Palgaseadus
- Üksikasjad
Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst
Avaldamismärge : RTI, 29.08.2001, 71, 430
Keskmise palga arvutamise kord
Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määrus nr 275
Määrus kehtestatakse «Palgaseaduse» (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287) § 2 lõike 6 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Käesoleva määruse alusel arvutatakse keskmist palka seaduses ettenähtud keskmise palga säilitamise, tagamise ja maksmise juhtudeks. Seda ei rakendata ravikindlustuse hüvitise arvutamisel.
(2) Käesolevat määrust kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute ning avalike teenistujate (edaspidi töötaja) keskmise palga arvutamiseks kõigi era- ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste tööandjate (edaspidi tööandja) juures.
(3) Kollektiiv- ja töölepingus võivad pooled kokku leppida keskmise palga arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas määruses.
§ 2. Keskmise palga arvutamise alused
(1) Keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.
(2) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist palka.
(3) Keskmise palga arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida «Palgaseaduse» kohaselt ei käsitata palgana.
(4) Keskmise palga arvutamisel võetakse lisatasu arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud, mida makstakse keskmise palga arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.
§ 3. Keskmise päevapalga arvutamine
(1) Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse (edaspidi kalendaarse) tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Kui töötajale ei arvutatud palka kõigi keskmise palga arvutusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd, vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende päevade võrra. Tööpäevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.
(2) Kui töö- või teenistussuhte peatumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul palka makstud, arvutatakse keskmine päevapalk arvutamise kuul kehtivast palgamäärast. Kui töölepingus, käskkirjas, korralduses ei ole palgamäära nimetatud, loetakse see võrdseks käesoleva määruse kohaselt arvutatud keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud.
(3) Kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära muutumise indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise palga maksmise vajaduse tekkimise ajal ja töö- või teenistussuhte peatamise ajal kehtinud palga alammäärade suhtena.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Nimetatud juhtudel kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära. Samuti ei kohaldata lõiget 3 siis, kui indekseeritud palgamäär on Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast suurem. Siis kasutatakse riigi keskmist palka.
§ 4. Keskmise päevapalga ümberarvutamine kindla ajaühiku kohta
(1) Keskmise tunnipalga arvutamiseks jagatakse arvutatud keskmine päevapalk poolte kokkulepitud tööajanormi kohase töötundide arvuga päevas.
(2) Keskmise päevapalga arvutamiseks summeeritud tööaja arvestuse korral korrutatakse keskmine tunnipalk tööajakavas ettenähtud töötundide arvuga päevas.
(3) Keskmise nädalapalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas.
(4) Keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.
§ 5. Rakendussäte
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.
Peaminister Mart LAAR
Sotsiaalminister Eiki NESTOR
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
- Üksikasjad
Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst
Avaldamismärge : RTI, 21.12.2001, 98, 619
Palga alammäära kehtestamine
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396
Määrus kehtestatakse «Palgaseaduse» (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287) § 2 lõike 7 alusel.
§ 1. Palga alammäära kehtestamine
Kehtestada 1. jaanuarist 2002. a tunnipalga alammääraks 10 krooni 95 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 1850 krooni.
§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 428 «Palga alammäära kehtestamine» (RT I 2000, 100, 643) tunnistatakse kehtetuks.
Peaminister Mart LAAR
Sotsiaalminister Eiki NESTOR
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
- Üksikasjad
Palga alammäära kehtestamine
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323
Määrus kehtestatakse «Palgaseaduse» (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 377; 111, 662) § 2 lõike 7 alusel.
§ 1. Palga alammäära kehtestamine
Kehtestada tunnipalga alammääraks 14 krooni 60 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 2480 krooni.
§ 2. Rakendussätted
(1) Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366 «Palga alammäära kehtestamine» (RT I 2002, 99, 583) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.
Peaminister Juhan PARTS
Justiitsminister
sotsiaalministri ülesannetes Ken-Marti VAHER
Riigisekretär Heiki LOOT
- Üksikasjad
Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366
Määrus kehtestatakse «Palgaseaduse» (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 377) § 2 lõike 7 alusel.
§ 1. Palga alammäära kehtestamine
Kehtestada tunnipalga alammääraks 12 krooni 90 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 2160 krooni.
§ 2. Rakendussätted
(1) Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396 «Palga alammäära kehtestamine» (RT I 2001, 98, 619) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a.
Peaminister Siim KALLAS
Sotsiaalminister Siiri OVIIR
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
- Üksikasjad
Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 374
Määrus kehtestatakse «Palgaseaduse» (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61, 375; 62, 377; 111, 662; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 88, 591; 2004, 71, 504) § 2 lõike 7 alusel.
§ 1. Palga alammäära kehtestamine
Kehtestada tunnipalga alammääraks 15 krooni 90 senti ja kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni.
§ 2. Rakendussätted
(1) Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323 «Palga alammäära kehtestamine» (RT I 2003, 83, 561) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.
Peaminister Juhan PARTS
Sotsiaalminister Marko POMERANTS
Riigisekretär Heiki LOOT
