Seadused

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2019
Avaldamismärge: RT I, 19.03.2019, 82
Vali redaktsioon:Eelmine...Järgmine...
Hetkel kehtiv

Välismaalaste seadus1

Vastu võetud 09.12.2009
RT I 2010, 3, 4
jõustumine 01.10.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk
ÜLDOSA
1. jagu
Üldsätted
1. jaotis
Seaduse reguleerimisala
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest.

(2) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ning nende perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise ja elamise õiguslikud alused sätestab Euroopa Liidu kodaniku seadus.

(3) Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikud alused sätestab välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

(4) Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikud alused sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid.

(5) Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuva välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õiguslikud alused sätestab riigikaitseseadus.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 2. Seaduse kohaldamine
(1) Käesolevat seadust ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike ning nende perekonnaliikmete suhtes, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(2) [Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(3) Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seaduslike aluste menetlusele kohaldatakse 2. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatut.

(4) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse Eesti Vabariigile siduvas välislepingus toodud erisusi arvestades.

2. jaotis
Mõisted
§ 3. Välismaalane
Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti kodanik.

§ 4. Alaealine laps
Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta isikut, kes on abielus, elab eraldi perekonnas või elab iseseisvat elu.

§ 5. Alaline elanik
Alaline elanik käesoleva seaduse tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

§ 6. Eestis püsiv elamine
Välismaalase püsiv Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

§ 7. Eestis ajutine viibimine
Eestis ajutine viibimine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta.

§ 8. Eestis töötamine
Eestis töötamine käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti.

§ 9. Legaalne sissetulek
(1) Legaalne sissetulek käesoleva seaduse tähenduses on seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

(2) Perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse:
1) vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist;
2) vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
3) vanema või vanavanema poolt täiskoormusega õppiva täisealise lapse või lapselapse ülalpidamist;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
4) abikaasa poolt ülalpidamist;
5) täisealise lapse või lapselapse poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ja
6) eestkostja poolt eestkostetava ülalpidamist.

3. jaotis
Välismaalase õiguslik seisund Eestis
§ 10. Välismaalase õigused
(1) Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas seaduses, muus seaduses või Eestile siduvas välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

(2) Välismaalasele tagatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.

§ 11. Välismaalase kohustused
Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.
[RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]

2. jagu
Menetluse üldsätted
§ 12. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 13. Menetluse eesmärk
(1) Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk on tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärk ei välista muude asjaolude või kaalutluste arvestamist menetluses.

§ 14. Menetluses tähtsust omavad asjaolud
(1) Menetluses võetakse arvesse välismaalase asjassepuutuvaid õigusi, mille kasutamiseks välismaalane peab enda hinnangul Eestisse saabuma, ajutiselt Eestis viibima, Eestis elama või Eestis töötama.

(2) Avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks võib ohu ennetamise kaalutlustel haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvesse võtta menetluse läbiviimise ajal ebaselgeid asjaolusid.

§ 15. Tähtsust omavate asjaolude tõendamine
(1) Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt välistatud.

(2) Haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvestatakse menetluses tähtsust omavate asjaolude tõendamise võimalikkust ja nende tulevikus muutumise tõenäosust.

(3) Kui toiming sooritati või haldusakt anti tulevikus aset leida võivaid asjaolusid arvestades, ei mõjuta asjaolu saabumine või mittesaabumine toimingu või haldusakti õiguspärasust.

§ 16. Haldusorgani ametnike pädevus
Käesolevast seadusest tulenevate toimingute sooritamiseks ja haldusaktide andmiseks haldusorgani nimel määrab haldusorgani juht haldusorganisiseselt selleks pädevad ametnikud, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 17. Haldusmenetlusteovõime
Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid ja osaleda menetluses iseseisvalt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 18. Kaasaaitamiskohustus
(1) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud igati kaasa aitama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisele.

(2) Kaasaaitamiskohustus on ka välismaalase esindajal.

§ 19. Tõendamiskohustus
(1) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud tõendama välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

(2) Välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku tõendamiskohustus hõlmab kirjalike ja suuliste seletuste andmise kohustust ning tõendite esitamise kohustust.

§ 20. Teavitamiskohustus
(1) Välismaalasel ja muul asjassepuutuval isikul on kohustus teavitada haldusorganit välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavate asjaolude muutumisest ja äralangemisest.

(2) Teavitamiskohustus hõlmab muu hulgas välismaalase ja muu asjassepuutuva isiku kohustust teavitada haldusorganit menetluse läbiviimise ajal menetluse läbiviimist puudutada võivate asjaolude, sealhulgas oma kontaktandmete või esindaja muutumisest.

