Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2020
Avaldamismärge: RT I, 19.03.2019, 16
Vali redaktsioon:Eelmine...Järgmine...
Hetkel kehtiv
Täitemenetluse seadustik
Vastu võetud 20.04.2005
RT I 2005, 27, 198
jõustumine 01.01.2006
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
1. osa
ÜLDSÄTTED
1. peatükk
TÄITEDOKUMENDID JA TÄITEKORRALDUS
§ 1. Seadustiku reguleerimisala
Käesolev seadustik sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse.
§ 2. Täitedokumendid
(1) Käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest:
1) jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas;
2) halduskohtu jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja määrus menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta, samuti hüvitise väljamõistmise kohta avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest ning rahaliste nõuete täitmise tagamise kohta;
[RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.02.2014]
3) jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta;
4) jõustunud kohtuotsus ja -määrus väärteoasjas väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta;
41) ühtset patendikohut käsitleva lepingu (ELT C 175, 20.06.2013, lk 1–40) artiklis 82 nimetatud ühtse patendikohtu jõustunud otsused ja korraldused;
[RT I, 04.07.2017, 4 - jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe jõustumisega Eesti suhtes]
5) välisriigi kohtu Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend;
[RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
51) Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv välisriigi ametlik dokument;
[RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
6) vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus;
[RT I, 19.03.2019, 8 - jõust. 01.04.2019]
61) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu jõustunud otsus;
[RT I, 19.03.2019, 8 - jõust. 01.04.2019]
7) üürikomisjoni jõustunud otsus;
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
71) riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus rahaliste sissenõuete kohta;
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]
72) Eesti Advokatuuri aukohtu jõustunud otsus;
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
73) töövaidluskomisjoni jõustunud otsus, viivitamata täitmisele kuuluv otsus ja kompromissi kinnitamise määrus;
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
8) seaduses sätestatud kohtuvälise vaidluse lahendamise organi menetluses sõlmitud kokkulepe, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe lepitusmenetluses;
9) kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, lühimenetluses määratud mõjutustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta;
[RT I, 31.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
10) uurimisasutuse või prokuratuuri määrus varalise karistuse mõistmiseks või kuriteoga saadud vara konfiskeerimise otsustamiseks vajalike andmete kindlakstegemiseks ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kohtueelses menetluses, samuti prokuratuuri määrus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitise tagasinõudmise kohta;
[RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]
11) sunniraha ja asendustäitmise kulude sissenõudmise aluseks olev haldusakt;
12) maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta;
13) riigilõivuga maksustatud toimingu teinud ametiasutuse ettekirjutus riigilõivu sissenõudmiseks;
14) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
141) kinnisasja avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise menetluses tehtud otsus;
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
142) [kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
15) sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel;
16) kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta;
[RT I, 14.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
17) notari tasu arve notari ametitoimingu ja selle läbiviimisega seotud kulude kohta;
[RT I, 14.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
171) [kehtetu - RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
18) rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele;
181) elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele;
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
19) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks;
[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]
191) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette ehitise või selle osa kui vallasasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ehitise või selle osa pandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks;
192) notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks;
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
193) maareformi seaduse § 351 lõikes 9 nimetatud kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe või maavanema või Maa-ameti peadirektori otsus, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks;
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
20) parkimisjärelevalve teostamisel tehtud viivistasu otsus;
21) seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks;
22) Euroopa Ühenduse toimimise lepingu artikli 299 alusel antud nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga otsused, mis panevad rahalise kohustuse muudele isikutele peale riikide;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
23) nõukogu määruse (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 011, 14.01.1994, lk 1–36) artiklis 82 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 6/2002 Ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 003, 05.01.2002, lk 1–24) artiklis 71 nimetatud Siseturu Ühtlustamise Ameti otsused;
[RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009]
24) lepitusmenetluse käigus sõlmitud ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku 621. peatükis sätestatud korras kinnitatud ja täidetavaks tunnistatud kokkulepe;
[RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010]
25) lepitusseaduse §-s 26 sätestatud korras lepitusorgani kinnitatud kokkulepe;
[RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010]
26) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe;
[RT I, 14.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
27) käesoleva seadustiku § 23 lõikes 44, § 1491 lõikes 4 ja § 1531 lõikes 3 nimetatud korteriühistu tõend korteriomandist tuleneva nõude kohta.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 19 nimetatud kokkulepe kehtib kinnisasja või laeva omaniku õigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 nimetatud täitedokumendi alusel ei või sundtäitmist läbi viia, kui valdaja valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud ega lõpetatud sundtäitmise tõttu. Vaidluse õiguse lõppemise kohta lahendab maakohus valdaja hagi alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 27 nimetatud täitedokumendi alusel ei saa täitemenetlust alustada.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]
§ 3. Täitmise korraldus
(1) Täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Kohtutäituri õiguslik seisund ja distsiplinaarvastutus on sätestatud kohtutäituri seaduses.
§ 4. Territoriaalne alluvus
(1) Sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda.
