Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2003

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Kuna paljud ettevõtjad võtavad põhimõtteliselt palgana käsitletava sissetuleku ettevõttest välja vaid tulumaksuga maksustavate dividendidena, kaalub rahandusministeerium võimalusi dividendidele osaliselt sotsiaalmaksu kehtestamiseks.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun tunnistas, et teema, kuidas vältida sisuliselt palga maksmist dividendide vormis on rohkemal või vähemal määral rahandusministeeriumis kogu aeg päevakorral. “Probleem on õhus ja me oleme sellele tõsiselt mõelnud, kuid seni pole veel head lahendust leidnud,” rääkis ta.

Ka neljapäevasel Äripäeva maksukonverentsil avaldati arvamust, et praegune kord, kus kõik dividendid on maksustatavad vaid tulumaksuga, ei pruugi sellisel kujul kestma jääda.

Lasse Lehis Eesti Maksuteadlaste Seltsist selgitas, et tegelikult on juba ka praeguse maksukorralduse seaduse (MKS) paragrahv 84 aluselt võimalik dividende töötasuna käsitleda. “Näiteks juhatuse liikme tasuna, kui maksuamet tõendab, et äriühingu kasumi tekkimine on otseses seoses dividendisaaja aktiivse tegevusega, näiteks kui mina kannan oma loengutasu osaühingu arvele, siis osaühingu tulu tekib minu tööst, mitte minu investeeringust osaühingusse,” selgitas ta. “Või kui dividendi suurus ei ole kooskõlas dividendisaaja poolt äriühingusse tehtud investeeringuga, näiteks osakapital on 40 000 krooni, aga iga-aastane dividend sadades tuhandetes.”

Ivo Vanasaun tõdes, et kuigi praegu on võimalik hinnata dividendide võtmist ja selle maksustamist juriidilise vormi asemel sisulisest küljest, on viimast väga raske tõendada. “”Raske on fikseerida mõislikku kasumlikkust ja seda veel erinevates majandusvaldkondades, sest ei saa ju võrrelda ühe mõõdupuuga kasvõi põllumajandus- ja telekommunikatsiooniettevõtted,” kirjeldas Vanasaun küsimusi, mille taha rahandusministeerium dividendide sisulise maksustamise küsimustes takerdunud on. Teine võimalus palga ja dividenditulu võrdlemisel on vaadata mida inimene ettevõttes tegelikult teeb ja hinnata selle töötasude turuväärtust. “Kuid väikeettevõtetes, kus seda süsteemi sageli kasutatakse, teeb firma omanik praktiliselt kõike, alates raamatupidamisest kuni koristaja tööni välja, mistõttu on raske keskmist palka leida,” jätkas Vanasaun. Seega on seadusandjal väga raske tõmmata piiri, mis liiki tuludega ettevõtjal tegu on, kuid sellele lahenduse otsimisega pidevalt tegeletakse, tunnistas ta.

Lasse Lehis lisas, et ta ei tea, et välisriikides oleks seadustes lausa erisätteid, mis annaksid

konkreetseid palga ja dividendi piiritlemise valemeid, küll aga on väga levinud meie MKS § 84 sarnased sätted, kus sisu võib olla erinevates riikides erinev, aga põhimõte on üldlevinud.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur tunnistas, et dividendidele sotsiaalmaksu määramine on hetkel tõesti ainult põhimõtteliselt võimalik. “Õigem on öelda, et sotsiaalmaksu määramine sellisel juhul tuleb kõne alla äärmuslikel juhtudel,” ütles ta. “Meie analüüsid näitavad, et võimalik maksude tasumisest hoidumine selles valdkonnas ei ole väga suur ning hetkel ei ole see valdkond maksuameti kontrollimise prioriteetide hulgas.”

Pärnu Port Arturi kaubakeskuse nõukogu esimees Kaido Kruusoja ütles, et ettevõtja suhtes on suhteliselt mõttetu rääkida mitte üksnes piiridest töötasu ja omanikutulu vahel, vaid nende kahe asja eristamine on omaniku puhul üldse jabur. Ettevõtja töö ongi ettevõtlusega tegelemine. Tema saab oma tulu investeeringutelt tagasi dividendidena ning seda alles siis kui kõik võlad tasutud, oma töötajatele palgad ja maksud makstud. Sestap on omaniku puhul töö ja töö vahel vahet tegemine kahtlase väärtusega. “Dividendide sotsiaalmaksuga maksustamise puhul on aga tegu sisuliselt sotsiaalsete garantiide saamisega, millele mina näiteks ettevõtjana üldse ei pretendeeri – oma pensioni kindlustan ma ettevõtlusega ise, samuti töötuks jäämise riski ning ka arstiabi saab lisaks esmaabile oma raha eest juurde osta,” arutles Kruusoja.

