Väljaandja : Riigikogu
Akti või dokumendi liik : seadus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 06.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 31.12.2009
2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS
Vastu võetud 10.12.2008. a seadusega (RT I 2008, 60, 332), jõustunud 1.01.2009. a.
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
20.02.2009 (RT I 2009, 15, 93) 1.03.2009
18.06.2009 (RT I 2009, 35, 233) 6.07.2009
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (kroonides)
(TABELIT VAATA ORIGINAALIST.)
§ 2. Kululiikide määramine
Käesolevas seaduses tähendab a arvestuslikku ning ü ülekantavat kulu. Tähistamata kulusummad on kindlaksmääratud kulu.
§ 3. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav põhitoetuse suurus õppekuu kohta on:
1) õpilasel, kes õpib põhihariduse baasil põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekaval, 600 krooni;
2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval, 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni;
3) üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 920 krooni ja täiendav toetus 460 krooni;
[RT I 2009, 35, 233 ? jõust. 6.07.2009]
4) doktorandil 6000 krooni.
(2) Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2.
(3) Lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3.
(4) Vanemahüvitise määr on 4350 krooni kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse § 3 lõikele 6.
(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 400 krooni kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikele 1.
(6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 20 000 krooni vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitise ülemmäär 30 000 krooni vastavalt seaduse § 20 lõikele 4;
3) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 40 krooni vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
4) töötutoetuse päevamäär 32,90 krooni vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
5) stipendiumi tunnimäär 3,75 krooni vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
6) sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär 1200 krooni kuus vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.
(7) Toimetulekupiiri määr on 1000 krooni kuus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikele 11.
(8) Matusetoetuse suurus on 3000 krooni vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõikele 1.
(9) Okupatsioonire?iimide poolt represseeritud isikule ja temaga võrdsustatud isikule makstava tervishoiuteenuste ja ravimite hüvitise määr on 2500 krooni aastas vastavalt okupatsioonire?iimide poolt represseeritud isiku seaduse § 6 lõikele 1.
(10) Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 25 000 krooni vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse §-le 13.
(11) Väikelinnadesse ja maapiirkondadesse esmakordselt tööle asuvale pedagoogilise kõrgharidusega õpetajale makstava tagastamatu lähteraha suurus on 200 000 krooni, millest esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti, teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti kogu toetuse summast vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 381 ning kutseõppeasutuse seaduse §-le 301.
(12) Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 4350 krooni vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 21.
(13) Kassareservi suurus on 100 000 000 krooni ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär on 12 800 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 36 lõikele 1.
[RT I 2009, 35, 233 ? jõust. 6.07.2009]
(14) Välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht on 4 800 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 361 lõikele 1.
[RT I 2009, 35, 233 ? jõust. 6.07.2009]
(15) Eelarvelaenu suurim lubatud jääk vastavalt riigieelarve seaduse § 39 lõikele 2 on 9 800 000 000 krooni, millele lisandub käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud summa.
[RT I 2009, 35, 233 ? jõust. 6.07.2009]
(16) Kassalaenu suurim lubatud jääk on 6 500 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 40 lõikele 2.
(17) Vabariigi Valitsuse poolt antavate laenude suurim lubatud jääk on 3 000 000 000 krooni vastavalt riigieelarve seaduse § 401 lõikele 1.
[RT I 2009, 15, 93 ? jõust. 1.03.2009]
(18) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
(19) Psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus on 3000 krooni kuus.
(20) Ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega teenusele paigutatud isiku kohta on 8344 krooni kuus.
§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Eelarvete tasandusfondist (edaspidi tasandusfond) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus T arvutatakse järgmiselt:
T = (AK ? AT)*k,
AT=(TM2008+RM2008)*0,5+(TM2007+RM2007)*0,3+(TM2006+RM2006)*0,2+
T?tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK?konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT?konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k?toetustaseme koefitsient;
Cn?konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0?6 eluaastat) arv, kooliealiste (7?18 eluaastat) arv, tööealiste (19?64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute arv hooldajatoetuse aruandele vastavalt;
Pn?kohalike omavalitsuste arvestuslik keskmine tegevuskulu kroonides ühe lapse (0?6 eluaastat), kooliealise (7?18 eluaastat), tööealise (19?64 eluaastat), vanuri (65+ eluaastat), hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maantee ning tänava arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta kroonides;
?konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestusliku koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud kohalike omavalitsuste arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma kroonides;
TM?üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2006., 2007. ning 2008. aastal korrutatuna 11,4-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulumaksu määraga;
[RT I 2009, 15, 93 ? jõust. 1.03.2009]
?arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2008. aastal ning arvestades muudatusi looduskaitsealade osas 2009. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
RM?maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2006., 2007. ning 2008. aastal.
