Seadused

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 13.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2020
Avaldamismärge: RT I, 03.01.2019, 2

Riikliku pensionikindlustuse seadus1

Vastu võetud 05.12.2001
RT I 2001, 100, 648
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
§ 2. Riikliku pensioni mõiste

Käesoleva seaduse alusel makstav riiklik pension on solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 3. Pensionikindlustatu

Pensionikindlustatu on isik:
1) kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa;
2) kellel vastavalt käesolevale seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile.
§ 4. Õigus saada riiklikku pensioni

(1) Käesolevas seaduses sätestatud tingimustel määratakse riiklik pension ja seda makstakse:
1) Eesti alalisele elanikule;
2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele;
3) käesolevas seaduses sätestatud erisusi arvestades isikule, kes elab välisriigis, millega Eestil puudub välisleping.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(11) Isikul, kelle elukoht on lisaks Eestile välisriigis, on õigus riiklikule pensionile käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega võrdsetel tingimustel, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

(2) Käesoleva seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel.

(3) Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut.

(4) Kui isik elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, määratakse ja makstakse välislepingu kohaldamisalas olevaid pensione välislepingu alusel.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

(5) Isikule, kellele on määratud pension välislepingu alusel, ei määrata lepingu kohaldamisalas olevat pensioni enam käesoleva seaduse alusel.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]
§ 5. Riikliku pensioni liigid

Käesolev seadus sätestab järgmised riikliku pensioni liigid:
1) vanaduspension;
2) [kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) toitjakaotuspension;
4) rahvapension.
§ 6. Õigus valida pensioniliik

Isikule, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 sätestatud juhul.
2. peatükk VANADUSPENSION
§ 7. Õigus vanaduspensionile

(1) Õigus vanaduspensionile on isikul:
1) kes on saanud 65-aastaseks ja
[RT I 2010, 18, 97 - jõust. 01.01.2017]
2) kellel on 15 aastat Eestis omandatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud pensionistaaþi.

(11) Vanaduspensioniea järkjärguliseks tõstmiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1953.–1960. aastal sündinud isikutel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
Sünniaasta



Vanus

1953

63 a

1954

63 a 3 kuud

1955

63 a 6 kuud

1956

63 a 9 kuud

1957

64 a

1958

64 a 3 kuud

1959

64 a 6 kuud

1960

64 a 9 kuud

[RT I 2010, 18, 97 - jõust. 01.01.2017]

(2) Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ea saabumist 1944.–1952. aastal sündinud naistel alljärgnevalt sätestatud vanuses:
Sünniaasta



Vanus

1944

58 a 6 kuud

1945

59 a

1946

59 a 6 kuud

1947

60 a

1948

60 a 6 kuud

1949

61 a

1950

61 a 6 kuud

1951

62 a

1952

62 a 6 kuud

(21) Vanaduspensionieana mõistetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 11 ja 2 sätestatud vanust, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2010, 18, 97 - jõust. 01.01.2017]

(22) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaaþi nõuet ühe aasta võrra iga kolme täisaasta kohta, mil tal oli tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(3) Vanaduspension määratakse eluajaks.
§ 8. Edasilükatud vanaduspension

(1) Edasilükatud vanaduspension on vanaduspension, mis on määratud käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieast (edaspidi vanaduspensioniiga) hilisemas vanuses.
[RT I 2010, 18, 97 - jõust. 16.05.2010]

(2) Isikul on õigus edasilükatud vanaduspensionile mis tahes ajal pärast vanaduspensionile õiguse tekkimist.

(3) Edasilükatud vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, suurendades pensioni 0,9 protsendi võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.

(4) Edasilükatud vanaduspension määratakse eluajaks.

(5) Edasilükatud vanaduspensioni ei määrata isikule, kellele on määratud riiklik pension (välja arvatud toitjakaotuspension või rahvapension toitja kaotuse alusel) käesoleva seaduse või mõne muu seaduse alusel.
§ 9. Ennetähtaegne vanaduspension

(1) Isikul, kellel on vanaduspensioni määramiseks nõutav käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud pensionistaaþ, on õigus ennetähtaegsele vanaduspensionile kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

(2) Ennetähtaegne vanaduspension arvutatakse vanaduspensioni arvutamiseks käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras, vähendades pensioni 0,4 protsendi võrra iga kuu ja sellest lühema perioodi eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.