(3) Kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni.
(4) Kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks on isikul õigus pöörduda Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poole.
§ 5. Täitemenetluse osalised
(1) Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.
(2) Täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad.
(3) Kinnisasja täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kelle kasuks on kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigus või tehtud õigust tagav kanne.
§ 6. Täitetoimingu tegemine isiklikult
[Kehtetu - RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
§ 7. Täitetoimingu tegemisest keeldumine
(1) Kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel.
(2) Kui kohtutäitur keeldub täitetoimingut tegemast, teeb ta viivitamata keeldumist põhjendava otsuse, milles selgitab ka otsuse peale kaebamise korda. Kohtutäitur toimetab otsuse puudutatud isikule kätte tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras.
(3) Kohtutäitur ei või keelduda kohtult menetlusdokumendi kättetoimetamiseks võtmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
§ 8. Kohtutäituri kohustused
(1) Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
(2) Kohtutäitur täidab rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018]
§ 9. Kohtutäituri taandamine ja manukatele esitatavad nõuded
(1) Kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on:
1) võlgnik või sissenõudja või tema esindaja, välja arvatud juhul, kui kohtutäitur nõuab sisse täitekulu;
2) võlgniku või sissenõudja alaneja või üleneja sugulane või õde, poolõde, vend või poolvend või ta on või on olnud abielus võlgniku või sissenõudja õe, poolõe, venna või poolvennaga;
3) võlgniku või sissenõudja võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps;
4) võlgniku või sissenõudja lapsendaja või lapsendatu;
5) võlgniku või sissenõudja abikaasa, võlgniku või sissenõudjaga püsivalt koos elav isik, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist;
6) otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
(11) Kohtutäitur peab ennast taandama ka juhul, kui menetlusosaliseks või täitetoimingust kasu saajaks on tema lähikondne pankrotiseaduse § 117 lõike 1 tähenduses, tema büroo töötaja või teine kohtutäitur, kellega ta peab ühist bürood. Täitetoimingu üleandmine kohtutäituri abile või asendajale ei ole vabandav asjaolu.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei loeta erapoolikust põhjustavaks asjaoluks kohtutäituri tasu sissenõudmist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(4) Kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule.
(5) Kohus kuulab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse saamisel ära kohtutäituri ja täitemenetluse osalise arvamuse. Kohus lahendab taanduse määrusega.
(6) Kohtutäituri taandamise korral antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Kui taandatakse kõik ühte piirkonda teenindavad kohtutäiturid, antakse täitedokument sissenõudja avalduse alusel täitmiseks võlgniku elu- või asukohale kõige lähemal asuvale kohtutäiturile. Kui sissenõudja ei esita üleandmise avaldust viie tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, määrab kohus taandatud kohtutäituri avalduse alusel asja üleandmise teisele kohtutäiturile.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 5 ja 6 sätestatut kohaldatakse ka täitemenetluses osalevatele manukatele. Manukaks olemist ei takista tegutsemine kohtutäiturina või töötamine kohtutäituri büroos.
§ 10. Dokumentide edastamine
(1) Kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
(2) Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos.
(21) Kohtutäitur on kohustatud tegema kõik vajalikud toimingud talle kättetoimetamiseks antud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kahe kuu jooksul menetlusdokumendi kättetoimetamiseks saamisest arvates.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(3) Kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale.
(4) Teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, dokumendi saatmise korral välisriiki seitsme päeva möödudes postitamisest alates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
§ 11. Kohtu pädevus täitemenetluses ja erandlik kohtualluvus
(1) Käesoleva seadustiku kohaselt on maakohtu pädevuses:
1) trahvi määramine;
2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine;
3) läbiotsimisloa andmine;
4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine;
5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine;
6) sundvalitseja määramine ja vabastamine;
7) muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjad alluvad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma.
(3) Kohtunikuabi võib kohtuniku asemel teha käesolevas seadustikus sätestatud kohtumäärusi trahvi määramise ja sundvalitsemise asjus.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
§ 111. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 rakendamine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), alusel tehtud Euroopa arestimismäärus kuulub Eestis täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse Eestis hagi tagamise määruse täitemenetluse kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 655/2014 ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse alusel täitemenetluse alustamiseks ei nõuta allkirjastatud täitmisavalduse esitamist käesoleva seadustiku § 23 tähenduses.
(3) Arvelduskonto arestimiseks edastab kohtutäitur krediidiasutusele arestimisakti asemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 19 kohase Euroopa arestimismääruse A-osa ja Euroopa arestimismääruse arestimisakti.
(4) Euroopa arestimismääruse täitmisel ei kasutata elektroonilist arestimissüsteemi.
(5) Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis märgitud ulatuses raha, ei loeta pärast arestimise hetke kontole laekuvaid summasid arestimisel puudu jäänud osa ulatuses arestituks.
(6) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõuet, kohaldatakse käesoleva seadustiku § 65 lõiget 4.
