Üksikasjad

Avaldatud: 06 jaanuar 2004

• Vanemahüvitise seadus
• Sotsiaalministeerium

Õigus vanemahüvitisele

Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.
Lapse kuue kuu vanuseks saamiseni on õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse kuue kuu vanuseks saamisest võib vanemahüvitist saada lapse isa.

Vanamahüvitise saamise periood

Õigus vanamahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. 2003. aastal sündinud laste vanematel, kes on lapsehoolduspuhkusel, tekib õigus vanemahüvitisele alates 1. jaanuarist 2004.

Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 365 päeva. Lapse 11-kuuseks saamiseni makstakse vanemahüvitist juhul, kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust.

Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne sünnitustähtaega, väheneb hüvitise maksmise periood nende päevade võrra, kui palju hiljem puhkusele jäädi.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Vanematel, kes hakkavad saama hüvitist alates 1. jaanuarist 2004, võetakse aluseks 2003. aasta tulud.
Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse kuude arvuga, mil vanem ei olnud rasedus- ja sünnituspuhkusel. Arvestusest jäetakse välja haiguslehel oldud päevad. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2004 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2003. aasta tulude alusel, jagatakse 2003. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab novembris 2004 ning vanemahüvitis veebruarist 2005, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2004. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.

2003. aastal sündinud laste puhul jäetakse arvestusest välja ka lapsehoolduspuhkusel oldud kuud. Näiteks juulis sündinud lapse vanemal, kes jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele maikuu alguses, võetakse arvesse kogu 2003. aasta tulu ning jagatakse see 4-ga. Nii ei vähene vanemahüvitis lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra.

Isa puhul arvutatakse vanemahüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal.

Kui vanem hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal ei töötanud, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2004. aastal on 2200 krooni.
Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek oli alampalgast väiksem, makstakse vanemahüvitist alampalga määras. 2004. aasta alampalk on 2480 krooni.
Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2004. aasta ülempiiriks on 15 741 krooni.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu. Kui vanemahüvitise suuruseks on aga alampalga määr ning aasta vahetudes alampalk tõuseb, makstakse uuel aastal vanemahüvitist uue alampalga suuruses.
Vanemahüvitis maksustatakse tulumaksuga.

Vanemahüvitis, teised peretoetused ja pension

Vanemahüvitise maksmise ajal peatatakse lapsehooldustasu maksmine selle lapse eest, kelle eest on õigus vanemahüvitisele. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi makstakse koos vanemahüvitisega. Vanemahüvitise pealt maksab riik ühe protsendi II samba pensionifondi iga sündinud lapse kohta.

Vanemahüvitise taotlemine

Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb esitada avaldus elukohajärgsesse pensioniametisse. Kaasa tuleb võtta pass või ID kaart ja lapse sünnitunnistus. 2003. aastal sündinud lapse puhul on vaja tõend tööandjalt lapsehoolduspuhkusel viibimise kohta. Vabas vormis kirjutatud tõendil peab olema kirjas lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi.
Kui taotleda vanemahüvitist enne märtsikuud, peab taotleja esitama TSM vormi (residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete kinnipidamiste ja arvestatud sotsiaalmaksu tõend), mille annab tööandja. Selle võib saata ka posti teel või edastada elektrooniliselt.
Alates veebruarist saab vanemahüvitist taotleda elektrooniliselt kodanikuportaali kaudu.

Vanemahüvitise väljamaksmine

Vanemahüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kuu eest: jaanuarikuu hüvitise väljamakse tehakse veebruaris jne. Hilisemal taotlemisel makstakse hüvitis välja tagantjärgi, kuid mitte rohkem kui 6 viimase kuu eest.

Vanemahüvitis ja töötamine

Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada. Kui töötasu jääb alla 2200 krooni kuus, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 2200 kroonise kuu töötasu puhul vähendatakse hüvitist. Uus hüvitis= (hüvitis+tulu)/1,2 - tulu. Vanemahüvitist ei maksta, kui tulu ületab 11 000 krooni kuus. Töötamise korral peab hüvitise saaja teavitama tulu saamisest pensioniametit igal kuul, mil tulu teeniti.
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul vanemahüvitis tulu teenimisel ei vähene.