(3) Pensioni vähendamist 0,4 protsendi võrra rakendatakse ka juhul, kui vanaduspensionieani on jäänud vähem kui üks kalendrikuu.

(4) Kui ennetähtaegse vanaduspensioni suuruse arvutamisel lähtutakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikele 6 rahvapensioni määrast, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud vähendamist rahvapensioni määrale.

(5) Ennetähtaegne vanaduspension määratakse eluajaks.

(6) Täiendava pensionistaaþi omandamisel arvutatakse ennetähtaegse vanaduspensioni suurus ümber käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras.

(7) Ennetähtaegset vanaduspensioni ei arvutata ümber vanaduspensioniks (§ 7) või soodustingimustel vanaduspensioniks.
§ 10. Soodustingimustel vanaduspension

(1) Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on järgmistel isikutel, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaþ:
1) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last, – viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
2) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last, – kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
3) emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, – üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist;
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
4) [kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]
5) [kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]
6) hüpofüsaarse kääbuskasvuga isikul – 45-aastaselt.

(2) Kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks.

(3) Kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, määratakse soodustingimustel vanaduspension mõlemale, lähtudes iga isiku enda vanaduspensionieast. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud aastad, mille võrra on õigus enne vanaduspensioniikka jõudmist soodustingimustel vanaduspensionile, jaotatakse võrdselt mõlema isiku vahel.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

(4) Soodustingimustel vanaduspension määratakse eluajaks.
§ 11. Vanaduspensioni suurus

(1) Vanaduspension koosneb kolmest osast:
1) baasosast;
2) staaþiosast, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaþi aastate (§ 28) ja aastahinde korrutisega;
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
3) kindlustusosast, mille suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute (§ 12) summa ja aastahinde korrutisega.
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

(2) Pensioni aastahinne on ühe pensioniõigusliku staaþi aasta ja kindlustusosaku 1,000 rahaline väärtus.
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

(3) Kui pensioni taotlejal ei ole pensionikindlustusstaaþi (§ 30), määratakse pension lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud osade alusel.

(4) Kui pensioni taotlejal ei ole pensioniõiguslikku staaþi, määratakse pension käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud osade alusel.

(5) Kindlustusosaku ja kindlustusosa arvutamise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

(51) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud puuduv töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension;
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaþi korral.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(52) Isikul, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline töövõime, on vanaduspension suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud vanaduspension;
2) 60 protsenti vanaduspensionist 30-aastase pensioniõigusliku staaþi korral.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(6) Isikule, kelle vanaduspensioni suurus osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse vanaduspensioni rahvapensioni määras.
§ 12. Pensionikindlustatu kindlustusosak
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

(1) Pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks liidetakse pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega antud kalendriaastal.
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

(2) Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu kohta vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 10 kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja mille kohta peetakse arvestust sotsiaalkaitse infosüsteemis. Seejuures võetakse aluseks:
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
1) sotsiaalmaksu maksja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks. Sama seaduse § 2 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul – arvestatud sotsiaalmaks, välja arvatud sotsiaalmaks töötukindlustushüvitiselt;
2) riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliidu poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõigetes 1–12 sätestatud juhtudel – arvestatud sotsiaalmaks;
[RT I, 10.01.2014, 2 - jõust. 20.01.2014]
3) füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 ja §-s 61 sätestatud juhtudel – makstud sotsiaalmaks.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

(21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võetakse riikliku pensionikindlustuse osana pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamisel arvesse ka summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta riikliku pensionikindlustuse vahenditesse vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.03.1968, lk 1–7) (edaspidi nõukogu määrus). Eelnimetatud summade laekumist ja nende üle arvestuse pidamist reguleeriva korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]

(3) Käesolevas seaduses käsitletav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa määr on 20 protsenti.

(4) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja riikliku pensionikindlustuse osa summad ümardatakse sendi täpsusega.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
§ 13. Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus

(1) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse leidmisel võetakse aluseks sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmed isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kohta kalendriaastal.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(2) Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 20. märtsil ning seda rakendatakse pensioni määramisel ja ümberarvutamisel tähtajaga alates 1. aprillist.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017; käesoleva seaduse § 13 lõigete 3 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrused kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.]