§ 21. Menetlustoimingutel osalemise kohustus
(1) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud menetlustoimingute läbiviimiseks ilmuma haldusorgani kutsel isiklikult haldusorgani asukohta.

(2) Välismaalane ja muu asjassepuutuv isik on kohustatud osalema menetlustoimingute läbiviimisel.

(3) Menetlustoimingutel osalemise kohustuse täitmata jätmise korral jäetakse soodustav haldusakt andmata või taotletud toiming sooritamata.

§ 22. Toimingute sooritamine isiklikult
(1) Kui menetlustoiminguid tuleb seadusest või menetlustoimingu olemusest tulenevalt sooritada isiklikult, on isik kohustatud isiklikult ilmuma haldusorgani asukohta.

(2) Kui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal pädeva haldusorgani asukohta isiklikult ilmuda ja isiklik ilmumine on nõutav, võib pädev haldusorgan võimaluse korral tuvastada isiku, kontrollida isikusamasust, võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja teha muid menetlustoiminguid tema elukohas või viibimiskohas Eestis.

(3) Kui menetlustoiminguid tuleb seadusest või menetlustoimingu olemusest tulenevalt sooritada isiklikult, ei tohi menetlusosaline kasutada menetlustoimingu sooritamiseks esindajat, sooritada menetlustoimingut posti teel ega elektrooniliselt.

§ 23. Toimingute sooritamine esindaja kaudu
(1) Käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid võib isik sooritada esindaja kaudu, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Kui käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid sooritatakse esindaja kaudu, siis tuvastab haldusorgan esindaja isiku või kontrollib tema isikusamasust.

(3) Kui käesolevast seadusest tulenevaid menetlustoiminguid sooritatakse esindaja kaudu, on esindaja kohustatud esindusõigust tõendama ja haldusorgan tuvastab tema esindusõiguse.

(4) Haldusorgan võib isikult nõuda menetlustoimingute isiklikku sooritamist ka siis, kui esindaja kasutamine on lubatud.

§ 24. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine
(1) Käesolevast seadusest tulenevate menetlustoimingute sooritamisel on haldusorgan kohustatud tuvastama isiku või kontrollima isiku isikusamasust.

(2) Isik on kohustatud võimaldama oma isiku tuvastamist ja isikusamasuse kontrollimist.

(3) Kui välismaalase või muu asjassepuutuva isiku isikut ei ole võimalik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, jäetakse soodustav haldusakt andmata või taotletud toiming sooritamata.

§ 25. Isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel
(1) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi.

(2) Isik tuvastatakse ja tema isikusamasust kontrollitakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi alusel või välisriigi reisidokumendi alusel.

(3) Kui alla 15-aastasele välismaalasele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis tuvastatakse tema isik seadusliku esindaja ütluste ja muude tõendite alusel.

(4) Kui välismaalasel ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti, siis vajaduse korral tuvastatakse tema isik või kontrollitakse isikusamasust muude tõendite alusel.

§ 26. Isiku tuvastamine biomeetriliste andmete põhjal
(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt ning muult asjassepuutuvalt isikult võtta biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda.

(2) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama biomeetriliste andmete võtmist.

§ 27. Isiku tuvastamine DNA-andmete põhjal
(1) Isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks võib välismaalaselt võtta DNA-proovi ja vastavaid andmeid töödelda, kui teisiti ei ole võimalik välismaalase isikut tuvastada või tema isikusamasust kontrollida.

(2) Alaealiselt DNA-proovi võtmise otsustamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega.

(3) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel võimaldama DNA-proovi võtmist.

§ 28. Isiku tuvastamine muude tõendite põhjal
Haldusorgan võib isiku tuvastada või isikusamasust kontrollida käesolevas seaduses nimetamata muude haldusorganile teadaolevate andmete põhjal, sealhulgas varasemalt isiku suhtes läbiviidud menetlustes kogutud või andmekogudes töödeldavate andmete põhjal.

§ 29. Taotluses esitatavad andmed ja lisatavad tõendid
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
(1) Käesolevast seadusest tulenevate haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise taotlemiseks peab isik esitama taotluse.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

(2) Isik peab taotluses esitama kõik taotluses ettenähtud andmed.

(3) Isik peab taotlusele lisama kõik ettenähtud tõendid.

(4) Isik võib esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti, vene või inglise keeles, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

§ 30. Välisriigis väljaantud dokument
(1) Välisriigis väljaantud muukeelne dokument peab olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

(2) Välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välisleping ei sätesta teisiti.

§ 31. Täiendavate andmete ja tõendite esitamine
(1) Isik on kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.

(2) Kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata.

§ 311. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päring sideettevõtjale
(1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 1 nimetatud pädev asutus võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.