Vanemahüvitise kohta saab lugeda ka sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt http://www.ensib.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 05 jaanuar 2004

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Peeter Raidla

Töötuskindlustuse seadus kohustab tööandjaid andma töölepingu lõpetamisel töötajatele tõendi makstud tasude ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kohta.

Vastava tõendi vormi on kehtestanud sotsiaalminister oma määrusega, öeldakse töötukassa teates.

Töötuskindlustuse seaduse § 42 järgi on tööandja kohustatud andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 12 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendrikuude lõikes.

Tõendi andmed on Töötukassale olulised kindlustatu kindlustusstaaþi ning keskmise kalendripäeva töötasu kindlakstegemisel. Töötukassa saab tööandjate antud tõenditelt kontrollida, kui palju mingi kuu eest on töötajale arvestatud tasu ning kinni peetud töötuskindlustusmakset.

Kindlustatu suhtes tuleb lugeda makse kinnipeetuks, kui see on arvestatud ja temale makstavatelt tasudelt kinni peetud. Seaduse kohaselt arvestatakse üks kuu kindlustusstaazhi kindlustatule, kes on maksnud töötuskindlustusmakset ühe kalendrikuu eest, sõltumata selles kalendrikuus töötatud päevade arvust. Maksuameti andmetest, mis tööandjad esitavad kassapõhiselt, ei ole võimalik kindlaks teha, missuguste kuude eest on tasu makstud ning seega ei saa selle põhjal määrata kindlustusstaazhi pikkust.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 jaanuar 2004

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Alates 2004. aastast muutuvad tööõnnetus- või kutsehaigushüvitiste (kahjuhüvitiste) maksustamise põhimõtted. Kahjuhüvitistele sätestatud maksuvabastust rakendati 2003. aastal rahvapensioni määra ulatuses.
2004. aastast rakendatakse tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maamaksuseaduse muutmise seaduse paragrahvide 19 ja 35 järgi hüvitise väljamaksmisel aga täiendavat maksuvaba määra (12 000 krooni kalendriaastas ehk 1000 krooni kuu kohta).

Alates 01.01.2004 tuleb maksumaksjatel, kes saavad tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist, esitada väljamaksjale täiendava maksuvaba tulu arvestamiseks eraldi avaldus. Juhul, kui kahjuhüvitise väljamaksjaid on mitu, peab hüvitise saaja ise valima, millisele väljamaksjale ta avalduse esitab. Avalduse saab esitada ainult ühele väljamaksjale.

Kahjuhüvitise väljamaksjal on õigus väljamakse tegemisel tulumaksu kinnipidamisel arvestada täiendavat maksuvaba tulu ainult avalduse alusel. Juhul, kui väljamakse tegemise päevaks avaldust esitatud ei ole, siis ei tohi väljamaksja tulumaksu kinnipidamisel täiendavat maksuvaba määra rakendada.

Seega soovitame hüvitise saajatel esimesel võimalusel esitada väljamaksjale täiendava maksuvaba määra arvestamiseks sellekohane avaldus vabas vormis. Väljamaksjatel palume tähele panna, et ilma avalduseta ei ole Teil õigust tulumaksu kinnipidamisel täiendavat maksuvaba määra rakendada.

Maksuamet
05.01.04

Üksikasjad

Avaldatud: 02 jaanuar 2004

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

TALLINN, 2. jaanuar (EPLO) - Võrreldes 2002. aastaga suurenes töötuskindlustusega hõlmatud isikute keskmine kalendripäeva töötasu eelmisel aastal 31 krooni ja 88 senti.

Töötuskindlustusmakset maksis 2003. aastal 592 376 inimest.

Kindlustatute töötuskindlustusmaksete kogusumma oli 374 106 554 krooni. Keskmine kalendripäeva töötasu on laekunud maksete järgi 173 krooni ja 02 senti.

2002. aasta andmete järgi oli kindlustatute keskmine kalendripäeva töötasu 141 krooni ja 14 senti, mille järgi oli eelmisel aastal maksimaalne töötuskindlustushüvitis kuus 6563 krooni. 2004. aastal on maksimaalne töötuskindlustushüvitis kuus 8045 krooni ja 45 senti.

Vastavalt töötuskindlustuse seadusele arvutab töötukassa jooksva kalendriaasta esimesel tööpäeval välja kindlustatute Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu, mis on oluline hüvitise maksimummäära arvutamisel.