(4) Kui pension määratakse algtähtajaga enne 1. aprilli, võetakse pensioni arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse kinnitatud sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestuslik keskmine suurus.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(5) Vabariigi Valitsus kinnitab järgmise kalendriaasta sotsiaalkaitse infosüsteemi kantava isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa arvestusliku keskmise suuruse hiljemalt kümme kalendripäeva enne kalendriaasta algust.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017; käesoleva seaduse § 13 lõigete 3 ja 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrused kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.]
3. peatükk TÖÖVÕIMETUSPENSION
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 14. – § 19. [Kehtetud - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
4. peatükk TOITJAKAOTUSPENSION
§ 20. Õigus toitjakaotuspensionile

(1) Õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.

(2) Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on:
1) toitja laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks (statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
2) toitja vanem, kes on vanaduspensionieas või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) toitja mittetöötav lesk, kes on rase (alates 12. rasedusnädalast);
4) toitja lesk, kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime või kes on vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
5) toitja lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või kellel on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt 25 aastat;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
6) mittetöötav toitja lapse vanem või eestkostja, kes kasvatab toitja kuni kolmeaastast last oma perekonnas.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel on õigus toitjakaotuspensionile samuti:
1) lapsel, kelle vanema abikaasa või kasuvanem on surnud ja kes ei saa elatist oma vanemalt;
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
2) isikul, kes on last vanema abikaasana või kasuvanemana kasvatanud ja ülal pidanud vähemalt kaheksa aastat.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikule määratakse toitjakaotuspension, kui toitjal oli surma päevaks pensionistaaþ, mis oleks olnud vajalik temale vanaduspensioni (§ 7) määramiseks, või järgmine vanusele vastav Eestis omandatud pensionistaaþ:
Vanus aastates Nõutav pensionistaaþ aastates

25–26

1

27–28

2

29–30

3

31–32

4

33–35

5

36–38

6

39–41

7

42–44

8

45–47

9

48–50

10

51–53

11

54–56

12

57–59

13

60–64

14

[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(41) Toitjakaotuspensioni määramiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud pensionistaaþi nõuet ei ole, kui toitja suri Eesti õigusaktide alusel tuvastatud tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikule, kelle toitja vanus surma päeval oli kuni 24 aastat, määratakse toitjakaotuspension, kui toitja oli elanud Eestis käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne surma või kui toitjal oli vähemalt ühe aasta pikkune Eestis omandatud pensionistaaþ.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(6) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, mil käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isikud vastavad selle pensioni saamise tingimustele.

(61) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud isikute õppimist tõendatakse andmetega, mille allikas on Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteem, või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga. Andmete lahknevuse korral lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetest.
[RT I 2006, 49, 370 - jõust. 20.11.2006]

(62) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel makstakse toitjakaotuspensioni kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(7) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(8) Toitjakaotuspensioni käesoleva seaduse alusel ei määrata ning määratud toitjakaotuspensioni maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 21. Toitjakaotuspensioni arvutamine

(1) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetakse suurem järgmistest vanaduspensionidest:
1) toitja surmapäevani omandatud pensioniõigusliku staaþi ja kindlustusosakute summa alusel käesoleva seaduse § 11 sätete kohaselt arvutatud vanaduspension;
[RT I, 10.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
2) vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaþi korral.

(2) Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud pensionist järgmistes määrades:
1) ühele perekonnaliikmele 50 protsenti;
2) kahele perekonnaliikmele 80 protsenti;
3) kolmele või enamale perekonnaliikmele 100 protsenti.
[RT I 2004, 16, 120 - jõust. 01.04.2004]
5. peatükk RAHVAPENSION
§ 22. Õigus rahvapensionile

(1) Õigus rahvapensionile on:
1) vanaduspensioniealiseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist;
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
2) [kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaþi puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne surma;
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
4) vanaduspensioniikka jõudnud isikul, kellele maksti käesoleva seaduse § 60 lõike 1 alusel endises suuruses säilitatud pensioni kuni määratud tähtajani.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(2) Rahvapension määratakse järgmiseks tähtajaks:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele eluajaks;
2) [kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele ajaks, mil nad vastavad käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud tingimustele.