(7) Krediidiasutus esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 25 kohase kinnituse raha arestimise kohta kohtutäiturile viivitamata pärast arestimistoimingu tegemist.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 25 kohase avalduse vormi elektrooniline versioon avaldatakse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 34 lõike 1 ja artikli 35 lõike 4 kohaselt on pädev õiguskaitsevahendit rakendama kohtutäitur.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 artikli 4 punkti 14 kohaselt on nimetatud määruse artikli 23 lõigete 3, 5 ja 6, artikli 25 lõike 3, artikli 27 lõike 2, artikli 28 lõike 3 ja artikli 36 lõike 5 teise lõigu kohaselt pädev dokumente vastu võtma, edastama ja kätte toimetama kohtutäitur.
[RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017]
2. peatükk
TÄITEDOKUMENDI TÄITMISE EELDUSED
§ 12. Täitedokumendi jõustumismärge
(1) Täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni ja üürikomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata.
[RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]
(2) Töövaidluskomisjoni ja üürikomisjoni otsusele väljastab jõustumismärke vastav komisjon pärast otsuse jõustumist.
[RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]
(21) Käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktis 22 nimetatud täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Justiitsministeerium.
[RT I 2006, 61, 457 - jõust. 01.01.2007]
(22) Käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktis 23 nimetatud täitedokumendile lisab kinnituse otsuse täidetavuse kohta Patendiamet.
[RT I 2009, 4, 24 - jõust. 01.03.2009]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud täitedokumendi võib võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada täpsemad nõuded täitedokumentide jõustumise muul viisil kontrollimiseks.
(4) Kohtutäituril on õigus lõpetada menetlus, kui selgub, et täitedokument on menetlusse võetud käesoleva paragrahvi nõudeid rikkudes.
§ 13. Täitemenetlus abikaasa vara suhtes
(1) [Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 2 - jõust. 29.03.2019]
(2) Oma olemuselt ainult ühe abikaasa isiklikuks kasutuseks sobiva asja puhul eeldatakse, et asi kuulub abikaasale, kes seda asja peaks selle olemuse kohaselt kasutama.
§ 14. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale
(1) Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.
(11) Kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust.
[RT I, 19.03.2019, 2 - jõust. 29.03.2019]
(2) Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
[RT I, 19.03.2019, 2 - jõust. 29.03.2019]
§ 15. Sissenõude pööramine seltsinguvarale
Sissenõude pööramiseks seltsinguvarale on vajalik kõikide seltsinglaste suhtes kehtiv täitedokument.
§ 16. Täitemenetluse jätkamine pärast võlgniku surma
(1) Enne võlgniku surma alanud täitemenetlus jätkub tema pärandvara suhtes, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Kui täitetoiming tuleb teha võlgniku juuresolekul või sellest tuleb talle teatada, määrab kohus sissenõudja avalduse alusel pärijale ajutise esindaja, kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja.
§ 17. Täitemenetlus enne pärandist loobumise tähtaja möödumist ja pärandi vastuvõtmist
Enne pärandist loobumise tähtaja möödumist või pärandi vastuvõtmist võib pärandvara kohta käiva nõude alusel viia täitemenetlust läbi üksnes pärandvara suhtes. Pärandvarale ei või sel juhul sissenõuet pöörata pärija isiklike kohustuste põhjal.
§ 18. Täitedokumendi täitmisele võtmine õigusjärgluse ja vara valduse ülemineku korral
(1) Kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.
(11) Elatisnõude üleminekut riigile tõendab perehüvitiste seaduse § 57 lõike 1 alusel elatisabi määramise otsus ja täitemenetluse aegse elatisabi väljamaksmise toimingu väljavõte.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(12) Sissenõudja õigusjärglane võib ühineda algatatud täitemenetlusega.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse pärija suhtes ka juhul, kui tema suhtes kehtib eelpärija või testamenditäitja suhtes tehtud kohtulahend.
(3) Kui sissenõudja ei tõenda õiguste üleminekut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendiga, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõudega tunnustada täitedokumendist tuleneva õiguse või kohustuse üleminekut.
§ 19. Täitemenetluse algus tähtajalise või tingimusliku nõude puhul
(1) Kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist.
(2) Tingimuse saabumist tuleb kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega.
§ 20. Sissenõudja tagatisest sõltuv täitemenetlus
Kui täitemenetlus sõltub sissenõudja tagatisest, võib täitemenetlust alustada üksnes juhul, kui tagatise andmist tõendab kirjalik dokument ja dokumendi ärakiri on võlgnikule kätte toimetatud või toimetatakse kätte koos täitmisteatega.
§ 21. Samaaegne vastastikune täitmine
(1) Kui täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, ei või kohtutäitur täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumist ei ole vaja teha, kui sissenõudja esitab kirjaliku dokumendi selle kohta, et sissenõudja kohustus on täidetud või et võlgnik täitmise vastuvõtmisega viivitab, ja dokumendi ärakiri on võlgnikule edastatud või edastatakse koos täitmisteatega.