(2) Isikut teavitatakse tema suhtes jälitustoimingu tegemisest pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 32. Taotluse ja tõendi allkirjastamine
(1) Taotluse ja esitatava tõendi allkirjastab isik isiklikult.

(2) Alla 15-aastase alaealise või piiratud teovõimega isiku taotluse ja esitatava tõendi allkirjastab tema seaduslik esindaja.

(3) Taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta ei ole esitanud taotluses valeandmeid ega lisanud taotlusele võltsitud tõendeid.

(4) Taotluse allkirjastamisega kinnitab isik, et ta on teadlik temaga seonduvalt töödeldavate isikuandmete koosseisust, andmete töötlemise eesmärgist, ulatusest, viisist ja kolmandatele isikutele edastamise lubatavusest.

(5) Haldusorgan võib nõuda isikult esitatud tõendi või selle koopia allkirjastamist. Tõendi või selle koopia allkirjastamisega kinnitab isik, et esitatud tõend on originaaldokument, see ei sisalda valeandmeid ja seda ei ole võltsitud. Dokumendi koopia allkirjastamisega kinnitab isik, et koopia vastab originaaldokumendile.

(6) Kui isik ei ole võimeline taotlust või tõendit allkirjastama, teeb haldusorgan taotlusele või tõendile märke allkirja puudumise ja selle põhjuse kohta. See on samaväärne taotluse või tõendi allkirjastamisega.

(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka menetluse algatamiseks esitatud avaldustele ja menetluse käigus esitatud avaldustele.

§ 33. Menetlustähtaeg
(1) Käesolevast seadusest tulenevate menetluste läbiviimise tähtajad sätestatakse käesoleva seaduse alusel antavate määrustega.

(2) Kui menetluse läbiviimise tähtaega ei ole määrusega sätestatud, määrab menetluse läbiviimise tähtaja haldusorgan.

(3) Määrusega kehtestatav ega haldusorgani määratav menetlustähtaeg ei tohi ületada kuut kuud.

§ 34. Menetlustähtaja pikendamine
(1) Haldusorgan võib menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul.

(2) Menetlustähtaja igakordsel pikendamisel ei tohi haldusorgani määratav uus menetlustähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega.

§ 35. Menetlustähtaja ennistamine
(1) Kui toimingu sooritamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan omal algatusel või isiku taotlusel tähtaja ennistada, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud avaldus tuleb esitada viivitamata pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.

(3) Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamine ega menetlustähtaja ennistamine ei muuda välismaalase Eestis viibimist seaduslikuks, kui välismaalasel puudub seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks.

§ 36. Teavitamine
(1) Käesoleva seaduse alusel antud haldusaktidest ja sooritatud toimingutest teavitatakse isikut, kui teavitamine on ette nähtud käesoleva seaduse või selle alusel antud määrusega.

(2) Isikut teavitatakse taotluses või avalduses näidatud kontaktandmete kohaselt või Eestis registreeritud elukoha aadressi kohaselt, kui isik ei ole avaldanud soovi saada teavet teistsuguste kontaktandmete või elukohaandmete kohaselt.

(3) Käesoleva seaduse alusel antud soodustavast haldusaktist või taotletud toimingu sooritamisest teavitatakse isikut haldusorgani veebilehe kaudu isikuandmeid avaldamata, e-posti teel või muul sobival viisil.

(4) Koormava haldusakti võib isikule kätte toimetada posti teel või haldusorgani asukohas.

(5) Kui isik kasutab menetluse läbiviimisel esindajat, loetakse käesolevas paragrahvis sätestatud haldusorgani poolt isiku teavitamise kohustus täidetuks esindaja teavitamisega.

§ 37. Haldusakti kättetoimetamine posti teel
(1) Käesoleva seaduse alusel antud koormava haldusakti võib isikule kätte toimetada posti teel tähtkirjaga.

(2) Kui haldusakti kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil ei õnnestunud, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks.

§ 38. Haldusakti kättetoimetamine haldusorgani asukohas
(1) Haldusorgan võib isikule määrata tähtpäeva või tähtaja, millal isik on kohustatud isiklikult ilmuma haldusorgani asukohta haldusakti kättesaamiseks.

(2) Kui isik mõjuva põhjuseta ei ilmu määratud tähtpäeval või määratud tähtaja jooksul haldusorgani asukohta, võib haldusorgan avaldada haldusakti adressaadi isikuandmed ja haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel. Haldusakti resolutiivosa haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks.