(3) Rahvapensioni ei määrata ning määratud rahvapensioni maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi pensioni.
§ 23. Rahvapensioni suurus

Rahvapension arvutatakse järgmistes määrades:
1) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele 100 protsenti rahvapensioni määrast;
2) [kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul kolme või enama perekonnaliikme korral 100 protsenti, kahe perekonnaliikme korral 80 protsenti ja ühe perekonnaliikme korral 50 protsenti rahvapensioni määrast.
[RT I 2004, 16, 120 - jõust. 01.04.2004]
§ 231. Üleminek rahvapensionilt töövõimetuspensionile
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
6. peatükk PENSIONILISAD
§ 24. Õigus pensionilisale

(1) Käesoleva seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad:
1) Vabadussõjast osavõtnule ja tema lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast;
2) [kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]
3) II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast.

(11) Käesoleva seaduse alusel määratud vanaduspensionile ja käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatud toitjakaotuspensionile arvutatakse juurde järgmine pensionilisa:
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
1) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]
11) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde suuruses;
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]
2) vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere vanemale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

(2) [Kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]

(3) Kui isikul on õigus mitmele käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud pensionilisale, määratakse talle üks pensionilisa tema valikul.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

(4) Kui isikul on õigus mitmele käesolevas paragrahvis loetletud pensionilisale, makstakse talle samal ajal kõiki pensionilisasid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud pensionilisa ei maksta, kui sama lapse kohta on arvestatud käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 12 alusel pensioniõiguslikku staaþi.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 2 nimetatud pensionilisa ei maksta, kui sama lapse kohta on tehtud kogumispensionide seaduse §-s 10 sätestatud täiendavaid sissemakseid 36 kuu eest. Kui täiendavaid sissemakseid on tehtud vähem kui 36 kuu eest, makstakse käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 2 nimetatud pensionilisa proportsionaalselt nende kuude arvu järgi, mille eest ei ole täiendavaid sissemakseid tehtud.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

(7) Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust pensionilisale kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta teise isiku kasuks.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
[RT I, 10.11.2017, 14 - jõust. 08.11.2017 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lg-d 7 ja 8 ning § 28 lg 2 p 12 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles need ei võimalda täiendavat pensioniõiguslikku staaþi jagada § 28 lg 2 p-s 12 nimetatud isikute vahel olukorras, kus mõlemad isikud vastavad sättes esitatud täiendava pensioniõigusliku staaþi saamise eeldustele, kuid nad ei jõua selle omavahelises jagamises kokkuleppele.]

(8) Kui üks käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut ja mõlemal isikul on õigus pensionilisale, jaotatakse pensionilisa võrdselt mõlema vanema vahel.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka juhul, kui mitmel isikul on õigus taotleda sama lapse kohta pensioniõigusliku staaþi arvestamist käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punkti 12 alusel või pensionilisa käesoleva paragrahvi lõike 11 punkti 1 alusel.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

(10) Pensionilisa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
7. peatükk RIIKLIKU PENSIONI ÜMBERARVUTAMINE JA INDEKSEERIMINE
§ 25. Riikliku pensioni ümberarvutamine

(1) Määratud riiklik pension arvutatakse ümber:
1) sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud eelmise aasta isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel – kord aastas alates 1. aprillist;
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
2) pensioni vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest päevast;
3) pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud juhul, – avalduse esitamise päevast, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud ühe kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest. Avalduse hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.

(2) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 26. Riikliku pensioni indekseerimine

(1) Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse käesoleva seaduse alusel arvutatud riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indekseerimine toimub käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]

(11) Indeksi arvutamisel korrutatakse tarbijahinnaindeksi aastane kasv 0,2-ga ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 0,8-ga ning saadud korrutised liidetakse.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]

(2) Tarbijahinnaindeksi aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest.

(3) Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv leitakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusumma jagamisel üle-eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kogusummaga, lähtudes Rahandusministeeriumi andmetest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kohta.

(4) Tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastast kasvu väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.

(5) Riiklikku pensioni ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

(51) Vabariigi Valitsus võib kinnitada indeksi väärtuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust madalamana, kui:
1) sama aasta eeldatav sisemajanduse koguprodukti reaalkasv on negatiivne või
2) käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 toodud riikliku pensionikindlustuse kulude ja sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava eeldatava laekumise vahe on suurem kui 1% sama aasta eeldatavast sisemajanduse koguproduktist.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

(52) Vabariigi Valitsus lisab või tasaarvestab koos uue indeksi väärtuse kinnitamisega tõstmata või vähendamata jäänud indeksi osa viie aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 või 51 rakendamisest arvates.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

