Üksikasjad

Avaldatud: 20 detsember 2005

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

2006.aastaks on Vabariigi Valitsuse 24.novembri 2005 määrusega nr 285 kehtestatud uued töötuskindlustusmakse määrad.

Kindlustatu (kinnipeetava ja maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 või lisa 2 veerus 13 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,6% maksustatavatelt summadelt.

Tööandja (maksudeklaratsiooni TSD põhivormi A osa real 5 kajastatava makse arvutamiseks) töötuskindlustusmakse määr on 0,3%.

Uusi maksemäärasid tuleb esmakordselt rakendada 2006.a. jaanuarikuus tehtud väljamaksetelt töötuskindlustusmaksete arvestamisel.
Näide:
kui 2005. a detsembrikuu palk makstakse välja detsembris, tuleb rakendada vanu, 2005.aastal kehtivaid töötuskindlustusmakse määrasid. Kui aga detsembrikuu palk makstakse välja jaanuaris, siis rakendatakse juba uusi, 2006.a. maksemäärasid.

Seega deklareeritakse uute maksemääradega arvestatud töötuskindlustusmaksed esmakordselt 2006.a. jaanuarikuu eest esitatavas maksudeklaratsioonis TSD, mis tuleb esitada 10.veebruariks.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2005

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

-- Kas 23. detsember ja 30. detsember on sel aastal lühendatud tööpäevad?

Lühendatakse ainult riigipühale vahetult eelnevaid tööpäevi. Seetõttu on 23. detsember lühendatud tööpäev (sest 24. detsember on riigipüha), aga 30. detsember mitte, kuna ei eelne vahetult 1. jaanuarile, mis on riigipüha.

-- Olen lasteaias õpetaja. Töötame paarilisega poole päeva kaupa, hommikul kella 7-13 või õhtul 13-19. Mitu tundi peab töötama hommikune vahetus ja mitu tundi õhtune vahetus enne riiklikke pühi, kui on ametlikult lühendatud tööpäev?

Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööpäev ajavahemik ööpäevast, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Seega on tööpäev nii hommikusel vahetusel kui ka õhtusel vahetusel ja mõlema vahetuse töötajatel tuleb 23. detsembril ja 31. detsembril tööpäeva kolm tundi lühendada, olenemata sellest, kui kaua kestab vahetus. Vastavalt väheneb ka tööajanorm.

On töökohti, kus ei ole võimalik tegelikku tööaega lühendada.

Tööajanormi tuleb siiski vähendada ka nendel töötajatel. Sel juhul muutuvad üle vähendatud normi töötatud kolm tundi ületunnitööks, mis hüvitatakse lisatasu või vaba ajaga.

Nelja riigipüha eel kolm tundi vähem:
Töö- ja puhkeaja seaduse § 25 kohaselt lühendatakse kolme tunni võrra:
•• uusaastale,
•• Eesti Vabariigi aastapäevale,
•• võidupühale ja
•• jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2005

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Äripäev

Merike Lees

Kui töötaja lahkub omavoliliselt töölt, tuleb tal hüvitada kahju nende tööpäevade eest, mis jäävad seaduses ettenähtud lahkumisest etteteatamise tähtajani.

Hüvitiseks on keskmine palk nende tööpäevade eest, mis jäi etteteatamistähtajani, selgitas jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul ““Knopkad” töösuhtes aastal 2005”.

Toomla sõnul on siinjuures tähtis see, et töösuhte lõpetamine tuleks töötaja algatusel seaduses ettenähtud tähtaja saabumisel.

“Seega ei saa tööandja töölepingut lõpetada distsiplinaarkaristusena, kuna siis oleks töösuhte lõpetamine juba tööandja algatus ja ta töötajalt hüvitist omavolilise lahkumise eest enam nõuda ei saa,” märkis Toomla.

Hüvitist tohib töötaja palgast kinni pidada vaid töötaja nõusolekul, ühepoolselt tööandja seda teha ei tohi. Kui töötaja vabatahtlikult omavolilist töölt lahkumist ei hüvita, on tööandjal õigus nõuda hüvitist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, rääkis Toomla.

Ehitusfirma Estconde personalijuht Tiina Smirnov oli hädas ilma ette teatamata ja töölepingut lõpetamata ärakaduvate ehitajatega, kes läksid välismaale tööle. Tema vormistas neile distsiplinaarkaristused ega hakanud nõudma kahjude hüvitamist.

“Mida ma nõuan, kui inimene on paar kuud kadunud olnud – talt ei olegi midagi nõuda,” täheldas Smirnov.

Kahju hüvitamist on Smirnov nõudnud ühes teises firmas, kus konstruktor teatas esmaspäeval, et tahab reedest töölt lahkuda. Kuna selle töötaja lahkumine kahjustas ettevõtte tööd, nõuti inimeselt hüvitist ja töötaja maksis selle ka ära, rääkis Smirnov.

“Hüvitist saab nõuda ikkagi ainult töötavalt inimeselt, mitte sellelt, kes on juba kadunud,” leidis Smirnov. “Juriidilise käigu võib ju asjale anda, aga tööandja jaoks on see mõttetu samm.”