§ 22. Täitmiseks vajaliku dokumendi väljastamine sissenõudjale
Kui sissenõudja vajab sundtäitmiseks pärimisõiguse tunnistust või muud dokumenti, võib ta võlgniku asemel nõuda notarilt või ametiasutuselt selle väljastamist. Sissenõudja peab seejuures esitama täitedokumendi.
3. peatükk
TÄITEMENETLUSE ÜLDTINGIMUSED
1. jagu
Täitemenetluse alustamine
§ 23. Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamine
(1) Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul.
(2) Täitmisavaldus esitatakse kohtutäiturile kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kohtutäituri nimi;
2) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja sidevahendite numbrid, juriidilise isiku puhul registrikood, selle puudumise korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele, asukoht ja sidevahendite numbrid;
3) kui sissenõudjat esindab avalduse esitamisel esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus;
4) võimaluse korral andmed võlgniku vara kohta.
(3) Kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale, tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse sissenõue pöörata. Sissenõudja nimetab mitme kinnisasja korral, millisele neist ta soovib sissenõude pöörata.
(4) Täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Täitedokument esitatakse eesti- või ingliskeelse algdokumendina või eesti- või ingliskeelse ametliku või kinnitatud tõlkena. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tehtud täitedokument lisatakse menetleja kinnitatud ärakirjana.
[RT I, 04.07.2017, 4 lisatud neljas lause jõustub samal ajal ühtset patendikohut käsitleva lepingu ning ühtse patendikohtu Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe jõustumisega Eesti suhtes]
(41) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.
[RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
(42) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]
(43) [Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]
(44) Kui korteriühistu soovib sissenõude pööramist korteriomandile, tuleb täitmisavaldusele lisaks täitedokumendile lisada korteriühistu kehtiv majanduskava ja tõend järgmiste andmetega:
1) korteriomandist tuleneva sellise nõude suurus, mis on muutunud sissenõutavaks kuni kolm kuud enne avalduse esitamist, ja selle nõude põhjendatuse kontrollimist võimaldavad andmed;
2) majandamiskulude edasise arvestuse alus.
[RT I, 13.03.2014, 3 - jõust. 01.01.2018]
(45) Kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kui sissenõudja on andnud täitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded, kohustub ta viivitamata teavitama kohtutäiturit, kui võlgnik täidab need nõuded otse sissenõudjale.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(5) Kui sissenõudja nimel esitab täitmisavalduse esindaja ja kohtutäituril ei ole võimalik endal viivitamata kontrollida esindusõiguse olemasolu, tuleb avaldusele lisada esindusõigust tõendav dokument.
(6) Täitmisavalduse ja täitedokumendi võib esitada elektrooniliselt. Avaldus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul tehniliselt turvalisel viisil. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada täitmisavalduste ja täitedokumentide elektroonilise esitamise tehnilisi nõudeid.
§ 231. Avaliku võimu kandja nõuete jaotamine
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 06.03.2015]
(1) Avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Vabariigi Valitsus võib avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korras täpsustada korraga hõlmatud isikute ja nõuete ringi ning nõuete täitemenetluses täitmisele esitamise tingimusi infotehnoloogiliste tõrgete korral.
(3) Riik, riigiorgan, kohaliku omavalitsuse üksus või selle organ või muu avalik-õiguslik juriidiline isik esitab nõude täitemenetluses täitmiseks avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata muu avaliku võimu kandja esitab avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korra kohaselt täitemenetluses täitmiseks avalik-õiguslikud nõuded.
(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetes loetakse sissenõudja poolt täitmisavalduse kohtutäiturile esitamise kuupäevaks selle sissenõudja poolt avaliku võimu kandja nõuete infosüsteemi või sellega liidestatud infosüsteemi täitmisavalduse sisestamise kuupäev.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018]
(5) Avaliku võimu kandja nõuete kohtutäiturite vahel jaotamise korraga hõlmatud nõue esitatakse täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) vahendusel, edastades vastava nõude kojale avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi kaudu. Sellisel juhul ei või kohtutäitur võtta nimetatud korraga hõlmatud nõuet täitmiseks muul viisil kui koja vahendusel.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 06.03.2015]
§ 24. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine
(1) Kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte.
(3) Täitmisteates märgitakse:
1) nii sissenõudja kui ka võlgniku nimi;
2) täitedokumendi tähistus;
3) ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg;
4) hoiatus, et täitedokumendi vabatahtlikult täitmata jätmisel võib võlgniku suhtes teha täitetoiminguid;
5) viide võlgniku õigusele taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist seoses täitedokumendiga;
6) viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaeg;
7) viide võlgniku õigusele tasuda vaid täitemenetluse alustamise tasu, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
(4) Täitmisteatele lisatakse täitedokumendi ärakiri.
(5) Avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatavad andmed määrab kindlaks valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2006, 55, 412 - jõust. 01.01.2007]
§ 25. Täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg
(1) Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]
(11) Elatisnõude puhul ei või vabatahtliku täitmise tähtaeg olla pikem kui kümme päeva.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]
(2) Täitedokumendi täitmise korral enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist võib võlgnikult nõuda vaid täitemenetluse alustamise tasu.