(6) Vabariigi Valitsus kinnitab indeksi väärtusega vähemalt 1,000 ja käesoleva paragrahvi lõike 52 alusel lisada või tasaarvestada jääva indeksi osa hiljemalt jooksva aasta 20. märtsiks.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

(7) Kalendriaasta 1. aprilliks arvutab Sotsiaalkindlustusamet rahvapensioni määra, pensioni baasosa ja aastahinde uued väärtused järgmiselt:
1) rahvapensioni määr korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga;
2) pensioni baasosa korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 1,1;
3) pensioni aastahinne korrutatakse läbi käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga, mille kasvuosa on eelnevalt läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]

(8) Vabariigi Valitsus koostab iga viie aasta järel analüüsi käesolevas seaduses sätestatud riiklike pensionide arvutamise aluste mõjust pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 sätestatud riikliku pensioni indeksi arvutamise metoodika ja indeksi kohaldamise tingimuste muutmiseks.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]
8. peatükk PENSIONISTAAÞ
§ 27. Pensionistaaþ

(1) Pensionistaaþ on aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega.

(2) Pensionistaaþ jaguneb järgmiselt:
1) pensioniõiguslik staaþ, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini;
2) pensionikindlustusstaaþ, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist.

(3) Pensioniõigusliku staaþi tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaþi perioodide arvestamise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

(4) Pensionistaaþi arvestamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 28. Pensioniõigusliku staaþi hulka arvatava tegevuse aeg

(1) Pensioniõigusliku staaþi hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

(2) Pensioniõigusliku staaþi hulka arvatakse samuti:
1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aeg alates loometegevuse algusest. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud isikute loometegevuse aeg staaþi hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
2) teenistusaeg Eesti kaitseväes ning kooskõlas kaitseväeteenistuse seadusega selle teenistusega võrdsustatud teenistusaeg, samuti teenistusaeg Siseministeeriumi süsteemis;
3) [kehtetu - RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]
4) õpiaeg kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis või nendega võrdsustatud õppevormides;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
5) Eesti Vabariigi diplomaadi abikaasal välisesinduses oleku aeg;
6) Eesti Vabariigi presidendi mittetöötaval abikaasal presidendi ametivolituste aeg;
7) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi eest hoolitsemise aeg ning emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või lapse tegelikul hooldajal väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
8) riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolituses osalemise aeg;
9) töötamise aeg kirikus (koguduses) või muus registreeritud usuorganisatsioonis. 1991. aasta 1. jaanuarist arvatakse nimetatud töötamise aeg staaþi hulka juhul, kui maksti sotsiaalmaksu;
10) töötamise aeg talus enne talu likvideerimist, kolhoosi, sovhoosi või mujale tööle asumist, kui isik oli vähemalt 14 aastat vana;
11) töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu maksude maksmisest vabastatud;
12) vanemal või vanema abikaasal või eestkostjal või hoolduspere vanemal kaks aastat iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat;
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]
13) [kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]
14) töötamise aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu;
15) aeg, mil töötaja või käesoleva paragrahvi punktis 14 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtja oli ajutiselt töövõimetu;
16) kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg.
[RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]

(21) Isikud lepivad kokku, kelle pensioniõigusliku staaþi hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud aeg. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, kuid mõlemal on õigus arvata nimetatud aeg pensioniõigusliku staaþi hulka, jaotatakse see võrdselt mõlema vanema vahel.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

(3) Sooduskorras arvatakse Eestis omandatud pensioniõigusliku staaþi hulka:
1) [kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]
2) [kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]
3) [kehtetu - RT I 2003, 88, 589 - jõust. 01.01.2004]
4) pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg kahekordselt;
5) 1944. aasta oktoobris või novembris Saaremaalt Sõrve poolsaarelt Saksamaale sunniviisiliselt ümberasustatud isiku puhul aeg alates ümberasustamisest kuni Eestisse elama asumiseni, kuid mitte kauem kui 1946. aasta 31. detsembrini, kolmekordselt.

(4) Pensioniõigusliku staaþi hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaþi ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaþi eest pensioni.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(5) Pensioniõigusliku staaþi hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaþi ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaþi eest pensioni.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]
§ 281. Pensioniõigusliku staaþi tõendamine

(1) Pensioniõiguslikku staaþi tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaþi tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaþi tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest.

