Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2003

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Silva Männik

Töötuskassa nõukogu hakkab augustis arutama, mida teha töötukindlustusmaksetest kogunenud vaba rahaga, mida on oodatust rohkem üle jäänud.

Töötukassal on 1. märtsi seisuga raha kogunenud kokku 578,8 miljonit krooni, mis on lisatulu teenimas võlakirjades, intressi- ja rahaturufondides ja deposiitidel. Tänavu esimeste kuudega on tootlus olnud ligi 7%, kuid paigutused plaanitakse teha veelgi konservatiivsemaks jäädes siiski planeeritud 4% piirimaile.

Töötuskindlustuse hüvitiste kõrvalt on aga raha hakanud üle jääma oodatust rohkem, mistõttu tulevad Töötuskassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul arutusele, et kas järgmine aastal kindlustusmakset alandada, muuta väljamaksete perioode või laiendada makse väljastamist.
Töötaja maksemäär 0,5 kuni 2% maksustatavast töötasust ning tööandja maksab 0,25 kuni 1% töötajale makstud töötasust. 2002. ja 2003. aastal on maksemäärad olnud vastavalt 1% ja 0,5%.

Töötukassa nõukogu koosneb sotsiaalpartnerluse põhimõttel valitsuse, tööandjate ja –võtjate esindajatest.

Eelmise aasta keskmine töötasu oli töötukassa arvutuste kohaselt 141,1 krooni tunnist, mistõttu maksimaalseks töötuskindlustuse hüvitise määraks on hetkel 6351,30 krooni sõltumata sellest, milline on sel aastal töötuks jääva inimese palk. Hüvitise suurus ei või nimelt ületada 50%/40% kindlustatute kolmekordsest Eesti keskmisest kalendripäeva töötasust.
Tänavu veebruaris oli maksimumhüvitis 4600 krooni ja seda said 27 inimest.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 märts 2003

• Palgaseadus
• Postimees

Töötajate reaalsed sissetulekud on viimaste aastate jooksul jäänud sisuliselt samaks, sest vähenenud on ümbrikupalga maksmine ja ületunnitöö tegemine ning brutopalga kasvu on ära söönud inflatsioon, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Kui 1998. aasta lõpus oli töötaja keskmine netosissetulek 2761 krooni kuus, siis 2002. aasta alguses oli see vaid 2673 krooni, selgub Soome teadlaste Balti riikides läbi viidud tööelu uuringu baromeetrist.

Kuigi statistika kinnitab brutopalga pidevat kasvu, siis uuringu järgi on kolm põhjust, miks töötajate kätte jääv rahasumma on isegi vähenenud. 1998. aasta uuringust möödunud aja jooksul on vähenenud ümbrikupalga maksmine ja tasustatud ületunnitöö tegemine.

Keskmist palgataset alandab ka see, et uusi töökohti lisandub peamiselt teenindussfääris, kus palgad on suhteliselt madalad.

Kuigi vähenenud on mustalt tehtav töö ja ületunnitöö, on see toimunud ainult tasustatavate ületundide arvelt. Täielikult kompenseerimata või vabade päevadena korvatavate ületunnitööde maht on jäänud endiseks.

Kahe uuringu vahelisel ajal on kasvanud ka kirjalike tähtajatute töölepingute alusel sõlmitud püsivate töösuhete arv. Kuigi Euroopa Liidu maadega võrreldes on Eestis endiselt väga kõrge tähtajaliste töölepingute osa (23 protsenti), siis võrreldes Läti ja Leeduga on see oluliselt madalam. Vähenenud on ka ebaseaduslike ehk suuliste lepingute arv.

Eesti, Läti ja Leedu tööelu baromeeter koostati Soome tööministeeriumi poolt koostöös Helsingi Ülikooliga. Uuring analüüsib tööelu muutusi 1998. aasta lõpust 2002. aasta alguseni. Esimene samalaadne uuring pärineb aastast 1999.

