnitöö tegemiseks on üldjuhul vajalik poolte kokkulepe. Erandjuhul on töötaja kohustatud ületunnitööd tegema:

* vääramatust jõust tingitud asjaoludel (avarii, õnnetusjuhtum, loodusõnnetus);
* vahetustöötaja töötaja tööle mitteilmumisel, kui töö on katkematu iseloomuga.

Ületunnitöö piirnormid: päevas mitte üle 4 tunni, nädalas keskmiselt mitte üle 8 tunni. Ületunnitöö arvestust peetakse iga ületunnitöö juhu ja iga töötaja kohta. Arvestuse aluseks on 4-kuuline periood, mille kestel võib ületunde summeerida. Ületundide summeeritud arvestus võimaldab ühes nädalas teha rohkem kui 8 ületundi, kuid arvestusperioodi lõpus ei tohi ületundide arv ületada 4-kuulise arvestusperioodi ületundide üldarvu. Töötaja nõusolekul võib teda rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses kalendriaastas. Seega võib arvestuslik ületundide piirnorm aastas olla ca 600 tundi.

Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnid arvestusperioodi normitundide üldarvu ületavad tunnid.

Töö- ja puhkeaja seaduse § 1 3.lõike alusel võib töötajaga, kes omab iseseisvat otsustuspädevust, töölepingus kokku leppida, et töötaja korraldab ise oma töö- ja puhkeaega. Sellise töötaja kohta tööaja arvestust ei peeta, küll tuleb tööandjal pidada arvestust töötaja kohta.

TÖÖTASU

Töölepingu seaduse § 26 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks kokkuleppeks töötasu. Töötasu on palgaseaduse mõistes palk. Palka võib liigitada: põhipalk ja lisapalk.

Põhipalga, mida arvutatakse tunni-, päeva, nädala- või kuupalgamäära alusel, tunnused on:

* töölepingu kohustuslik tingimus (kokkulepe);
* tagatispalk – makstakse aja eest, mil töötatakse töölepingu tingimuste kohaselt, samuti aja eest, mil töötajat tööga ei kindlustatud (tööseisak)
* alaline – kehtib kuni muudatuseni. Muutmine on lubatud ainult poolte kokkuleppel (palgaseaduse § 10)

Põhipalgamäär täistööajaga, s.h. ka lühendatud tööajaga, töötamise korral ei tohi olla alla riiklikult kehtestatud palga alammäära.

Lisapalga, mis koosneb lisatasudest ja juurdemaksest, tunnused on:

* tingimuslik – makstakse siis, kui esineb lisapalga maksmise tingimused;
* ajutine – makstakse seni kuni esinevad maksmise tingimused.

Lisatasu makstakse, kui:

* tehakse lisatööd – lisatasu määr kokkuleppeline
* töötaja täidab tööülesandeid nõutavamast tulemuslikumalt – lisatasu määra kehtestab tööandja;
* töötaja töötab eritingimustes: õhtusel ajal, ööajal, teeb ületunnitööd, töötab talle ettenähtud puhkepäeval või riigipühal – lisatasumäär mitte vähem kui seaduses ette nähtud.

Juurdemakse tehakse siis, kui töötajale arvutatud palk jääb madalamaks töölepingus kokkulepitud palgamäärast (tööseisak) või juhul, kui tööandja on kohustatud tagama töötajale keskmise palga (teisele tööle üleviimine).

Palgatingimused on: põhipalk, lisatasud, juurdemakse, palga arvutamise viis ja palga maksmise kord.

Ületunnitöö, puhkepäeval töötamist ja riigipühal töötamist võib hüvitada poolte kokkuleppel ka vaba aja andmisega. Sellisel juhul lisatasu ei maksta, vaid tasustamine toimub nii, nagu tavalisel tööpäeval. Vaba aeg võimaldatakse tundide ulatuses, mis töötati ületundidega, puhkepäeval või riigipühal. Vaba aja võimaldamise aeg lepitakse poolte vahel kokku.

Niina Siitam