(2) Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaþi kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole.
[RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
§ 29. Pensioniõigusliku staaþi arvestamine

(1) Pensioniõigusliku staaþi kohta peetakse arvestust päeva täpsusega.

(2) Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaþ täisaastaks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaþ jäetakse arvestamata.

(3) Vanadus- või toitjakaotuspensionile õigust andva pensionistaaþi nõude täitmise kindlakstegemisel lähtutakse ümardamata pensioniõiguslikust staaþist.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 30. Pensionikindlustusstaaþi arvestamine

(1) Üks aasta pensionikindlustusstaaþi arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

(2) Pensionikindlustusstaaþi arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

(3) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt sotsiaalmaksuseaduse § 61 alusel makstav sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa võetakse pensionikindlustusstaaþi arvestamisel arvesse samaväärselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa tasumisega töötasu alammääralt.
[RT I, 02.07.2012, 8 - jõust. 01.08.2012]

(4) Pensionikindlustusstaaþi arvutamisel võetakse arvesse summad, mis on laekunud pensionikindlustatu kohta Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemist käesoleva seaduse § 12 lõikes 21 nimetatud nõukogu määruse alusel.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]
9. peatükk RIIKLIKU PENSIONI TAOTLEMINE, MÄÄRAMINE JA MAKSMINE
§ 301. Isiku teavitamine vanaduspensioni õigusest

(1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas seaduses sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. Sotsiaalkindlustusamet edastab vanaduspensioniõiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressile või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse kohta, andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses;
2) isiku isikustatud sotsiaalmaksu andmed;
3) andmed isiku pensioniõigusliku staaþi kohta;
4) andmed isikule pensioni määramise ja maksmise kohta.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.07.2017]
§ 31. Riikliku pensioni taotlemine

(1) Riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse Sotsiaalkindlustusametile.

(11) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(12) Välisriigis elav või välisriiki elama asuv isik, kes soovib varem määratud pensioni maksmist välisriiki, esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2) Pensioniavaldusele kantakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, elukoha ja kontaktandmed, andmed taotletava pensioni liigi kohta, andmed välisriigist pensioni saamise ja töötamise kohta, andmed lapse kasvatamise ja hooldamise kohta, märge otsuse teatavakstegemise ja pensioni väljamaksmise viisi kohta, andmed isiku pensioniõiguslikku staaþi tõendavate dokumentide kohta, avalduse esitamise kuupäev ja kinnitus pensioniavalduse esitamise kohta.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(3) Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal Sotsiaalkindlustusamet võtab vastu pensioniavalduse.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(4) Kui pensioniavaldus on saadetud posti teel, loetakse riikliku pensioni taotlemise päevaks pensioniavalduse lähtekohas postitamise kuupäev.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(5) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

(6) Sotsiaalkindlustusamet osutab pensioni taotlejale vajaduse korral abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel.

(7) Sotsiaalkindlustusamet edastab teisele lepingupoolele Eesti Vabariigis elava isiku terviseandmed, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tuvastamist ja töövõimetuspensioni määramist teiselt lepingupoolelt kahepoolse välislepingu alusel.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud terviseandmete edastamiseks isiku nõusolekul on arstiõppe läbinud isikul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele järgmistele andmetele:
1) andmed andmete esitaja kohta;
2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimise kohta;
3) andmed ravimite kohta.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isiku tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]
§ 32. Riikliku pensioni määramine

(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb riikliku pensioni määramise või sellest keeldumise otsuse 15 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase pensioniavalduse esitamisest.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(2) Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast. Varasemast tähtajast määratakse pension järgmistel juhtudel:
1) vanaduspension pensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lõige 1 või 2 või § 10 lõige 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates;
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(21) Kui pensionitaotleja esitab pensioniavalduse enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, kuid mitte varem kui kuus kuud enne vanaduspensioniikka jõudmise päeva, siis määratakse vanaduspension pensioniõiguse tekkimise päevast.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(3) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(4) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 33. Pensionikomisjon
[Kehtetu - RT I, 06.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2013]
§ 34. Pensioni määramise otsus
[Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
§ 35. Pensionitunnistus

Pensionärile antakse pensionitunnistus, mille andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
§ 36. Riikliku pensioni maksmine