§ 39. Menetlusdokumentide teatavaks tegemine
(1) Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes võib menetlusdokumendi, sealhulgas kutse haldusorgani asukohta ilmumiseks, edastada isikule haldusorgani veebilehe kaudu isikuandmeid avaldamata, e-posti teel, posti teel, haldusorgani asukohas või muul sobival viisil. Menetlusdokumendi edastamise viisi valib haldusorgan.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil, mis haldusorgani hinnangul pidi kõige suurema tõenäosusega tagama menetlusdokumendi kättetoimetamise, ei õnnestunud isikule menetlusdokumenti kätte toimetada, võib haldusorgan avaldada menetlusosalise isikuandmed ja menetlusdokumendi sisu haldusorgani veebilehel. Menetlusdokumendi, sealhulgas kutse sisu haldusorgani veebilehel avaldamisega loetakse menetlusdokument isikule kättetoimetatuks.

§ 40. Haldusakti kättetoimetamine, kui isiku asukoht ei ole teada
(1) Kui isiku asukoht ei ole haldusorganile teada ja haldusorganil ei ole mõistliku aja jooksul või mõistliku pingutusega õnnestunud isiku asukohta välja selgitada, võib haldusakti adressaadi isikuandmed ja nii soodustava kui ka koormava haldusakti resolutiivosa või menetlusdokumendi, sealhulgas kutse sisu avaldada haldusorgani veebilehel.

(2) Haldusakti resolutiivosa või menetlusdokumendi sisu avaldamisega haldusorgani veebilehel loetakse haldusakt isikule kättetoimetatuks ja jõustunuks ning menetlusdokument kättetoimetatuks.

§ 401. Haldusakti põhjendamise erisus
Käesoleva seaduse alusel antud haldusakti aluseks olevaid põhjendusi, sealhulgas menetluses kogutud andmeid ja tõendeid, ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, ulatuses, mis on vastuolus käesoleva seaduse § 2793 lõikes 1 sätestatud eesmärkidega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 41. Riigilõiv
(1) Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduses sätestatud määras järgmiste toimingute sooritamise ja haldusaktide andmise taotluste läbivaatamise eest:
1) elamisloa taotluse, elamisloa pikendamise taotluse ja elamisloa taastamise taotluse läbivaatamine;
2) [kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
3) [kehtetu - RT I, 09.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
4) viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamine;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
5) lühiajalise töötamise registreerimine;
6) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse läbivaatamine;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
7) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise taotluse läbivaatamine.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2) Taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu ei tagastata.

§ 42. Menetlusdokumentide säilitamine
Isiku taotlust, avaldust, tõendit, protokolli, andmeid kutse saatmise ja dokumendi kättetoimetamise kohta ning muid menetlusdokumente säilitatakse Euroopa Liidu õigusaktides, arhiiviseaduses ja selle alusel antud määrustes ettenähtud korras.

§ 421. Teise haldusorgani ja isiku arvamus
(1) Kui käesolevas seaduses sätestatud menetluse läbiviimisel on haldusorganil vaja teise haldusorgani, füüsilise või juriidilise isiku arvamust, võib haldusorgan vajalikku arvamust küsida.

(2) Kui teine haldusorgan, füüsiline või juriidiline isik ei ole oma arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega pikendanud, viib haldusorgan menetluse läbi teise haldusorgani, füüsilise või juriidilise isiku arvamuseta.
[RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]

2. peatükk
EESTIS AJUTINE VIIBIMINE JA LÜHIAJALINE TÖÖTAMINE
1. jagu
Eestis ajutine viibimine
1. jaotis
Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise alused
§ 43. Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks
(1) Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused on:
1) Eesti pädeva asutuse antud viisa;
2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa, kui viisa tingimused ei välista Eestis viibimise õigust;
3) välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida;
4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;
5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida;
6) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
7) Välisministeeriumi antud diplomaatiline isikutunnistus välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile;
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]
8) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
9) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–22) alusel antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba (edaspidi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba);
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
10) Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.05.2016, lk 21–57) alusel väljaantud pikaajaline viisa või elamisluba teadlasele teadustöö tegemiseks või üliõpilasele õppimiseks.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(2) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel (ELT L 85, 31.03.2010, lk 1–4).
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]

(3) Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust.

(31) Haldusakti või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda ei ole välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 tähenduses.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alus on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus järgneva 90 päeva jooksul elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 sätestatud alus on välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus järgneva 270 päeva jooksul käesoleva seaduse § 118 punkti 3 või § 181 lõike 1 punkti 6 alusel antud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui välismaalase elamisloa kehtivusaeg lõppes tähtaja saabumisel.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(6) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba on seaduslikuks aluseks Eestis viibimiseks ettevõtjasisese üleviimise raames tehtava töö eesmärgil ning liikumisel transiidina teise Euroopa Liidu liikmesriiki ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 44. Eestis ajutise viibimise tähtajad
(1) Välismaalane võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel.

