Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 28.12.2018, 45
2019. aasta riigieelarve seadus
Vastu võetud 12.12.2018
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (tuhandetes eurodes)
Tabelit näeb originaalis.
§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 468 eurot kalendrikuus;
2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;
3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus;
4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 117-eurose kuusissetuleku korral 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 117,01 kuni 234 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 234,01 kuni 468 eurot 75 eurot õppekuus;
5) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus.
(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.
(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2894 eurot kuus.
(4) Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 500 eurot kuus.
(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.
(6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot;
2) seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,78 eurot;
3) seaduse § 231 lõike 4 alusel kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas;
4) seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse päevamäär 5,65 eurot;
5) seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatav stipendiumi päevamäär 3,84 eurot;
6) seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatav sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas.
(7) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatav ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 1955 eurot kuus;
2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule;
3) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 150 eurot kuus;
4) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse määr 540 eurot kuus ja toetuse suurus 115 eurot aastas.
(8) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 500 eurot.
(9) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
1) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 566 000 000 eurot;
2) seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 424 600 000 eurot;
3) seaduse § 61 lõike 42 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 5 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 500 000 eurot.
(10) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa kolme protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ette nähtud kulude summast.
(11) Muuseumiseaduse alusel on:
1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2019. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 41 533 000 eurot;
2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta;
3) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse „Taani kuldaja kunst”, millele saadetavate objektide omanik on Statens Museum for Kunst (Kopenhaagen), kavandatav vedamise periood 1. juunist 15. oktoobrini 2019 ja eksponeerimise periood 15. juunist 29. septembrini 2019.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:
T – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK
– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT
– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k
– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);
(AK – AT) ⚹ k
– kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;
ÜK
– kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus;
Cn
– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv rahvastikuregistri andmetel aasta alguse seisuga, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega täiskasvanud isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt, määratud hooldajaga puudega laste arv Sotsiaalministeeriumi andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 2018. aasta 10. novembri seisuga;
Pn
– arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega täiskasvanud isiku, määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes;
Hn
– elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse arvesse 50 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 7,96-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 3;
– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu, määratud hooldajaga puudega laste arvu ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ning tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;
TM
– kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks 2016. ja 2017. aastal korrutatuna 11,93-ga ning jagatuna 11,6-ga ning 2018. aastal korrutatuna 11,93-ga ja jagatuna 11,86-ga;
– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 2,5 protsenti üldise maa ja 2,0 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2018. aastal eurodes, millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused (sealhulgas alates 2019. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on arvestuslike määradega suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta) ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastused;
KK
– kaevandamisõiguse tasu muutmise kompensatsioon vastaval aastal;
VT
– püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik kuluvajadus;
Veetee
– regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise vahemaa pikkus kilomeetrites;
D
– arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta;
VElanik
– püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;
E
– arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta;
F
– arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, siis arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest;
HK
– enne 1993. aastat hoolekandeasutusse elama asunud isikute eest makstav hüvitis;
HISIK
– enne 1993. aasta 1. jaanuari hoolekandeasutusse elama asunud isikute arv Sotsiaalministeeriumi andmetel;
HM
– hüvitise määr isiku kohta.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist tulu- ja kulutasanduseks arvestatud toetus, siis antakse tulu- ja kulutasanduseks toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui kaks protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 4,96 eurot;
2) sündide registreerimise kulude hüvitis 11,28 eurot;
3) surmade registreerimise kulude hüvitis 6,84 eurot;
4) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise kulude hüvitis 5,64 eurot;
5) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmise kulude hüvitis 3,08 eurot;
6) isaduse vormistamise kulude hüvitis 11,28 eurot;
7) abielu vormistamise kulude hüvitis 43,07 eurot;
8) lahutuse vormistamise kulude hüvitis 31,11 eurot;
9) nime muutmise vormistamise kulude hüvitis 24,61 eurot;
10) soo muutmise vormistamise kulude hüvitis 8,20 eurot;
11) vaimulike juhendamise kulude hüvitis 20,51 eurot;
12) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamise, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamise, korduva tõendi või muu perekonnasündmuse dokumendi väljastamise ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemise ja parandamise kulude hüvitis 12,31 eurot.
(4) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.
§ 4. Riigieelarve kinnitamise täpsusaste
2019. aasta riigieelarve on koostatud täiseurodes, kuid kinnitatud ümardatuna tuhandeni.
§ 5. Valitsemisalade tegevuskulude liigendamine
Minister ja riigisekretär liigendavad oma valitsemis- või haldusala eelarve objektikoodiga TK kavandatud vahendid majandusliku sisu järgi ja administratiivselt, lähtudes kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajate vahel.
§ 6. Kaitseotstarbelise erivarustuse liigendamine
Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 4. jao Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust administratiivselt ja majandusliku sisu järgi, lähtudes hangete sisu täpsustumisest.
§ 7. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine
Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile ette nähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ette nähtud vahendite ulatuses.
§ 8. Sihtotstarbelised eraldised Vabariigi Valitsuse reservist
(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus kokku all planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi koosseisus võib Vabariigi Valitsus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus riigieelarve seaduse § 58 lõikes 3 nimetatud määrusega volitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtotstarbeliste vahendite eraldamist otsustama valdkonna eest vastutava ministri. Valdkonna eest vastutav minister võib vahendeid eraldada ainult Vabariigi Valitsuse määratud sihtotstarbeks.
§ 9. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kasutamine ja täiendav liigendamine
(1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide vahel piirmääraga vahendite mahtusid kuni viie protsendi ulatuses valitsemisala kulumudeli jaotatavate kulude mahust, kuid mitte rohkem kui 0,25 protsenti valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Muudatuste tegemise piirangut arvestatakse iga programmi kohta eraldi.
(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmidesisest vahendite liigendust tegevuskulude ja investeeringute vahel, muutmata seejuures riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud kinnisasjadesse investeeringute liigendust. Käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuskulude, investeeringutoetuste ja kinnisasjadesse investeeringute vahelist liigendust muudab Vabariigi Valitsus, kohaldamata riigieelarve seaduse § 56 lõikeid 2–4.
§ 10. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve
Käesoleva seaduse § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala soolise võrdõiguslikkuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 460 000 eurot.
§ 11. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon
Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
1) 2019. aastal 4,17 miljonit eurot;
2) 2020. aastal 5,03 miljonit eurot;
3) 2021. aastal 2,28 miljonit eurot;
4) 2022. aastal 0 miljonit eurot.
§ 12. Luba kapitalirendi kasutamiseks
Riigieelarve seaduse § 60 lõike 2 punkti 6 alusel on käesoleva seaduse § 1 6. osa 13. jao Välisministeeriumi valitsemisalal lubatud sõlmida kapitalirendi tingimustel sülearvutite ostuleping. Kohustuse suuruseks võib olla kuni 17 000 eurot ja lepingu tähtaeg on 2019. aasta 31. detsember.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