(1) Käesoleva seaduse alusel saadavat rahalist hüvitist makstakse iga kuu jooksva kuu eest sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, välja arvatud posti teel kojukandega Eestis makstud riiklik pension, mille kulud kannab pensionär.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(11) Välisriigis elava isiku kirjaliku avalduse alusel võib pensioni maksta üks kord kvartalis või üks kord poolaastas tagantjärele.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(3) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(4) Hoolekandeasutuses viibivale alaealisele määratud riiklik pension kantakse panka lapse isiklikule arvele.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

(5) Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:
1) [kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
2) [kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
3) vanaduspensioniealine isik.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(6) Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes Sotsiaalkindlustusamet lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teeb. Sotsiaalkindlustusamet teeb lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse 10 tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]
§ 37. Riikliku pensioni üldsumma

Riikliku pensioni maksmisel lähtutakse riikliku pensioni üldsummast, mille moodustab isikule määratud riiklik pension koos pensionilisa või suurendusega.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 38. Pensionisummade ümardamine

Riikliku pensioni maksmisel ja pensionist tasaarvestatava summa arvutamisel ümardatakse summa sendi täpsusega.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
§ 39. Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend

Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
§ 391. Pensioni maksmist mõjutavad asjaolud

(1) Isik on kohustatud kümne päeva jooksul alates asjaolude tekkimisest teatama Sotsiaalkindlustusametile kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludeks on:
1) tööle asumine kutsealal, ametikohal, tootmisalal või tööl, mis toob kaasa eriseaduse alusel makstava pensioni maksmise peatamise või lõpetamise;
2) välisriiki elama asumine;
3) välisriigis elava isiku elukoha andmete muutumine;
4) välisriigis tööle asumine, kui pensioni maksmise peatamine või lõpetamine sõltub töötamisest;
5) toitjakaotuspensioni korral ka välisriigis õppima asumine, akadeemilisele puhkusele jäämine ja õpingute katkestamine ning välisriigi poolt vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni määramine;
6) muu asjaolu.

(3) Sotsiaalkindlustusametil on pensioni määramisel, ümberarvutamisel ja maksmisel lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele õigus lähtuda ka muudest temale teadaolevatest andmetest, mis toovad kaasa pensioni maksmise peatamise või lõpetamise või pensioni suuruse muutumise.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 40. Vaidluste lahendamine

(1) Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti haldusaktiga, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama, või vahetult pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Sotsiaalkindlustusamet võib vaiete lahendamiseks moodustada komisjone, kaasates vajadusel eksperte. Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(2) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(3) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
10. peatükk RIIKLIKU PENSIONI ARVUTAMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE ERISUSED
§ 41. Toitjakaotuspensioni määramine ja maksmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud perekonnaliikmetele ja nendega võrdsustatud isikutele, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral, määratakse ühine pension.

(2) Perekonnaliikme avalduse alusel eraldatakse toitjakaotuspensionist või toitja kaotuse alusel makstavast rahvapensionist tema osa ja makstakse see talle eraldi välja.

(3) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma puhul või käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 sätestatud juhul määratud toitjakaotuspension või rahvapension 12 kuuks.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(4) Alla 18-aastasel või alla 24-aastasel orvul, kes õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega, või sellest east vanemal orvul, kui tal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks (statsionaarses õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist, on õigus saada, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ja § 23 punkti 3 sätteid, samaaegselt kahte toitjakaotuspensioni või kahte rahvapensioni või nii toitjakaotuspensioni kui ka rahvapensioni sõltuvalt tema vanemate pensionistaaþist.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 42. Riikliku pensioni arvutamise ja maksmise erisused pensioniõiguse tekkimisel vastavalt välislepingule

(1) Isikule, kellel puudub riikliku pensioni määramiseks nõutav Eestis omandatud pensionistaaþ, kuid kellel tekib õigus riiklikule pensionile välislepingu alusel, arvutatakse riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse isikule, kes elab lepinguriigi territooriumil.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2) Vanaduspensioni puhul arvutatakse esmalt vanaduspensioni teoreetiline suurus, mille puhul võetakse arvesse kõik Eestis ja lepinguosalises riigis omandatud pensionistaaþid nii, nagu need oleksid täitunud Eestis. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaþi aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaþi aastate arvuga.
[RT I 2006, 49, 370 - jõust. 20.11.2006]