(2) Kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, võib selle välisriigi kodanik Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viibida kokku kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]

(3) Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa alusel võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]

(31) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel võib Eestis viibida ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil selle elamisloa kehtivusaja jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(32) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloaga on lubatud viibida Eestis õppimise eesmärgil kuni 360 päeva, kui välismaalane on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(33) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloaga on lubatud viibida Eestis teadustegevuse eesmärgil selle viisa või elamisloa kehtivusaja jooksul, kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(34) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud tingimustel Eestis viibivale välismaalasele on Euroopa Liidu liikmesriigi pädev asutus andnud pikaajalise viisa või elamisloa teadustegevuseks, võib tema perekonnaliige Eestis ajutiselt viibida selle viisa või elamisloa kehtivusaja jooksul.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(4) Välismaalasest laevapere liikme võib transiitreisijana lubada Eestisse, kui Eestisse saabumise eesmärk on Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või töötamise lõpetamine või tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale või välislepingus ettenähtud juhtudel siirdumine laevale teises riigis või päritoluriiki tagasipöördumine.

§ 45. Tervisekindlustusleping
(1) Eestis ajutiselt viibival ja viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal.

(2) Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema:
1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik;
2) kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga;
3) välislepingus sätestatud juhul või
4) kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon.

§ 451. Kutsuja kohustused
Õppeasutusel, kuhu välismaalane käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajalise viisa või elamisloa alusel Eestis õppima asus, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

2. jaotis
Eestis ajutise viibimise aja pikendamine
§ 46. Viibimisaja pikendamise tingimused
(1) Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaega (edaspidi käesolevas jaos viibimisaeg) üldjuhul ei pikendata.

(2) Erandina võib viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud välismaalasele enne Eestisse saabumist teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast välismaalase Eestisse saabumist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoluna, mis eeldab välismaalase jätkuvat Eestis ajutist viibimist või takistab tema Eestist lahkumist, käsitatakse vähemalt ühte järgmistest põhjustest:
1) vääramatu jõud (force majeure);
2) humaanne põhjus;
3) mõjuv ametialane põhjus ja
4) mõjuv isiklik põhjus.

(4) Vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenevat õigust või kohustust Eestis viibida käesoleva seaduse alusel ei pikendata.

§ 47. Viibimisaja pikendamise taotluse õiguslik mõju
Kui välismaalane on taotlenud viibimisaja pikendamist ajutise viibimisaja jooksul, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 48. Viibimisaja pikendamisest keeldumine
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) välismaalase suhtes esineb viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise aluseks olev asjaolu;
2) viibimisaja pikendamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või võltsitud dokumente;
4) välismaalane ei esita haldusorgani nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja tõendeid;
5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Eestis jätkuva viibimise eesmärgile;
6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;
7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele;
9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või
10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud.

(2) Kui välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus on Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisluba, ei tohi viibimisaja pikendamisel viibimisaja kehtivusaeg üldjuhul ületada tema elamisloa kehtivusaega.

§ 49. Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjendamine
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2) Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.

§ 50. Viibimisaja pikendamise otsustamise pädevus
(1) Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse ning rahvusvahelise organisatsiooni esinduse Eestisse akrediteeritud personalile, nende perekonnaliikmetele ja erapersonalile antud diplomaatilise isikutunnistusega lubatud viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Välisministeerium.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.02.2017]

3. jaotis
Eestis ajutise viibimise aja ennetähtaegne lõpetamine
§ 51. Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine
(1) Viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine on välismaalase Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega, välja arvatud käesoleva seaduse alusel antud viisaga, lubatud Eestis viibimise aja lühendamine.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(2) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel lühendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadusliku alusega lubatud viibimisaega ühekordselt.

(3) Viibimisaja võib ennetähtaegselt lõpetada igal ajal enne välismaalase Eestisse saabumist, piiripunktis või välismaalase Eestis viibimise ajal.

§ 52. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alused
(1) Viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalane on 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil 90 päeva;
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
5) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;
6) välismaalase suhtes kehtib Eesti kohaldatud sissesõidukeeld või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld ja
7) välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.

(2) Alus arvata, et välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumise väidetav eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 mõistes, on eelkõige, kui:
1) on kahtlus, et välismaalane ei lahku seadusliku aluse lõppedes Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt;
2) on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise viibimise tingimusi;
3) on põhjust kahelda välismaalase usaldusväärsuses või
4) välismaalane ei vasta Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise viibimise tingimusele.