[RT I, 05.03.2015, 2 - jõust. 01.01.2017]
2. jagu
Kohtutäituri õigused
§ 26. Teabe nõudmise õigus
(1) Kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Kohtutäituril on täitemenetluses õigus isikult nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ning isikul on kohustus vastav dokument kohtutäiturile esitada.
(11) Kohtutäitur peab välja selgitama, miks lapse elatise võlgnik ei täida lapse ülalpidamise kohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas ta kavatseb elatise võlgnevust likvideerida. Selleks küsitleb kohtutäitur võlgnikku vähemalt iga kahe kuu tagant alates elatise viimasest sissenõudmisest, elatise sissenõudmise ebaõnnestumise korral alates viimasest võlgnikuga ühenduse võtmisest. Eelistada tuleb võlgniku vahetut küsitlemist. Võlgniku vastused märgitakse täitetoimikusse.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]
(2) Kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]
(3) Kohtutäituril on õigus nõuda krediidiasutuselt võlgniku konto väljavõtet, andmeid hoiuste ja muude krediidiasutuse poolt võlgnikule pakutavate teenuste kasutamise kohta ning väärtpaberite keskdepositooriumilt andmeid võlgniku väärtpaberikontode kohta. Konto väljavõtet võib nõuda perioodi eest, mis algab kuus kuud enne täitemenetluse algatamist ja kestab täitemenetluse lõpuni. Konto väljavõtet võib nõuda üksnes päringu tegemisele vahetult eelneva kuue järjestikuse kuu kohta. Võlgniku konto väljavõte väljastatakse kohtutäiturile tasuta.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 01.07.2018]
(31) Kohtutäitur võib kohtumääruse alusel seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks nõuda krediidiasutuselt kolmanda isiku konto väljavõtet, kui võlgniku suhtes täitmisel olevast täitedokumendist tulenev rahaline nõue või nõuete kogusumma ületab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Avalduse esitamisest teavitab kohtutäitur kolmandat isikut viivitamata. Avalduses kohtule põhistab kohtutäitur konto väljavõtte saamise vajadust ning esitab taotletava konto väljavõtte vajalike andmete loetelu ja perioodi, mis ei tohi kesta kauem kui täitemenetlus ja võib alata kuus kuud enne täitemenetluse alustamist. Kohus vaatab kohtutäituri avalduse läbi hagita menetluses. Kolmanda isiku konto väljavõte väljastatakse kohtutäiturile tasuta.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 01.07.2018]
(4) Kohtutäituril on õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt töötlejalt andmeid võlgniku elukoha, tööandja ja sissetulekuallikate, ülalpeetavate ja võlgnikule kuuluva vara ning sellel lasuvate kohustuste ning võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 nimetatud õiguste ja lubade kohta. Kohtutäituril on õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda teavet võlgniku rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete kohta. Andmekogu vastutav töötleja on kohustatud andmed viivitamata esitama kirjalikult või elektrooniliselt.
[RT I, 19.03.2019, 2 - jõust. 29.03.2019]
§ 261. Sunniraha määramine
(1) Kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule;
2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalik hoiatus peab sisaldama:
1) adressaadi ees- ja perekonnanime ning aadressi või juriidilise isiku nime ja postiaadressi;
2) otsust, mille täitmist taotletakse;
3) kuupäeva, milleni on aega otsus vabatahtlikult täita;
4) kui otsus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida;
5) sunniraha suurust, mida rakendatakse otsuse täitmata jätmise korral;
6) hoiatuse teinud kohtutäituri nime;
7) hoiatuse koostamise kuupäeva.
(3) Hoiatusega otsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama adressaadil kohustus täita.
(4) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot.
(5) Kohtutäitur võib sunniraha määrata füüsilisele isikule, eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Sunniraha ei rakendata riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse suhtes.
(6) Sunniraha nõutakse sisse riigieelarvesse.
(7) Sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras.
(8) Sunniraha adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib otsuse teinud kohtutäitur sunniraha rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab otsuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud.
(9) Kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus.
(10) Sunniraha ei rakendata, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud sunniraha rakendamise alused on ära langenud;
2) otsuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks;
3) sunniraha rakendamine lükatakse edasi.
[RT I, 14.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
§ 27. Täitmise takistamine
(1) Kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada, võib kohtutäitur taotleda politseiametniku kaasamist täitetoimingusse.
(2) Kohtutäituril on õigus eemaldada täitetoimingu juurest isik, kes täitmist takistab.
§ 28. Ruumide, maatüki ja võlgniku läbiotsimine
(1) Kohtutäitur võib siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.
(11) Kohtutäitur otsib lapse elatise võlgniku valduses olevad ruumid ja maatüki läbi vähemalt iga aasta tagant alates elatise viimasest sissenõudmisest, elatise sissenõudmise ebaõnnestumise korral alates võlgniku valduses olevate ruumide ja maatüki viimasest läbiotsimisest.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]
(2) Võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.