(2) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse, koolilõuna kulude, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse ning saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendava toetuse jaotuse omavalitsusüksuste vahel ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2009, 15, 93 ? jõust. 1.03.2009]
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel eraldatavate vahendite jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 6 sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemise kompenseerimise põhimõttest.
(4) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust omavalitsusüksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada igale omavalitsusüksusele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel vastavale omavalitsusüksusele eraldatud tasandusfondi summast.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite puhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused riigieelarvest saadud vahenditega asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite (välja arvatud lõikes 1 nimetatud toetus) ja riigieelarve kulude artikli 4500.01 alt eraldatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk kantakse omavalitsusüksuste poolt üle järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui eraldise andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.
§ 5. Toetustest ja majandustegevusest laekuvate tulude ning materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvate vahendite kasutamine
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220?3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks. Nimetatud summade arvel tehtavad kulud on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad artiklite 3220?3232 tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud summadega võrdses suuruses.
(2) Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele ja 2009. aasta jooksul. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda ainult toetuse andja.
(3) Riigi omandis oleva materiaalse ja immateriaalse vara tegelikult laekunud müügitulu osast, mis ületab käesoleva seaduse §-s 1 toodud vara müügist laekuva tulu suurust, on müüjal kuni kahe kolmandiku ulatuses õigus teha maa ja kinnisvaraobjektidega seotud investeeringuid (kuluartiklid 1550, 1551, 1554, 1555 ja 1556). Nimetatud kulude tegemise õigus tekib pärast müügi eest saadud rahaliste vahendite laekumist Rahandusministeeriumi ühendkontserni koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele.
§ 6. Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise ja renoveerimise kulude liigendamine
Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele käesoleva seadusega määratud artikli 15 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine ning artikli 4502 Sihtotstarbelised eraldised põhivara soetamiseks ja renoveerimiseks kulude objektilise liigenduse kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 7. Kindlustushüvitiste kasutamine
(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 3888 Eespool nimetamata muud tulud konto 388800 Kindlustushüvitised vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele ainult kindlustusjuhtumi kahjude kompenseerimiseks, kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kindlustushüvitiste laekumiste arvel tehtavaid kulusid võib üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 8. Vahendite eraldamine personali- ja majandamiskuludeks
Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks tegevuskulude liigendust personali- ja majandamiskuludeks kinnitanud, võib kuni nimetatud vahendite jaotuse kinnitamiseni eraldada valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele vahendeid alanud eelarveaasta igal kuul, kuid mitte enam kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse vastuvõtmist, kuni ühe kaheteistkümnendikuni Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise aasta personali- ja majandamiskulude summast.
§ 9. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine
(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeerium (regionaalministri vastutusala) artikli 4500 ühistranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister pärast 2009. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeerium (regionaalministri vastutusala) artikli 4500 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast 2009. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
§ 10. Valitsussektorisiseste eraldiste õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt kulude muutmine
Ministeeriumidel oma valitsemisala piires ja põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud valitsussektorisiseste eraldistega õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt seonduvate kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi, teavitades sellest kirjalikult Rahandusministeeriumi.
§ 11. Riigiasutuste ümberkorraldamisel, riigiasutuste tegevuse ümberkorraldamisel ning riigiasutuste likvideerimisel vabanevate vahendite kasutamine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ühinemisel või jagunemisel, ümberkorraldamisel valitsusasutuseks või ühendamisel olemasoleva valitsusasutusega või tegevuse ümberkorraldamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad oma reservi, ning nimetatud vahendite arvel finantseerida moodustatud või ümberkorraldatud riigiasutusi ning muid riigiasutusi ümberkorraldatud tegevuste osas.
(2) Vabariigi Valitsuse reservist riigiasutuste ühinemiseks või jagunemiseks, ümberkorraldamiseks valitsusasutuseks või ühendamiseks olemasoleva valitsusasutusega või tegevuse ümberkorraldamisel eraldatud vahendeid võib riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 12. Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping
(1) Käesoleva seaduse kulude artiklite 450 ja 452 all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping (edaspidi käesolevas paragrahvis leping) vastava põhiseadusliku institutsiooni või riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohaliku omavalitsuse üksustega võib sõlmida lepingu riigieelarve kulude artikli 450 all määratud eraldiste kasutamiseks. Eesti Haigekassale, Kultuurkapitalile, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja erakondadele määratud eraldise kasutamise kohta lepingut ei sõlmita. Samuti ei sõlmita lepingut käesolevas seaduses avalik-õiguslikele ülikoolidele esitatud riikliku koolitustellimuse tasumiseks, õppelaenude põhiosa kustutamiseks, maksudeks erisoodustustelt ja õppelaenude riigitagatiseks määratud eraldiste saajatega.