(3) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alust eelkõige, kui:
1) välismaalasel puuduvad nõutavad piisavad rahalised vahendid tema Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibimise ja sealt lahkumise kulude kandmiseks või tema majutuse tagamiseks või
2) välismaalase tervisekindlustusleping lõpeb enne lubatud viibimisaja lõppemist.

(4) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud alust eelkõige, kui:
1) välismaalast on karistatud süüteo eest või
2) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu.

(5) Viibimisaega ei lõpetata ennetähtaegselt, kui välismaalase Eestis ajutine viibimine on vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtuvalt või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

§ 53. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise põhjendamine
(1) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise korral teavitatakse välismaalast lõpetamise õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2) Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.

§ 54. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise õiguslikud tagajärjed
(1) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel enne välismaalase Eestisse saabumist või piiripunktis välismaalast Eestisse ei lubata ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses sätestatud korras.

(2) Viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma. Lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

§ 55. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise pädevus
Viibimisaja lõpetab ennetähtaegselt Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

2. jagu
Viisa
1. jaotis
Viisa liigid
§ 56. Viisa
Viisa on välismaalasele antav luba Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis ajutiseks viibimiseks vastavalt viisaga määratud tingimustele, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 57. Viisa liigid
Viisa liigid on:
1) lennujaama transiidiviisa;
2) lühiajaline viisa ja
3) pikaajaline viisa.

§ 58. Lennujaama transiidiviisa
Lennujaama transiidiviisa võib välismaalasele anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58) (edaspidi viisaeeskiri), sätestatud alustel.

§ 59. Lühiajaline viisa
Lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud alustel.

§ 60. Pikaajaline viisa
(1) Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele ühe- või mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks.

(2) Pikaajalise viisa võib anda kehtivusajaga kuni 12 kuud.
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]

(3) Pikaajalise viisa võib anda kuni 365-päevase viibimisajaga kaheteistkümne järjestikuse kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(4) [Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

(5) [Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

(6) Välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata välismaalase suhtes, kelle lühiajaline töötamine on registreeritud käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel, kui välismaalane on eelnevalt riigis viibinud pikaajalise viisa alusel muul eesmärgil kui hooajatöö.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

2. jaotis
Viisa andmine ja andmisest keeldumine
1. alljaotis
Viisa andmine
§ 61. Viisaga kindlaks määratavad tingimused
(1) Viisaga määratakse kindlaks järgmised tingimused:
1) kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul viisa kehtib ühe-, kahe- või mitmekordseks Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks;
2) viibimisaeg – päevade arv, mille kestel võib välismaalane viisa kehtivusajal Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis viibida;
3) kordsus – viisa kehtivusaja jooksul välismaalasele Schengeni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiste lubatud arv ja
4) territoriaalne kehtivus – ühe või mitme Schengeni konventsiooni liikmesriigi territoorium või lennujaama transiiditsoon, kus välismaalane võib viibida tingimusel, et viisaruumi sisenetakse ja sealt lahkutakse territoriaalse kehtivusega määratud riigi territooriumi kaudu.

(2) Välismaalane on kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni saabumise, seal viibimise ja sealt lahkumise puhul järgima viisaga määratud tingimusi.

§ 62. Viisa andmise tingimused
(1) Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud tingimustel.

(2) Pikaajalise viisa võib anda välismaalasele, kui:
1) tal on kehtiv reisidokument;
2) on tõendatud tema kavandatava Eestis viibimise eesmärk ja põhjus ning need on kooskõlas välismaalase Eestis ajutist viibimist reguleerivates õigusaktides sätestatuga;
3) on tõendatud, et tema majutus- ja viibimiskulud on Eestis viibimise ajal kaetud;
4) ta tõendab kavatsust lahkuda Eestist hiljemalt viibimisaja lõppemisel;
5) on tõendatud, et tema kulud tagasipöördumiseks oma päritolumaale või Eestist lahkumiseks mõnda teise riiki, kuhu tal on õiguslik alus siseneda, on kaetud, ja
6) tal on kehtiv tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise viisa kehtivusajal, mitmekordse viisa puhul esimese kavandatud viibimisaja lõppemiseni.

(3) Tervisekindlustuslepingut ei pea pikaajalise viisa puhul olema, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik või välismaalase ravikulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon või välislepingus sätestatud juhul.

§ 621. Viisa andmine seoses välismaalase lühiajalise Eestis töötamisega
(1) Kui välismaalane taotleb viisat lühiajaliseks Eestis töötamiseks, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud.

(2) Kui välismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele.