Maksukorralduse seadus § 84 alusel saab juba praegu dividendidele sotsiaalmaksu määrata
Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud
Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Allikas: maksukorralduse seadus

300 000 kroonise aastatulu saamine on palga vormis kõige kallim
Tulu saamine dividendidena
- dividendid ... 405 405 kr
- tulumaks ... 105 405 kr
- kätte saadav raha ... 300 000 kr
- kulu kokku ... 405 405 kr

Tulu saamine palgana
- brutopalk ... 404 542 kr
- töötuskindlustus 1% ... 4045 kr
- töötuskindlustus 0,5% ... 2023 kr
- tulumaksuga maksustamisele minev summa ... 386 456 kr
- tulumaks 26% ... 100 479 kr
- kätte saadav raha ... 300 000 kr
- sotsiaalmaks ... 133 493 kr
- kulu kokku ... 540 040 kr

Palk 4000 krooni kuus/+dividendid
- brutopalk ... 61 153 kr
- töötuskindlustus 1% ... 612 kr
- töötuskindlustus 0,5% ... 306 kr
- tulumaksuga maksustamisele minev summa ... 48 236 kr
- tulumaks 26% ... 12 541 kr
- kätte saadav raha palgana ... 48 000 kr
- sotsiaalmaks ... 20 180 kr
- dividendid ... 340 540 kr
- tulumaks 26% ... 88 540 kr
- kulu kokku ... 422 179 kr

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2003

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Maksuametis on praegu ootamas umbes 30 mln krooni sotsiaalmaksuraha, mida toiminguvigade tõttu pensionifondi üle kanda ei saa.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone selgitas, et peamiseks veaks on valesti sisestatud isikukoodid, mis hoiab maksuametis korrigeerimiseks kinni ligi 5 mln krooni. Sotsiaalsüsteemis tuvastatakse inimene isikukoodi järgi ja nime ei kontrollita, seetõttu on tähtis koodi numbrid rangelt üle vaadata, toonitas Oone. Hästi mõjuks ka e-maksuameti kasutamine, kus vale valemiga isikukood tuleb kohe välja.

Raha liikumist takistavaid vigu esineb ka selles, et näiteks ühel isikul on makse kinni pidamata, makse on deklareerimata või raha kandmata, makse on arvestatud ebakorrektselt või raha ei vasta deklareeritud summale, loetles Oone.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Ä P

Töötukassa hakkab augustis arutama, mida teha töötuskindlustusmaksetest kogunenud rahaga, mida on oodatust rohkem üle jäänud. 1. märtsi seisuga oli tööandjatelt ja töövõtjatelt kogutud 578,8 miljonit krooni, mis on umbes 100 miljonit prognoositust rohkem.

Töötukassas tekkinud rahauputus toetab Äripäeva varasemat seisukohta, mille kohaselt on kohustusliku töötuskindlustuse süsteem ebaõnnestunud.

Riik korjab töötukassasse suure summa raha ja siis hakkab pead murdma, mida selle rahaga teha. See raha võetakse tegelikult ettevõtlusest ära.

Toimetus on töötukassa idee vastu, sest me usume, et ettevõte ja eraisik oskavad raha paremini kasutada kui riik. Eesti lähiajaloos on Hüvitusfondi näol halb näide riiklikku fondi tegevusest. Hüvitusfondi ja töötukassa puhul on vähemalt kaks sarnasust: rahavoog on seadustega kindlaks määratud ja regulaarne ning raha kulutamist kontrollivad poliitikud. Töötukassat juhivad mõõdukad Raivo Paavo ja Meelis Paavel.

Töötukassa idee toetajad väidavad, et tegelikult on töötuskindlustus majandusarengule kasulik. Inimestele tagatakse stabiilne sissetulek ka pärast töö kaotamist ja elanike kindlustunne paraneb. Töötukassa ei korja raha ära, vaid maksab hüvitisi ehk kogutud summad jõuavad majandusse tagasi. Kui me aga võrdleme töötukassa kogutuid ja väljamakstavaid summasid, siis on vahe põhjendamatult suur. Töötukassa poolt tehtud prognoosi kohaselt makstakse sellel aastal hüvitisi kokku 82 miljonit krooni. Võrdluseks 1. märtsi seisuga on kassasse laekunud 578,8 miljonit krooni.

Teine argument töötukassa poolt on see, et inimesed ei pea töötuks jäädes võtma vastu esimest tööpakkumist. Kuna neile on tagatud stabiilne sissetulek, siis saavad nad uut töökohta põhjalikumalt valida ja risk uuesti töötuks jääda on väiksem. Selle väitega nõustub ka Äripäev.

Samas Euroopa kogemus näitab, et mida suurem on töötu abiraha, seda nõudlikum on ta uue töö suhtes ning motivatsioon tööle minna on madal. Eestis oli töötu abiraha väike ja seetõttu arenenud riikide probleemid meid veel ei kummita.

Kolmas argument kohustusliku kindlustuse poolt on see, et vähenevad ettevõtjate kanda jäävaid koondamiskulud. Raskustesse sattunud ettevõtjal on kergem teha ümberkorraldusi. Kui restruktureerimine on edukas, siis jätkab ettevõte tegevust ja osadel töötajatel jääb töö alles. See argument kehtib suuremate ettevõtete kohta, sest hüvitise maksmisel on seatud piirangud. Näiteks selleks, et kuni 19 töötajaga ettevõte saaks töötukassast koondamishüvitist, peab ta koondama vähemalt 5 inimest. Suur osa töötukassasse maksete tegijatest jääb tegelikult ilma hüvitiseta. Nende jaoks on kohustuslikud töötuskindlustusmaksed lihtsalt üks täiendav kulu.

Praegune solidaarne töötukassa süsteem on selline, et väikeettevõtja aitab leevendada suurettevõtja probleeme. Selline põhimõte on vildakas, sest enamus Eesti ettevõtetest on väikefirmad.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2003

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Kui ettevõttel on sotsiaalmaksuvõlg, siis tema töötajate sotisaalmaksust arevestatud raha pensionikontole ei kanta.

Selle põhjendusega on maksuametis kinni 12,5 miljonit krooni, märkis Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone.

Tänasel ÄP maksukonverentsil tekitas see fakt ettevõtjate seas elavat poleemikat. Oone sõnul ei ole välistatud, et selle süsteemi võimalik muutmine võetakse lähitulevikus riigiametites jutuks.