(2) Kuni lepingu sõlmimiseni on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimiseks kohustatud riigieelarvelise eraldise saajal õigus teha kulutusi jaanuarikuu jooksul kuni ühe kaheteistkümnendikuni eraldisest. Enne lepingu sõlmimist tehtud kulud kajastatakse lepingus.
(3) Lepingu väljamakse periood peab olema piiratud jooksva eelarveaastaga, ülekantavate kulude puhul järgmise eelarveaastaga. Eraldise saaja on kohustatud kandma lepingu kehtivusperioodil kasutamata jäänud eraldise riigieelarve tuludesse kümne tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates või taotlema vajaduse korral lepingu pikendamist.
(4) Lepingus sätestatakse:
1) lepingu objekt, s.o tegevused või projekt koos eesmärkidega ja lepingupoolte ühised huvid;
2) lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;
3) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
4) lepingu jõustumise tähtaeg;
5) lepingu muutmise tingimused ja kord;
6) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
7) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
8) eraldise väljamaksete kuupäevaline ajagraafik, välja arvatud juhul, kui väljamakseid teostatakse kuludokumentide alusel;
9) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks;
10) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord;
11) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas teabe mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;
12) tegevuse või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist või hindamist võimaldavad kriteeriumid;
13) muud andmed ja tingimused, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ning avalike huvide realiseerimiseks;
14) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).
(5) Riigieelarvelisest eraldisest väljamaksete tegemise alusdokument on leping, kui seaduses ei ole märgitud teisiti. Lepingu allkirjastatud koopia esitab põhiseaduslik institutsioon, ministeerium või Riigikantselei Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingu koopia võib esitada allkirjastatud elektroonilise faili kujul.
(6) Lepingu sõlminud põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei määratud asutusel ja Rahandusministeeriumil on õigus kontrollida eraldise saanud isiku esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust.
(7) Lepingu sõlminud põhiseaduslikul institutsioonil, ministeeriumil ja Riigikantseleil on õigus nõuda lepingu rikkumise korral eraldise saanud isikult leppetrahvi või talle eraldatud vahendite tagastamist.
(8) Riigi asutatud sihtasutused, välja arvatud Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, hoiavad lepingu objektiks olevat eraldist e-riigikassa kontol. Samuti hoiab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatud vahendeid e-riigikassa kontol. Riigi asutatud sihtasutus võib e-riigikassa kontol hoida ka muid sihtasutusele kuuluvaid vahendeid. Vahendite e-riigikassa kontol hoidmise eest sihtasutusele intressi ei maksta. 2009. aasta lõpuks e-riigikassa kontol oleva ning kassapõhises arvestuses kasutamata jääva eraldise hoidmist e-riigikassa kontol jätkatakse vastavalt 2010. aasta riigieelarve seaduses sätestatud tingimustele.
(9) Sõlmitud leping avalikustatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punktiga 32 põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei veebilehel viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingute avalikustamisel ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 10.
(10) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitavas lepingus ei pea sätestama lepingu täitmise aruandlusega seonduvat, välja arvatud juhul, kui vastavat teavet ei ole võimalik saada kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvast aruandlusest.
(11) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei ole lubatud katta eraldiste arvel.
(12) Eraldist saav isik on kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele. Kui isik ei ole raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud pidama eraldisena saadud raha kohta raamatupidamises eraldi kuluarvestust.
(13) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada riigieelarvelise eraldise kasutamise ja lepingu sõlmimise kohta lisatingimusi.
§ 13. Välisabi sildfinantseerimine
(1) Vabariigi Valitsuse korralduse välisabi projekti sildfinantseerimiseks valmistab ette Rahandusministeerium ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemisalas või halduses on välisabi saajaks olev riigiasutus, põhjendatud taotluse ning taotlust toetavate dokumentide alusel. Taotlus peab sisaldama ministeeriumi või Riigikantselei kinnitust, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.
(2) Kui välisabi saaja ei ole riigiasutus, võib välisabi projekti riigi poolt sildfinantseerida vaid laenu andmise teel riigieelarve seaduse § 401 alusel, tingimustel ja korras.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib ministeerium või Riigikantselei taotleda ka välisabiprogrammile sildfinantseerimist, kui sildfinantseerimise vahendeid kasutatakse välisabi väljamaksmiseks välisabi saajale enne välisabi laekumist välisabi andjalt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatakse muu hulgas piirmäärad, sildfinantseerimise vahendite tagastamise eest vastutav ministeerium või Riigikantselei, tagastamise tähtajad ning tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks Rahandusministeeriumi poolt vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.