(21) Kui välismaalane viibib ja töötab Eestis käesoleva seaduse § 44 lõikes 33 nimetatud tingimustel, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa välismaalase Eestis viibimise ajaks, arvestades viisa andmise tingimusi.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

(3) Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud ja tal on ajutiseks Eestis viibimiseks seaduslik alus, siis võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

§ 622. Viisa andmine seoses välismaalase Eestisse õppima asumisega
(1) Eestisse õppima asumiseks võib välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

(2) Seoses Eestisse õppima asumisega võib viisa anda välismaalasele, kes on õppeasutusse vastu võetud.
[RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]

(3) Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, antakse viisa seoses Eestis õppima asumisega, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel kui nimetatud välismaalasele.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

(4) Kui välismaalane on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse ja tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

(5) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]

§ 623. Pikaajalise viisa taotluse õiguslik mõju
Kui välismaalane on taotlenud pikaajalist viisat käesoleva seaduse §-s 911 sätestatud korras, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 624. Viisa andmine seoses iduettevõtlusega
(1) Viisa iduettevõtlusega tegelemiseks võib anda, kui välismaalase Eestis viibimine on seotud iduettevõtte loomise või selle arendamisega Eestis. Iduettevõtlusega tegelemiseks võib välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa.

(2) Iduettevõte käesoleva seaduse tähenduses on tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule.

(3) Kui välismaalasele antakse viisa iduettevõtlusega tegelemiseks, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele.

(4) Kui välismaalasele antakse viisa iduettevõtlusega tegelemiseks, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda lühiajalise või pikaajalise viisa.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

§ 63. Viisa andmine piiripunktis
(1) Üldjuhul piiripunktis viisat ei anta.

(2) Piiripunktis võib anda lühiajalise viisa viisaeeskirjas sätestatud alustel ja tingimustel.

(3) Lennujaama transiidiviisat ja pikaajalist viisat piiripunktis ei anta.

§ 64. Teave viisa andmise kohta
Viisa andmise asjaolusid ega nendega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.

§ 641. Kutsuja kohustused
Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele viisa anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
[RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

2. alljaotis
Viisa andmisest keeldumine
§ 65. Viisa andmisest keeldumise alused
(1) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa andmisest keeldutakse viisaeeskirjas sätestatud alustel.

(2) Pikaajalise viisa andmisest keeldutakse, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;
5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
6) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele ja
7) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.

§ 66. Viisa andmisest keeldumise põhjendamine
(1) Viisa andmisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet.

3. jaotis
Viisaga määratud viibimisaja pikendamine ja pikendamisest keeldumine
§ 67. Viisaga määratud viibimisaja pikendamise tingimused
(1) Viisaga määratud viibimisaega (edaspidi käesolevas jaos viibimisaeg) üldjuhul ei pikendata.

(2) Lühiajalise viisaga ja lennujaama transiidiviisaga määratud viibimisaega pikendatakse viisaeeskirjas sätestatud alustel.

(3) Erandina võib pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendada kuni 90 päeva, kui on ilmnenud asjaolu, mis ei olnud enne viisa alusel Eestisse saabumist välismaalasele teada, või uus asjaolu, mis tekkis pärast viisa andmist ja välismaalase Eestisse saabumist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoluna, mis eeldab välismaalase jätkuvat Eestis ajutist viibimist või takistab tema Eestist lahkumist, käsitatakse vähemalt ühte järgmistest põhjustest:
1) vääramatu jõud (force majeure);
2) humaanne põhjus;
3) mõjuv ametialane põhjus ja
4) mõjuv isiklik põhjus.

(41) Pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendatakse lühiajaliseks Eestis töötamiseks tingimusel, et välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei ületa 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(42) Pikaajalise viisaga määratud viibimisaega pikendatakse iduettevõtlusega tegelemiseks tingimusel, et välismaalase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei ületa 548 päeva 730 järjestikuse päeva jooksul.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

(43) Kui välismaalase viisaga määratud viibimisaega pikendatakse käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel, võib pikendada välismaalase abikaasa, alaealise lapse ja täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikaajalise viisaga määratud viibimisaega samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasel.
[RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]

(5) Viisaga määratud viibimisaja pikendamisel kauemaks kui viisa kehtivusaeg, pikeneb viisa kehtivusaeg viisaga määratud viibimisaja lõppemiseni.

§ 68. Tervisekindlustusleping
(1) Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis ajutise viibimise ajal.

(2) Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema:
1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik;
2) kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga;
3) välislepingus sätestatud juhul või
4) kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon.

§ 681. Viibimisaja pikendamine seoses välismaalase lühiajalise Eestis töötamisega
(1) Kui välismaalane taotleb viisaga määratud viibimisaja pikendamist käesoleva seaduse § 67 lõike 41 alusel, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud.

