Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 23.12.2015, 6
Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2015 otsus nr 717
2016. aasta riigieelarve seadus
Vastu võetud 09.12.2015
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud
Tabelit näeb originaalis.
§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 358 eurot kuus vastavalt seaduse § 5 lõike 21 punktile 3;
2) kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
3) doktoranditoetuse suurus 422 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
4) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 89,50 eurot 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 89,51 kuni 179 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 179,01 kuni 358 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2;
5) üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
6) üliõpilase põhitoetuse suurus 55,93 eurot ja täiendava toetuse suurus 28,13 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 42 lõikele 5.
(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.
(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2542,7 eurot kuus.
(4) Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatav lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus.
(5) Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 390 eurot kuus.
(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.
(7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
3) töötutoetuse päevamäär 4,41 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5;
6) madala sissetulekuga töötavale isikule tehtava tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr 228 eurot vastavalt seaduse § 373 lõikele 4;
7) tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas vastavalt seaduse § 231 lõikele 4.
(8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 909 eurot kuus ja alaealise isiku kohta 1945 eurot kuus;
4) vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimese liikme kohta 358 eurot kuus.
(9) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 250 eurot.
(10) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 390 eurot.
(11) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus.
(12) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 840 000 000 eurot vastavalt seaduse § 69 lõikele 2;
2) Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 577 000 000 eurot vastavalt seaduse § 61 lõikele 5.
(13) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
(14) Muuseumiseaduse alusel on:
1) 2016. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 42 000 000 eurot vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 1;
2) omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 2;
3) kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse „Fotorealism: 50 aastat hüperrealistlikku maali”, mille omanik on Tübingeni Institut für Kulturaustausch Saksamaalt, kavandatav vedamise periood 28. veebruarist 30. juunini 2016, eksponeerimise periood 17. märtsist 12. juunini 2016 vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 3.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:
T – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k
– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9;
Cn
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;
Pn
– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;
TM
– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2013., 2014. ning 2015. aastal korrutatuna 11,6-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud tulumaksuseaduse redaktsiooni § 5 lõike 1 punktis 1 toodud määraga;
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2015. aastal), millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused, sealhulgas alates 2016. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta, ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastuse mõju;
RM
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku tähtsusega maardlate maavarade kaevandamisõiguse tasu laekumine vastavalt 2013., 2014. ning 2015. aastal.
(2) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, arvnäitajate väärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määrusega.
§ 4. Valitsemisalade tegevuskulude liigendamine
(1) Minister ja riigisekretär liigendavad oma valitsemis- või haldusala eelarve TK-objektikoodiga kavandatud vahendid majandusliku sisu järgi ja administratiivselt, lähtudes kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajate vahel.
(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja taristuminister.
(3) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalse kaitse kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalkaitseminister ning ennetustegevuste ja teenuste jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab tervise- ja tööminister.
(4) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel rahvastikuregistriga seotud ülesannete täitmiseks tehtavate kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab siseminister.
§ 5. Tegevusala alusel määratud kulude tegemine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala ning põhiseaduslike institutsioonide vahel administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.
(2) Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.
§ 6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine
Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5, 450, 650 ja 206 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile ettenähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumile, Riigikantseleile või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ettenähtud vahendite ulatuses.
§ 7. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve kasutamine ja täiendav liigendamine
Haridus- ja teadusministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala programmidesisest vahendite liigendust tegevuskulude ja investeeringute vahel, muutmata seejuures riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud investeeringute kinnisasjadesse liigendust objektide kaupa. Haridus- ja teadusministri tehtavad muudatused kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga riigieelarve seaduse § 35 lõike 4 alusel sätestatud korra kohaselt.
§ 8. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon
Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
1) 2016. aastal –9,1 miljonit eurot;
2) 2017. aastal –1,3 miljonit eurot;
3) 2018. aastal –0,9 miljonit eurot;
4) 2019. aastal 0 eurot.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