Töövaidluskomisjoni kaudu töötajalt hüvitise nõudmist peab mõttetuks ka tekstiilifirma Baltic Fibresi juht Janek Haud. “Meil on osalustasu, et motiveerida töötajaid mitte puuduma,” ütles Haud.

Osalustasu tähendab palgast ligi 10 protsendi suurust preemiat, mida saab siis, kui töötaja on kõik päevad tööl olnud. Kuni kolme puudutud päevaga kaotab töötaja teatud osa boonusest, nelja puudutud päeva korral aga kogu preemia, selgitas Haud.

Kui töötajal on põhjuseta puudumine, siis saab ta käskkirja noomitusega ning kui neid koguneb mitu, siis järgneb vallandmine, märkis Haud.

Ligi 600 töötajaga Glaskeki personalijuhi Kati Õige sõnul ei ole neilt töötajad päevapealt ära läinud, enamik peab ikka etteteatamistähtajast kinni, kuid on olnud juhtum, kus töötaja soovis lahkuda kahenädalase etteteatamisega. Sellisel juhul oli vaja leida kompromiss.

“Lihttöötajat saab kiiresti asendada, kuid kui on vajadus töid ühelt inimeselt teisele üle anda, tuleb leida lahkuva töötajaga kompromiss,” nentis Õige. “Hüvitist ei ole me veel kelleltki nõudnud.”

Iga töötaja eest, kes on firmas arvel, tuleb maksta sotsiaalmaksu. See pole aga tööandjale kasulik, mistõttu lõpetavad tööandjad töölepingu omavoliliselt töölt puuduvate töötajatega distsiplinaarkaristusena.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 detsember 2005

• Palgaseadus
• Postimees

Kaire Uusen, reporter

Ametiühingutel õnnestus mitmekuulistel alampalgavaidlustel võidelda tööandjatelt välja vaid 3000-kroonine alampalk, sest soovitud 3300 krooni viiks tööandjate hinnangul paljud ettevõtted raskustesse.

Täna allkirjastatav riikliku alampalga kokkulepe tõstab uuest aastast alampalga seniselt 2690 kroonilt 3000 kroonile, mida tööandjad peavad erasektori jaoks siiski raskeks katsumuseks. Uueks tunnipalga alammääraks saab 17 krooni ja 80 senti.

«Tõsi on see, et alampalga tõus mõjub halvasti just teenindussektorile ja ka tootmisettevõtteile, kus on palju alampalga saajaid,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis.

Kriisi sõnul saab statistika järgi Eestis alampalka umbes kuus-seitse protsenti töötajatest. Seepärast ei oleks tema hinnangul tulnud 3300-kroonine alampalk kõne alla, sest viiks raskustesse just väiksemad ettevõtted ja kaotaks ühtlasi paljudel inimestel töötamise võimaluse.

11-protsendiline tõus

«Töö ei jää küll tegemata, aga ettevõtted peaks siis lahti laskma töötajad, keda praegu vaid madala palga tõttu tööl hoitakse,» rõhutas Kriis. Rahvusvahelises konkurentsis olevatele Eesti ettevõtetele alampalga tõus Kriisi hinnangul erilist mõju ei avalda, sest seal alampalga saajaid vaat et polegi.

«Arvan, et sõlmitud lepe on üsna mõistlik,» märkis Kriis. Tema sõnul on läbirääkimiste puhul tavaline, et küsitakse alati rohkem, kui lõpuks saadakse.

«Usun, et ka ametiühingud on tulemusega rahul, sest 11-protsendiline alampalga tõus on igati võrreldav keskmise palga kasvutempoga,» lisas Kriis.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga ütles, et kokkuvõttes on lepe siiski hea. «Oleks muidugi tahtnud suuremat alampalka, aga rohkem me sellest kivist välja ei pigistanud,» kommenteeris Taliga võitlust tööandjatega.

Tema sõnul leidub aga Eestis küllalt ka neid firmasid, kes ei tahaks 3000 kroonigi maksta. «Kui aga üleriigiline lepe on alla kirjutatud, on see kohustuslik ja on õigus nõuda kõigilt selle täitmist,» lisas Taliga.

Rohkem koostööd

Märkimisväärne on tema sõnul seegi, et juba neljandat korda kehtestatakse alampalk Eestis laiendatud kollektiivlepinguga. Uutmoodi on ka see, et ametiühingud ja tööandjad ei piirdunud seekord alampalga teemaga, vaid tegid koostööd ka näiteks kutsehariduse riikliku koolitustellimuse ja rahastamise suurendamisel.

«Eriti oluline on edasiminek palgasüsteemide korrastamisel, millele aitavad kaasa sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmine üleriigilise alampalgani aastaks 2008 ja ettevõtete makstava sotsiaalmaksu arvestamine riigihangetel osalejatele,» lausus Taliga.

Alampalgast sõltuvaid tasusid

• Eriolukorra ajal päästetöödel osalevatel isikutel, kes ei tööta töölepingu alusel ega ole riigiteenistujad, on palga maksmise aluseks kahekordne palga alammäär.

• Vabakutselisele loovisikule makstakse iga kuu loometoetust palga alammäära suuruses

• Töötute rakendamisel ajutisel tasulisel tööl, mis ei eelda ametialast ettevalmistust, peavad nad palka saama valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses.