TÖÖLEPINGU SEADUS

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2007

• Määrused
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Väljaandja : Sotsiaalminister
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst, terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
Avaldamismärge : RTL, 07.12.2006, 86, 1564

Hüvitise taotlemise avalduse vorm töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu
Sotsiaalministri 28. novembri 2006. a määrus nr 62

Määrus kehtestatakse «Töötuskindlustuse seaduse» § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse avalduse vorm hüvitise taotlemiseks töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral (lisa) ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu.

§ 2. Avaldusele lisatavad dokumendid

Hüvitise taotlemise avaldusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) tööandja asukohajärgse tööinspektsiooni kooskõlastus;
2) teenistussuhete lõpetamisel ainult ametnikega tööandja teatis;
3) tööandja kinnitatud väljavõtted töötajate ja avalike teenistujate tööraamatutest või kinnitatud koopiad töölepingutest või kinnitatud väljavõtted ametnike ametisse nimetamise käskkirjadest või korraldustest;
4) tööandja esindaja volitus, kui nimetatud isik ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht;
5) töötajate või avalike teenistujate keskmise kuupalga arvestused.

§ 3. Kehtetuks tunnistamine

Sotsiaalministri 3. jaanuari 2003. a määrus nr 5 «Hüvitise taotlemise avalduse vorm töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu» (RTL 2003, 8, 93) tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Minister Jaak AAB

Kantsler Maarja MÄNDMAA

Sotsiaalministri 28. novembri 2006. a määruse nr 62 «Hüvitise taotlemise avalduse vorm töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu»
lisa

AVALDUS TÖÖLEPINGUTE KOLLEKTIIVSE ÜLESÜTLEMISE HÜVITISE TAOTLEMISEKS

HÜVITISE TAOTLEJA
Tööandja nimi Registri- või isikukood
__ __ __ __ __ __ __ __ __ __
Aadress __________________________________ __ __ __ __ __
(sihtnumber)
Telefon _______________ e-post ______________ Faks _________________________
Isikute arv, kelle töö- või teenistussuhe lõpetatakse
Töötajate või avalike teenistujate koguarvi _____________________________
_____________________________
Töö- või teenistussuhete lõpetamise ajavahemik _____________________________

AVALDUS

Palun määrata ja maksta hüvitis seoses töölepingute kollektiivse ülesütlemisega järgmistele töötajatele:

TÖÖTAJATE VÕI AVALIKE TEENISTUJATE NIMEKIRI
Isikukood Ees- ja perekonnanimi Pideva töö- või teenistusstaaži pikkus hüvitise taotleja juures Keskmine kuupalk Töö- või teenistussuhte lõpetamise kuupäev Taotletava hüvitise suurus Töötaja panga-konto nr või selle puudumisel postiaadress

AVALDUSELE LISATUD DOKUMENDID:

[ ] tööandja kinnitatud väljavõtted töötajate ja avalike teenistujate tööraamatutest või kinnitatud koopiad töölepingutest või kinnitatud väljavõtted ametnike ametisse nimetamise käskkirjadest või korraldustest [ ] tööandja esindaja volitus, kui nimetatud isik ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht
[ ] tööinspektsiooni kooskõlastus [ ] töötajate või avalike teenistujate keskmise kuupalga arvestused
[ ] tööandja teatis teenistussuhete lõpetamisest ainult ametnikega

TÖÖANDJA ESINDAJA
Nimi ___________________________ Ametikoht ______________________________
Allkiri Kuupäev _________________________ 200__

i Märkida Tööinspektsioonile töölepingute kollektiivse ülesütlemise kooskõlastamise taotluse esitamise päeva seisuga, ainult ametnike koondamisel Töötukassale hüvitise taotlemise avalduse esitamise päeva seisuga.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuli 2015

• Määrused
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 18.07.2015, 4
Hetkel kehtiv

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord

Vastu võetud 11.06.2009 nr 91
RT I 2009, 31, 193
jõustumine 01.07.2009

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]

§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(11) Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses.
[RT I, 29.03.2013, 19 - jõust. 01.04.2013]
(3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuks avalikus teenistuses põhipalk avaliku teenistuse seaduse tähenduses või ametipalk avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses.
[RT I, 29.03.2013, 19 - jõust. 01.04.2013]
(4) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5, § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 3 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumine avalikus teenistuses avaliku võimu teostamise õiguse peatumiseks avaliku teenistuse seaduse 10. peatüki tähenduses.
[RT I, 29.03.2013, 19 - jõust. 01.04.2013]
§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused
(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Kui arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kuul töötasuna teenitud summa muutub töötajale sissenõutavaks pärast keskmise töötasu või muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu maksmise kuupäeva, siis varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada ei tule.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse kokkulepitud töötasu.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.
(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:
1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust;
2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu.
§ 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel
(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.
(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade ja töötasu võrra, millal töötaja töötasu vähendati „Töölepingu seaduse” § 37 alusel.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.
(4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja kohase töötundide arvuga päevas.
(5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas.
(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.
§ 4. Keskmise töötasu arvutamine kalendripäevatasu maksmisel
(1) Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse eelkõige tööandja makstava haigushüvitise ja kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(2) Keskmise töötasu arvutamisel põhipuhkusetasu maksmiseks ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.
[RT I, 29.03.2013, 19 - jõust. 01.04.2013]
(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral „Töölepingu seaduse” § 19 alusel.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(4) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(5) Keskmise kalendripäevatasu alusel makstava tasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu hüvitamisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.
[RT I, 11.10.2011, 4 - jõust. 01.01.2012]
(6) Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, võib töötajale puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu.
[RT I, 18.07.2015, 1 - jõust. 21.07.2015]
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuli 2009

• Määrused
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst, terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Avaldamismärge : RTI, 12.06.2009, 31, 193

Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 91

Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 8 alusel ja kooskõlas § 70 lõikega 1.

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel, sealhulgas puhkusetasu arvutamisele.

(2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

(3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuks avalikus teenistuses palgamäär «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

(4) Paragrahvi 2 lõike 5, § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 2 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumine avalikus teenistuses teenistussuhte peatumiseks «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.

§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused

(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad.

(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.

(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu.

(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.

(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.

(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:
1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust;
2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk. Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu.

§ 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel

(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.

(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ja millal töötaja töötasu vähendati «Töölepingu seaduse» § 37 alusel.

(3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.

(4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja kohase töötundide arvuga päevas.

(5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas.

(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

§ 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel

(1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.

(2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.

(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.

(4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga.

(5) Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kasutamata põhipuhkuse rahalise hüvitamise korral.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.
Peaminister Andrus ANSIP
Sotsiaalminister Hanno PEVKUR
Riigisekretär Heiki LOOT

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuli 2009

• Määrused
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst, terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp :
Avaldamismärge : RTI, 12.06.2009, 31, 194

Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord
Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 92

Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 66 lõike 3 ja § 135 lõike 3 ning «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 10 lõike 7 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrus reguleerib riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamist:
1) «Töölepingu seaduse» §-des 56 ja 57 ettenähtud alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest;
2) «Töölepingu seaduse» § 63 lõikes 2 ja § 135 lõikes 1 ettenähtud puudega lapse lapsepuhkuse ja lapsepuhkuse eest;
3) «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 10 lõikes 5 ettenähtud lapse rinnaga toitmiseks antud vaheaegade eest.

§ 2. Puhkusetasu ja keskmise töötasu arvutamine

(1) Puhkusetasu alaealise ja töövõimetuspensionäri põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest arvutatakse «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord» §-s 4 sätestatud korras.

(2) Keskmine töötasu puudega lapse lapsepuhkuse ning lapse rinnaga toitmiseks antud vaheaegade eest arvutatakse «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord» §-s 3 sätestatud korras.

(3) Lapsepuhkuse puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja kasutatud lapsepuhkuse tööpäevade arv 66 krooniga.

(4) Puhkusetasu ja keskmise töötasu arvutamisel on tööandjal õigus nõuda dokumente, mis tõendavad töötaja õigust alaealise või töövõimetuspensionäri põhipuhkusele, lapsepuhkusele, puudega lapse lapsepuhkusele või lapse rinnaga toitmiseks antud vaheaegadele.

§ 3. Tööandja kohustus maksta puhkusetasu ja keskmist töötasu

(1) Paragrahvis 1 ettenähtud juhtudel arvutab ja maksab töötajale puhkusetasu ja keskmise töötasu tööandja.

(2) Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta lapsepuhkust või puudega lapse lapsepuhkust teise tööandja juures.

§ 4. Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest

(1) Hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks täidab tööandja määruse lisas toodud andmiku ja esitab selle üks kord kuus Sotsiaalkindlustusametile.

(2) Andmikus näidatakse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses riigieelarvest §-s 1 ettenähtud juhtudel väljamakstavad summad.

(3) Sotsiaalkindlustusametil on õigus kontrollida tööandja esitatud andmete õigsust ja andmiku koostamise aluseks olnud dokumente.

(4) Sotsiaalkindlustusamet kannab andmikus toodud summa tööandja pangakontole kümne tööpäeva jooksul arvates puudusteta täidetud andmiku Sotsiaalkindlustusametisse saabumise päevast. Juhul kui tööandja esitatud andmik pole korrektselt vormistatud, võib Sotsiaalkindlustusamet kuni puuduste kõrvaldamiseni keelduda tööandjale summade ülekandmisest.

(5) Sotsiaalkindlustusamet peab tööandja esitatud andmete ja tööandja pangakontole ülekantud summade kohta eraldi arvestust.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.
Peaminister Andrus ANSIP
Sotsiaalminister Hanno PEVKUR
Riigisekretär Heiki LOOT