Artiklid

Viimase nädala jooksul on Eesti Päevalehes ilmunud palju kirjutisi õpetajatelt ja õppejõududelt. Kohe näha, et neil on alanud puhkus, mis laseb igapäevarahmeldamise asemel mõtiskleda Eesti hariduse ja oma elukutse tuleviku üle.

Aga ilma naljata, perspektiiv – mitte niivõrd õpetajate endi, kuivõrd haridust vajavate laste ja noorte väljavaade – on kehv, kui lasta asjadel vanaviisi edasi veereda. Õpetajaskonna vananemisega on meid küll hirmutatud juba aastaid ja haridussüsteem funktsioneerib ikka veel, aga tasapisi on pensionieas või peaaegu selles vanuses õpetajate osakaal muudkui kasvanud. Kui noori õpetajaid tuleb juurde vähe, nagu neid tulebki, siis haridussüsteemi kokkukukkumisest pääsu pole.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031442/juhtkiri-opetajad-pakuvad-ja-ootavad-lahendusi

Aine õpetamine on valemis vaid üks osa, mis ühel õpetajal tuleb üpris väikese vaevaga välja, kuid õpetajaks olemine ei seisne ainult õpetamises.

Sellele, mida õpilane mulle on usaldanud, mõtlen õhtul enne uinumist, perega nädalavahetusel loomaaias olles, lõunasööki tehes - suvalisel hetkel oma päevast. Sellel hetkel, kui ta jagab kõige suuremat, kõige isiklikumat muret, olen saanud endale juurde veel ühe lapse. Ta on osa perest, ta ei ela minuga koos, ma ei pea teda toitma ja talle riideid selga ostma, kuid ta on minuga pidevalt kaasas.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031382/paeva-teema-kea-pelapson-mida-nad-hadaldavad-vaadaku-kui-vahe-saavad-palka-muujad

Erialade dubleerimine ja ülikoolide omavaheline konkureerimine on samuti üks lisakulusid tekitav probleem.

Kui näiteks informaatikat saab õppida nii Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis kui ka TTÜs, siis tähendab see, et niigi napp õppejõudude kaader on laiali jaotatud kolme kooli vahele. Mõttekoht on ka selles, et mitut ülikooli on ikkagi miljoni elanikuga riigis maksumaksjale jõukohane ülal pidada.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031348/paeva-teema-ivo-muursepp-rahastagem-vaid-erialasid-mida-tooturg-vajab-ulejaanud-on-hobid

Järelkasvu põud õpetajaskonna ja ainedidaktikute hulgas on seotud ebaõnnestunud palgapoliitikaga.

Tallinna Reaalkool ning SA Eesti Teadusagentuur on alates 2015. aastast iga kahe aasta tagant korraldanud rahvusvahelisi reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentse, kus õpetajate järelkasvu nappuse teemat on käsitletud nii paneeldiskussioonides kui ka ettekannetes. Iga korraga on arutelu toonid muutunud süngemaks, sest aastatega on hariduskriis muutunud tõsisemaks.

Alati kui õpetajad kõnelevad õpetajaskonna järelkasvust, nähakse ühe olulise murekohana ka õpetajakoolitusega seotud õppejõudude (eriti ainedidaktikute) järelkasvu nappust. Tõsiasi, et järelkasvu põud õpetajaskonna ja ainedidaktikute hulgas on seotud ebaõnnestunud palgapoliitikaga ning haridusvaldkonna alarahastamisega, on nii akadeemikutele, üldhariduskooli õpetajatele, koolijuhtidele ning haridusjuhtidele kui ka mitmetele partneritele üheselt selge.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120031176/paeva-teema-madis-somelar-uhe-uue-opetaja-kujunemine-votab-8-10-aastat-oppejou-puhul-veel-kauem

Lugeja küsib: Olen kuulnud, et 1. augustist tuleb töötajale teha teatavaks millisele asutusele maksusid ja makseid tasutakse ning milline kaitse töötajale nende tasumisega kaasneb. Kas see tähendab, et alates 1. augustist tuleb töötaja eest maksta uut maksu või makset?