Artiklid

Lauri Tankler

Ann-Marii Nergi

Enamik Eesti töötajaid saab järgmisest aastast iga kuu rohkem raha kätte, aga selle raha kättesaamine nõuab senisest rohkem planeerimist.

Aasta tagasi detsembrikuus kiitis riigikogu uus koalitsioon 55 poolthäälega heaks suure maksumuudatuste eelnõu, millega muu hulgas otsustati ära, et 2018. aastast tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni kuus. See summa hakkab vähenema alates 1200 eurost ja jõuab alates 2100-eurosest kuusissetulekust nulli.

Uus süsteem on lihtne, kui seda niimoodi kahe lausega kirja panna, kuid rakendatuna ülikeeruline, sest nõuab inimestelt palju suuremat tähelepanu sellele, kuidas tööandja nende palgalt tulumaksu arvestama hakkab. Vastasel korral võib leida end 2019. aasta alguses tulu deklareerides olukorrast, kus sind ootab mitmesajaeurone maksunõue.

Edasi loe originaalis Ärilehest

Eesti Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit allkirjastasid värske alampalga kokkuleppe, mille järgi tõuseb Eesti miinimumpalk 2018. aasta algusest 500 eurole ja minimaalne tunnipalk 2,97 eurole

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson rääkis, et kõnelused alampalganumbri kokku leppimiseks olid tavapärasest keerulisemad, kuna miinimumpalga tõusu eelduseks oli jõuda ühisele arusaamale ka pikemaajalises metoodikas, kuidas miinimumtöötasu tulevikus tõusma peaks.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee

Evelyn Liivamägi,
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja
SISUTURUNDUS

Järgmine aasta toob suurele osale inimestest kaasa maksuleevenduse, kui maksuvaba tulu määr kerkib 500 euroni. Madalama ja keskmise palgaga inimesed võidavad selle tulemusel iga kuu tervelt 64 eurot. Samas tuleb oma tulul silm peal hoida, et vältida tulumaksu juurde tasumist 2019. aastal.

Alates järgmisest aastast jaguneb saadava maksuvabastuse suurus kolme peamisesse gruppi. Kui sinu aastane brutotulu on kuni 14 400 eurot ehk 1200 eurot kuus, siis on sul võimalik kasutada maksimaalset maksuvabastust, mis on 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Ärilehest

PM Tarbija

Lugeja soovib teada, kes peab võtma vastutuse ehitusplatsil juhtunud tööõnnetuse eest, kui koordinaator oma kohustust ei täida.

«Minu ettevõte on ühel ehitusel peatöövõtja. Peatöövõtjana pean määrama ehitusplatsile tööde tegemise ajaks koordinaatori, kes peab korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust, regulaarseid üldkontrolle ning jälgima, et kõigil oleksid ohule vastavad isikukaitsevahendid. Kui nüüd koordinaator oma kohustust ei täida, siis kes vastutab alltöövõtja töötaja tööõnnetuse korral?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:

«Iga tööõnnetuse juhtum on erinev ning vastuse annab töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid. Ehituse tegevusalal on nõuded kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega «Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses». Määrus ütleb, et koordinaatori määramine ei vabasta ehitusettevõtjat ega ehitise omanikku nende kohustuste täitmisega seotud vastutusest ning peatöövõtja vastutab selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Postimehes

SISUTURUNDUS

Alates 2018. aastast muutub tööandja jaoks tulumaksu kinnipidamisel igakuise maksuvaba tulu arvestamine. Töötaja maksuvaba tulu täpne suurus hakkab sõltub tema aastasest tulust ning tööandja peab isiku maksuvaba tulu arvutamisel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil lähtuma kuupõhisest väljamaksest.

See tähendab, et tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil (TSD) kaob ära alates kalendriaasta algusest maksuvaba tulu summeeritud arvestus ning kui mõnel kuul jääb töötajale väljamakse tegemata, siis jääb ka sel kuul maksuvaba tulu arvestamata (nt seoses töötaja puhkusega või haigusega). Samuti kaovad üldise maksuvaba tulu tõusuga 500 euroni ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele ehk TSD-lt kaovad ära maksuvaba tulu liigid 620 ja 630.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Ärilehest