PM Online

Üksikasjad

Avaldatud: 13 märts 2003

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Oktoobris jõustunud uus ravikindlustuse seadus ei anna töötajale õigust puududa kolm kalendripäeva aastas tervislikel põhjustel.

Paljud firmad on selle võimaluse säilitanud asutuse sisekorraeeskirjas või töölepingutes, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui varem võis ülemust teavitades kasutada keskmise palgaga kolme nn tervisepäeva enda või alla 14aastase lapse ravimiseks, siis nüüd tuleb ka päevapikkust kehva enesetunnet tõendada haiguslehega.

Tervisepäevade võimalus jäi alles töötajatel, kellel see kirjas nt kollektiivlepingus. “Kui lepingutes sellist punkti pole, tuleb töötajal iga kord, kui ta end halvasti tunneb või on laps pooltõbine, vabu päevi ülemuselt küsida,” on öelnud jurist Helve Toomla. “Võimalike vaidluste ärahoidmiseks oleks arukas saada puudumiseks kirjalik luba, olgu selleks kas või tööandja allkirjaga nõusolek töötaja avaldusel.”

Paljud firmad on siiski jätnud töötajatele tervise-, õigemini küll haigusepäevad alles.

“Panime tervisepäevad lepingutesse kui firmasoodustuse. Aastas on lubatud puududa kolm päeva, keskmine palk säilib,” ütles TNT Eesti personalijuht Katrin Alujev. Tema hinnangul ei olnud tervisepäevade seadusega ärakaotamine õige tegu. “Kerge külmetuse puhul on parem jääda päevaks-paariks koju ilma teisi tööl nakatamata ning polikliinikus külmetamata. Firmas, kus säärane soodustus puudub, sõltub kõik ülemuse vastutulelikkusest.”

2001. ja 2002. aasta ajutise töövõimetuse hüvitiste kulusid võrreldes ei ole nende tõusu märgata, ütles Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet. “Olgem ausad, ega neid päevi ka otseselt tervise turgutamiseks kasutatud. Nüüd on selletõttu olukord selgem ja paremini adutav – kui oled haige, vormistad selle kohta ka ajutise töövõimetuse lehe,” leidis Osvet.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 märts 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Kui teie eeltäidetud deklaratsioonil ei ole kuvatud mahaarvatavaid kulusid või kui mahaarvamiste andmed on vigased või ebatäpsed, siis pöörduge palun kulude tegemise kohta tõendi saamiseks isiku (koolitusasutus, pank...) poole, kellele te vastava summa tasunud olete. Tõendi alusel saate vastavad andmed deklaratsioonile lisada või ebatäpsused parandada.
Samas palume, et te teataksite maksuametile meili teel () või e-maksuameti kaudu isiku nime ja registrikoodi, kellele tehtud kulutuste andmeid deklaratsioonil ei ole. Andmete täpsustamiseks ja olukorra selgitamiseks on vajalikud teie nimi, isikukood ja kontaktandmed.
Isikute nimekirjad, kes on andmed mahaarvatavate kulude kohta maksuametile esitanud, leiate siit:
1) finantsasutused
Füüsiliste isikute poolt tasutud eluasemelaenu intressid
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel füüsilistelt isikutelt saadud kindlustusmaksed 
10016829 ERGO ELUKINDLUSTUSE AS
10142356 HANSAPANGA KINDLUSTUSE AS
10561490 SAMPO ELUKINDLUSTUS, AS
10055769 SEESAM ELUKINDLUSTUSE AS
10525330 ÜHISPANGA ELUKINDLUSTUS, AS

Füüsiliste isikute poolt soetatud vabatahtliku pensionifondi osakute ja nende soetamisel makstud summad 
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS

Füüsiliste isikute poolt tasutud õppelaenu intressid 
10060701 HANSAPANK, AS
10040839 SAMPO PANK, AS
10004252 EESTI ÜHISPANK, AS

NB! Eesti Ühispanga eluasemelaenu ja õppelaenu intresside andmeid näete, kui sisenete
e-maksuametisse läbi U-neti

2) koolitusasutused