(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.
[RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.10.2015]
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.
(4) Enne läbiotsimise algust peab kohtutäitur ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja.
(5) Võlgniku võib läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel. Isikut võib läbi otsida ainult läbiotsitavaga samast soost kohtutäitur samast soost manukate juuresolekul. Juhul, kui kohtutäitur ei ole läbiotsitavaga samast soost, on kohtutäituril õigus läbiotsimiseks kaasata läbiotsitavaga samast soost politseiametnik.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud määruse teeb kohus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval.
§ 29. Manuka kutsumine täitetoimingu juurde
Kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku.
§ 30. Täitmine puhkepäeval ja öisel ajal
Puhkepäeval, riigipühal ja öisel ajal kella 22-st kuni kella 6-ni tehakse täitetoiminguid ainult edasilükkamatutel asjaoludel.
§ 31. Rahalise nõude täitmine vanglas
(1) Vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44.
(2) Kinnipeetavalt kinnipeetud raha jaotamiseks koostab kohtutäitur arvestuse ja kannab raha sissenõudjale üle.
§ 32. Kohtutäituri õiguste tõendamine
Kohtutäitur tõendab täitedokumendiga võlgniku ja kolmandate isikute suhtes oma täitetoimingute tegemise õigust, sealhulgas õigust võtta vastu makseid ja muude kohustuste täitmist. Sissenõudja ei saa võlgniku ja kolmandate isikute suhtes tugineda asjaolule, et kohtutäituril ei ole õigust täitetoimingut teha.
§ 321. Kohandamine
(1) Kohtutäitur kohandab vajaduse korral meedet või korraldust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) alusel või faktilist asjaolu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 181, 29.06.2013, lk 4–12) alusel.
(2) Kohtutäitur teavitab kirjalikult võlausaldajat ja võlgnikku meetme või korralduse kohandamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 alusel ja faktiliste asjaolude kohandamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 606/2013 alusel.
[RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
3. jagu
Täitetoimingute dokumenteerimine ja raha vastuvõtmine
§ 33. Täitetoimik
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018]
(1) [Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018]
(2) Täiteasja kohta avatakse elektrooniline täitetoimik, milles märgitakse ajalises järgnevuses täitetoimingud ja edastatud teated. Täitetoimikus jäädvustatakse täitmisasjas laekunud ja kohtutäituri väljastatud dokumendid.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 01.01.2019]
(3) Kohtutäitur jäädvustab paberil edastatud originaaldokumendi täitetoimikus ning tagastab selle nõudmisel saatjale.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 01.01.2019]
(4) Kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.
(5) Kui täitedokumendiga on võlgnikule mõistetud väärteo eest rahatrahv või rahaline karistus või varaline karistus ja kohus on määranud täitmise ositi, avatakse nimetatud nõuete kohta eraldi täitetoimik, kui esimene osamakse on muutunud sissenõutavaks.
(6) Kohtutäitur registreerib ja jäädvustab täitedokumendid ja täitetoimingud elektrooniliselt valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.
§ 34. Täitetoimikusse kantavad täitetoimingu andmed
(1) Kohtutäitur kannab iga täitetoimingu kohta täitetoimikusse järgmised andmed:
1) täitetoimingu tegemise aeg ja koht;
2) täitetoimingu sisu lühikirjeldus;
3) täitetoimingu juures viibinud isikute nimed;
4) täitetoimingu juures viibinud isikute allkirjad ja märkus, et kirjele on alla kirjutatud pärast selle ettelugemist või kirjega tutvumist ja kirjega nõustumist;
5) kohtutäituri allkiri.
(2) Kui täitetoimingu juures viibiv isik ei saa või ei taha kirjele alla kirjutada, tuleb toimikusse märkida allkirjast loobumise põhjus.
(3) Kui kohtutäitur on koostanud täitetoimingu kohta valdkonna eest vastutava ministri määruse kohaselt vormistatud akti, ei ole aktis sisalduvaid andmeid vaja täitetoimikusse märkida.
§ 35. Täitetoimikuga tutvumine
(1) Kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid.
(2) Väljatrükkide ja õiendite eest võetav tasu sätestatakse kohtutäituri seaduses.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 01.01.2019]
§ 36. Kviitung
(1) Kui võlgnik on oma kohustuse osaliselt või täielikult täitnud, annab kohtutäitur võlgniku nõudel talle täitmise kohta kviitungi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira võlgniku õigust sissenõudjalt nõuda kviitungit täitmise kohta.
(3) Kviitungi alusel vastuvõetud raha kannab kohtutäitur hiljemalt raha vastuvõtmisele järgneval tööpäeval oma ametialasele arvelduskontole.