§ 131. Enne kohustuse tekkimist tehtavate struktuuritoetuse väljamaksete piirmäär
Toetuste väljamaksmise suurim lubatud maht on 600 000 000 krooni vastavalt perioodi 2007?2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 45.
[RT I 2009, 35, 233 ? jõust. 6.07.2009]
§ 14. Eraldised Euroopa Liidule
Käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus kulude artikli 452.92 Eraldised Euroopa Liidule arvel kulude tegemise õigus on Rahandusministeeriumil ning rahandusministri volitusel Maksu- ja Tolliametil.
§ 15. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine
(1) Kui Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt toetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt ning eelnevalt tehtud kulude katteks laekub toetus Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt eeldatavasti kulude tegemise aastast erineval eelarveaastal, tuleb riigiasutusel eelnevate kulude tegemiseks kasutada välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt riigiasutusele tema poolt 2008. aastal tehtud lähetuskulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada lähetuskuludeks vastavalt tegelikule laekumisele.
[RT I 2009,15, 93 ? jõust. 1.03.2009]
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees. Struktuurivahendite rakendusasutusele ja -üksusele ettenähtud struktuurivahendite tehnilise abi meetmete toetuse summa suurendamine eelarveaasta kestel ei ole lubatud.
(3) Riigiasutustel on kohustus tagada Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadava toetuse kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
§ 16. Mitmeaastaste kohustuste võtmine struktuuritoetuse andmisel
Struktuuritoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu ja kohustuste võtmisel rakendatakse perioodi 2004?2006 struktuuritoetuse seaduses või perioodi 2007?2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud nõudeid.
§ 17. Täiendavate vahendite eraldamine aastatel 2007?2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks
(1) Täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (edaspidi täiendavad vahendid) eraldatakse Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks aastatel 2007?2015 järgmiselt:
1) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» ? 88 542 015 krooni;
2) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» ? 207 529 412 krooni;
3) elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Hariduse infrastruktuuri arendamine» ? 1 138 895 471 krooni (sealhulgas abikõlbmatu käibemaksu hüvitamiseks 570 005 471 krooni);
4) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 1 «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» ? 943 376 471 krooni;
5) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» ? 1 313 419 058 krooni (sealhulgas abikõlbmatu käibemaksu hüvitamiseks 1 027 893 176 krooni);
6) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 3 «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud» ? 1 450 708 456 krooni;
7) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine» ? 278 703 315 krooni;
8) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Infoühiskonna edendamine» ? 172 941 176 krooni.
(2) Eelarveaastaks eraldatavate täiendavate vahendite väljamaksete mahud määratakse vastava aasta riigieelarve seadusega. Täiendavatest vahenditest seni tehtud või kavandatud väljamaksete ja järgnevaks eelarveaastaks eelarvesse planeeritavate vahendite summaarne määr ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahtusid. Täiendavate vahendite eraldamine kajastatakse vastava aasta riigieelarve seaduses eraldiseisvatel eelarveridadel kulude all, mille raames märgitakse samal eelarvereal ka vahendite eraldamise ja kasutamise sihtotstarve.
(3) Kui täiendavad vahendid suunatakse kasutamiseks valitsusasutuste välistele juriidilistele isikutele, kajastatakse neid vastava aasta riigieelarve seaduses riigieelarvelise eraldisena ning nende vahendite kasutamisele kehtib käesoleva seaduse § 12 alusel määratud kord.
§ 18. Täiendavad otsetoetused põllumajandustootjatele
Käesoleva seaduse § 1 6. osa 8. jao Põllumajandusministeeriumi valitsemisala peatükis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet artikli 4 Eraldised real ühtne pindalatoetus ja täiendavad otsetoetused muudest või määramata allikatest laekumistega seotud vahendeid kasutatakse ka 2008. aasta täiendavate otsetoetuste väljamaksmiseks.
§ 19. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral
NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees.
§ 20 [Kehtetu ? RT I 2009, 15, 93 ? jõust. 1.03.2009]
§ 21. Riigieelarve kulude ja tulude vahe katmine reservide arvelt
2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe kaetakse 3 500 000 000 krooni ulatuses stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmisega ning sotsiaalmaksu laekumist ületavate pensionide väljamaksed tehakse vastavalt tegelikele kuludele erakorralisest pensionireservist.
[RT I 2009, 15, 93 ? jõust. 1.03.2009]
§ 22. Erakorralise pensionireservi ajutine kasutamine likviidsuse juhtimiseks
2009. aasta sotsiaalmaksu laekumist ületavate pensionide väljamakseteks mittekasutatavaid erakorralise pensionireservi vahendeid on lubatud kasutada riigieelarve jooksvate tulude ja kulude mittevastavuse korral ajutiseks likviidsuse juhtimiseks.
[RT I 2009, 15, 93? jõust. 1.03.2009]