(2) Kui välismaalase viibimisaega pikendatakse käesoleva seaduse § 67 lõike 41 alusel, võib pikendada välismaalase abikaasa, alaealise lapse ja täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikaajalise viisaga määratud viibimisaega samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 69. Viibimisaja pikendamise taotluse õiguslik mõju
Kui välismaalane on taotlenud viibimisaja pikendamist viisa kehtivusajal, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 70. Viibimisaja pikendamisest keeldumine
Viibimisaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) välismaalase suhtes esineb viisa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu;
2) viibimisaja pikendamise taotlus ei ole esitatud tähtaegselt;
3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või võltsitud dokumente;
4) välismaalane ei esita haldusorgani nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja tõendeid;
5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil või Eestis jätkuva viibimise eesmärgile;
6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;
7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele;
9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või
10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud.

§ 71. Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjendamine
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2) Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.

4. jaotis
Viisa kehtivus
1. alljaotis
Viisa kehtivuse lõppemine
§ 72. Ühekordse viisa kehtivuse lõppemine
(1) Ühekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel;
4) viisa tühistamisel või
5) viisa kehtetuks tunnistamisel.

(2) Ühekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalase Eestist lahkumisel;
4) viisa tühistamisel;
5) viisa kehtetuks tunnistamisel;
6) Eesti pädeva asutuse poolt elamisloa andmisel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 73. Mitmekordse viisa kehtivuse lõppemine
(1) Mitmekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel, kui viibimisaeg või kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel või
6) viisa kehtetuks tunnistamisel.

(2) Mitmekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Eestist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Eestist lahkumisel, kui viibimisaeg või viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel;
6) viisa kehtetuks tunnistamisel;
7) Eesti pädeva asutuse poolt elamisloa andmisel.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 74. Välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist ja lennujaama transiiditsoonist lahkumise kohustus
Hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks on välismaalane kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma.

2. alljaotis
Viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
§ 75. Viisa tühistamine ja kehtetuks tunnistamine
Viisa tühistamine ja viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine haldusmenetluse seaduse mõistes.

§ 76. Viisa tühistamine
(1) Viisa tühistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt algusest peale.

(2) Viisa tühistatakse, kui ilmneb, et selle andmise ajal ei olnud viisa andmise tingimused täidetud.

§ 77. Viisa kehtetuks tunnistamine
(1) Viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt otsuse tegemise hetkest alates.

(2) Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud.

§ 78. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alused
(1) Lühiajaline viisa ja lennujaama transiidiviisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks viisaeeskirjas sätestatud alustel.

(2) Pikaajaline viisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;
5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;
[RT I, 23.03.2011, 2 - jõust. 05.04.2011]
6) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele ja
7) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu;
8) välismaalane on esitanud selleks taotluse.
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 79. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjendamine
(1) Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast tühistamise ja kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2) Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.

§ 80. Välismaalase lahkumiskohustus
(1) Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral on Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibiv välismaalane kohustatud viivitamata Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkuma, kui välismaalasel puudub riigis ajutiseks viibimiseks või elamiseks seaduslik alus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lahkumiskohustus võidakse viivitamata sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.

5. jaotis
Viisamenetlus
1. alljaotis
Pädevus
§ 81. Eesti välisesinduses viisa andmise pädevus
Viisa andmise või andmisest keeldumise Eesti välisesinduses otsustab konsulaarametnik.

§ 82. Viisa andmise kooskõlastamine
(1) Konsulaarametnik on kohustatud viisa andmise kooskõlastama valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutustega.

(11) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud kooskõlastama Eestis viisa andmise valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusega.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(2) Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ei kooskõlasta viisa andmist, peab konsulaarametnik või Politsei- ja Piirivalveamet viisa andmisel oma otsust viisaregistris põhjendama.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

(3) Teavet viisa andmise kooskõlastamise kohta ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.

(4) Viisa andmise kooskõlastamine korraldatakse viisaregistri kaudu.

(5) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul kooskõlastatakse viisa andmine Schengeni konventsiooni liikmesriikidega.

§ 821. Eestis viisa andmise pädevus
Viisa andmise või andmisest keeldumise Eestis otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]

§ 83. Piiripunktis viisa andmise pädevus
Piiripunktis erandina viisa andmise või andmisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 84. Viibimisaja pikendamise pädevus
Viibimisaja pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 85. Viisa tühistamise pädevus
(1) Viisa tühistamise otsustab Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

(2) Eesti riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele kontrolljoonele saabunud välismaalase viisa tühistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 86. Viisa kehtetuks tunnistamise pädevus
Viisa tunnistab kehtetuks Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.

§ 87. Viisanõudest loobumise pädevus
Vabariigi Valitsus võib otsustada viisanõudest loobumise kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 539/2001, milles loetletaks