4. jagu
Täitekulud ja raha väljamaksmine sissenõudjale
§ 37. Täitekulud
(1) Täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas:
1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud;
2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud;
3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud;
4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud;
5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud;
6) võlgniku sundtoomise kulud;
7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud.Vajalikeks kulutusteks ei loeta täitemenetluse alustamisel või menetluse käigus tekkinud õiguslike küsimuste lahendamiseks kohtutäituri või sissenõudja poolt kasutatud õigusabi kulusid. Samuti ei loeta vajalikeks kulutusteks kohtutäituri büroo majandamise kulusid.
(2) Kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras.
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri.
§ 38. Täitekulude sissenõudmine võlgnikult
(1) Täitekulud kannab võlgnik.
(2) Täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse.
(3) Kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt.
§ 39. Täitekulude tõendamine
Võlgniku või sissenõudja nõudel peab kohtutäitur esitama täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid.
§ 40. Täitekulude ettemaks
(1) Kohtutäitur võib oma otsusega nõuda sissenõudjalt eriti suurte täitekulude, nagu kauba veo, ladustamise, valve ja muude sääraste kulude, ettemaksmist kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kindlaksmääratud tähtpäevaks.
(2) Täitekulude ettemaksu ei või nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab:
1) täitmiseks kohtulahendi, mille tegemisel on ta saanud menetluskulude tasumiseks riigi menetlusabi;
2) täitmiseks kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue;
3) täitedokumendi elatise sissenõudmiseks.
(3) Kui sissenõudja teatab, et ta ei nõustu täitekulude ettemaksuga, või ettemaks ei ole kindlaksmääratud tähtpäevaks arvelduskontole laekunud ja see raskendab täitemenetlust, võib kohtutäitur jätta täitetoimingu tegemata. Kohtutäitur informeerib sissenõudjat täitetoimingu tegemata jätmisest viivitamata.
(4) Kui kohtutäitur on alustanud täitemenetlust ja määranud täitekulude ettemaksu tasumiseks hilisema tähtpäeva, võib kohtutäitur täitemenetluse peatada, kui täitekulude ettemaksu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud. Kohtutäitur informeerib sissenõudjat täitemenetluse peatamisest viivitamata.
(5) Kohtutäituri tasu ettemaksu võib sissenõudjalt nõuda kohtutäituri seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.
§ 41. Täitekulude ettemaksu tagastamine
(1) Kui täitekulud on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale täitekulude ettemaksu.
(2) Kui võlgnikult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud täitekulusid sisse nõuda, tagastab kohtutäitur sissenõudjale vähemalt poole tema tasutud täitekulude ettemaksust.
§ 42. Täitekulude tagastamine täitedokumendi tühistamise korral
Võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta.
§ 43. Raha väljamaksmine sissenõudjale kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt
(1) Võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(11) Võlgniku konto arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist võlgnikule arestimisakti edastamisest arvates. Pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(2) Sissenõudjale või võlgnikule väljaantav raha kantakse kohtutäituri ametialaselt arvelduskontolt üle isiku arvelduskontole. Kui isikul puudub arvelduskonto, võib raha välja maksta isiku nimele vormistatud tšeki alusel või posti teel. Raha ülekandmiseks posti teel annab kohtutäitur kirjaliku korralduse ja lisab sellele raha saajate nimekirja, milles on märgitud ka isikute aadressid ja ülekantavate summade suurus.
(3) Ametialasel arvelduskontol hoitakse alates laekumisest viis aastat ka raha, mida sissenõudja ei ole vastu võtnud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viie aasta möödumisel tagastatakse raha võlgnikule, tagastamise võimatuse korral kantakse raha riigieelarvesse.
5. jagu
Täitetoimingu edasilükkamine, täitemenetluse peatamine ja lõpetamine
§ 44. Täitetoimingu edasilükkamine
Kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel.
[RT I, 31.12.2012, 5 - jõust. 10.01.2013]
§ 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel
Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
§ 46. Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
(1) Kohtutäitur peatab täitemenetluse:
1) sissenõudja avalduse alusel;
2) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada;
3) kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt võib täitetoimingu teha või täitemenetlust jätkata üksnes tagatise vastu;
4) kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine;
5) võlgniku piiratult teovõimeliseks muutumisel kuni talle eestkostja määramiseni;
6) võlgniku abikaasa või otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul – avalduse alusel surmapäevast alates 30 päevaks;
7) kinnistusraamatusse kantud õiguse ilmnemisel täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes, kui see õigus välistab kinnisasja müümise või takistab seda;
71) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi tunnustamise mõju on päritoluriigis peatatud;
[RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
8) muul seaduses sätestatud alusel.
(2) Kohtutäitur võib täitemenetluse peatada:
1) kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul;
2) võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul;
3) võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise puhul;
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]
4) muul seaduses sätestatud alusel.
§ 47. Täitemenetluse peatamise tagajärjed ja täitemenetluse uuendamine
(1) Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.
(11) Kohtutäitur koostab otsuse täitemenetluse peatamiseks või uuendamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval arvates täitemenetluse peatamise või uuendamise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018]
(12) Täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018 - muudetud lõike number 1¹ numbriks 1²]
(2) Täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(3) Kohus võib täitemenetluse peatamise määruse asjaolude muutumisel tühistada või seda muuta.
