Väljaandja : Vabariigi Valitsus
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.06.2002 (eRT kasutuselevõtmine)
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv
PUHKUSETASU ARVUTAMISE KORD
Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 23.08. 2001. a määrusega nr 278 ( RT I 2001, 71, 433), jõustunud 1. 01. 2002.
Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
8.05.2002 nr 153 (RT I 2002, 41, 261) 20. 05. 2002
Määrus kehtestatakse « Puhkuseseaduse» (RT I 2001, 42, 233 ) § 23 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Määrust kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute ning avalike teenistujate (edaspidi töötaja) puhkusetasu arvutamiseks põhi- ja lisapuhkuse aja eest kõigi era- ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning teiste tööandjate (edaspidi tööandja) juures.
(2) Kollektiiv- ja töölepingus võivad pooled kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas määruses.
(3) Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Kui palga arvestamisel võeti arvesse töömaht või maksti lisatasu või preemiat, arvutatakse puhkusetasu päevatasu järgi.
§2. Päevatasu arvutamise alused
(1) Päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.
(2) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada.
(3) Päevatasu arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida «Palgaseaduse» kohaselt ei käsitata palgana.
(4) Päevatasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.
§3. Päevatasu arvutamine
(1) Päevatasu arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kui töö- või teenistussuhe oli nimetatud ajavahemikul peatunud, vähendatakse ajavahemiku pikkust nende päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.
(2) Kui töö- või teenistussuhte peatumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul palka makstud, arvutatakse päevatasu töötaja palgamäärast. Kui töölepingus, käskkirjas, korralduses ei ole palgamäära nimetatud, loetakse see võrdseks Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määruse nr 275 «Keskmise palga arvutamise kord» kohaselt arvutatud keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud.
(3) Kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära muutumise indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse puhkusetasu maksmise vajaduse tekkimise ajal ja töö- või teenistussuhte peatamise ajal kehtinud palga alammäära suhtena.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Nimetatud juhtudel kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära. Samuti ei kohaldata lõiget 3 siis, kui indekseeritud palgamäär on Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast suurem. Sel juhul kasutatakse riigi keskmist palgamäära.
[RT I 2002, 41, 261 - jõust. 20. 05. 2002]
§4. Puhkusetasu arvutamine põhi- ja lisapuhkuse aja eest
(1) Puhkusetasu ja töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga.
(2) Kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.
§5. Rakendussätted
(1) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1998. a määrus nr 278 «Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise korra kinnitamine» (RT I 1998, 111, 1836 ; 1999, 74, 697; 2000, 52, 337 ) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.