§ 471. Täitemenetluse üleandmine
(1) Sissenõudjal on õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile. Täiteasja menetlenud kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse § 41 lõikes 2 sätestatud ulatuses kohtutäituri tasu ning täiteasja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse §-s 35 sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu. Täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.
(2) Kui kohtutäitur on nõuet vähemalt neli aastat menetlenud, on sissenõudjal õigus anda täiteasja menetlemine üle teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile. Sellisel juhul on täiteasja menetlenud kohtutäituril õigus nõuda sissenõudjalt täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulusid ning asja ülevõtval kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt kohtutäituri seaduse §-s 35 sätestatud kohtutäituri tasu ettemaksu. Täiteasja üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018]
§ 48. Täitemenetluse lõpetamise alused
(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse:
1) sissenõudja avalduse alusel;
2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud;
3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel;
4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine;
5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine;
6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele;
7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu;
71) dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et täitedokumendiks oleva välisriigi kohtulahendi või ametliku dokumendi mõju on päritoluriigis tühistatud;
[RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
72) kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel tehtud Euroopa arestimismääruse täitmisel puuduvad arestimise hetkel arvelduskontol rahalised vahendid või rahalised vahendid on täies ulatuses arestitud, välja arvatud juhul, kui arvelduskontol on arestimise hetkel rahalised vahendid täies ulatuses arestitud ja Euroopa arestimismäärusega tagatakse lapse elatisnõuet;
[RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017]
8) muul seaduses sätestatud alusel.
(2) Kui sissenõudja otseses valduses on võlgniku vallasasi, mille suhtes sissenõudjale kuulub nõude tagamiseks pandiõigus, lõpetab kohtutäitur võlgniku taotlusel täitemenetluse võlgniku ülejäänud vara suhtes, kui nõude suurus on nimetatud vallasasjaga kaetud. Kui sissenõudjal on selline õigus asjale ka teisest nõudest tulenevalt, rahuldatakse taotlus üksnes juhul, kui ka see nõue on asja väärtusega kaetud.
§ 49. Täitemenetluse lõpetamise tagajärjed
(1) Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale.
(2) Täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud.
§ 50. Täitemenetluse peatamise ja lõpetamise kord
(1) Täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku.
(11) Rahalise nõude sissenõudmise õnnestumise korral ei või kohtutäitur teha täitemenetluse lõpetamise otsust enne, kui kohtutäitur on sissenõutud summa sissenõudjale üle kandnud ja võlgniku vara on aresti alt vabastatud.
[RT I, 30.12.2017, 2 - jõust. 09.01.2018]
(2) Menetluse lõpetamise ja peatamise otsus edastatakse võlgnikule ja sissenõudjale. Otsus edastatakse ka kolmandale isikule, kui peatamist või lõpetamist taotles kolmas isik.
[RT I 2006, 7, 42 - jõust. 04.02.2006]
§ 51. Täitemenetluse lõppemine pankroti väljakuulutamisel
(1) Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
(2) Pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur pankrotihalduri taotlusel täitemenetluse dokumendid ja kohtutäituri valduses oleva või kolmandale isikule hoiule antud võlgnikule kuuluva vara üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Kui kohtutäituri menetluses on väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse täitmine ning täitemenetlus kuulub lõpetamisele pankroti väljakuulutamise tõttu, teavitab kohtutäitur sissenõudjat asenduskaristuse taotlemise võimalusest.
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
(3) Dokumentide üleandmise kohta koostatakse akt, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, üleantav vara, pankrotihalduri nimi ja akti koostamise kuupäev. Aktile lisatakse ka täitedokument.
2. osa
TÄITEMENETLUS RAHALISTE NÕUETE PUHUL
4. peatükk
VARALE SISSENÕUDE PÖÖRAMISE ÜLDSÄTTED
§ 52. Varale sissenõude pööramise viisid
(1) Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel.
[RT I, 14.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
(2) Kinnisasjale sissenõude pööramisel võib kinnisasja määrata ka sundvalitsemisele. Sundvalitsemise korral rahuldatakse sissenõudja nõue kinnisasjast sundvalitsemisega saadavast viljast.
(3) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vastu esitatud rahalise nõude korral pööratakse sissenõue rahale. Kui sissenõude pööramine rahale ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud, pööratakse sissenõue asjadele.
§ 53. Vara arestimise ulatus
(1) Arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.
(2) Vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks.
(3) Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada.
§ 54. Käsutuskeeld vara arestimise tagajärjena
(1) Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Kui kinnisasja arestimisel ulatub arest ka vallasasjadele, võib vallasasju käsutada korrapärase majandamise piires.
(2) Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
§ 55. Arestimise tühisus
Arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui:
1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita;
2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet;
3) vara on arestinud ebapädev isik;
4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
§ 56. Nõude rahuldamise ulatus
(1) Sissenõudja nõue rahuldatakse koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist.
(2) Täitemene