(3) [Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(4) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks võetava vanaduspensioni teoreetiline suurus leitakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud korras. Vanaduspensioni tegeliku suuruse saamiseks korrutatakse vanaduspensioni teoreetiline suurus Eestis omandatud pensionistaaþi aastate arvuga ja jagatakse kõikides lepinguosalistes riikides, kaasa arvatud Eestis, omandatud summaarse pensionistaaþi aastate arvuga. Toitjakaotuspension arvutatakse käesoleva lõike alusel arvutatud vanaduspensioni tegelikust suurusest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 2.
[RT I 2006, 49, 370 - jõust. 20.11.2006]

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanaduspensionide kogusumma koos Eesti poolt makstavate pensionidega osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse isikule tema avalduse alusel rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2017 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

(51) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(6) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(7) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(8) [Kehtetu - RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 421. Vanaduspensioni arvutamine ja maksmine tööle asumisel Euroopa ühenduste institutsiooni

(1) Euroopa ühenduste institutsiooni tööle asumisel korraldab Sotsiaalkindlustusamet pensionikindlustatule vanaduspensioni arvutamise, selle summeerimise ja kogusumma Euroopa ühenduste institutsiooni pensioniskeemi kandmise vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 21 alusel kehtestatud korrale.

(2) Kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionisumma ülekandmisega, kaetakse riigieelarvest.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]
§ 422. Riikliku pensioni määramise ja maksmise erisused välisriigis elamise korral

(1) Isikule, kellel tekib õigus pensionile käesoleva seaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades järgmisi erisusi:
1) ennetähtaegne vanaduspension ja soodustingimustel vanaduspension määratakse ja makstakse välisriiki isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka;
2) välisriiki ei määrata ega maksta rahvapensioni ega töövõime vähenemisega seotud pensione;
3) riikliku pensioni määramisel ja maksmisel ei arvestata isiku pensioniõigusliku staaþi hulka käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud tegevuse aega endise NSV Liidu territooriumil;
4) pensionäri ülalpeetavatele käesoleva seaduse § 46 lõike 4 alusel pensioni ei määrata, kui pensionär viibib välisriigis käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1–3 sätestatud põhjustel ja ta ei ole jõudnud vanaduspensioniikka.

(2) Kui käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud tegevuse aeg on välisriigis elava isiku pensioniõigusliku staaþi hulka juba arvatud, arvutatakse tema pension ümber vastavalt käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktile 2.

(3) Isikule, kellel tekib õigus pensionile eriseaduse alusel, määratakse ja makstakse pension välisriiki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi ja korda ning järgmisi erisusi:
1) eriseaduses sätestatud pensioni, välja arvatud toitjakaotuspensioni, makstakse isikule, kes on jõudnud vanaduspensioniikka;
2) välisriigis elavale isikule ei määrata ega maksta välisriiki töövõime vähenemisega seotud pensione, välja arvatud töövõime vähenemisega seotud pensione, mille maksmist jätkatakse vanaduspensionieas.

(4) Isikule, kes elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud välislepingu, ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi välislepingu kohaldamisalas olevate pensionide määramisel ja maksmisel.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

(5) Kui välisriigis elavale isikule on riiklik pension määratud käesoleva paragrahvi alusel enne selle paragrahvi lõikes 4 nimetatud välislepingu jõustumist, kohaldatakse talle alates selle jõustumisest välislepingut. Määratud riiklik pension arvutatakse pensioni ümberarvutamist tingivate asjaolude tekkimisel ümber alates välislepingu jõustumise päevast.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 423. Riikliku pensioni peatamine välisriiki elama asumise korral

(1) Pensioni, välja arvatud toitjakaotuspensioni maksmine peatatakse, kui isik, kellele on määratud pension enne vanaduspensioniikka jõudmist, asub elama välisriiki.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule jätkatakse pensioni maksmist pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse esitamist alates vanaduspensioniikka jõudmise päevast või päevast, millal isik vastab ühele käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustest. Välisriigis elatud aja eest pensioni tagasiulatuvalt ei maksta.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 424. Välisriigis elava pensionäri kohustus esitada elusoleku tõend

(1) Välisriigis elav pensionär esitab Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks elukohariigi ametiasutuse või Eesti Vabariigi välisesinduse kinnitatud kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta.

(2) Välisriigis elav pensionär ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tõendit esitama, kui:
1) ta esitab Sotsiaalkindlustusametile elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi;
2) tema elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud leping pensionäride kohta käivate andmete vahetamiseks.

(3) Ettenähtud tähtpäevaks elusoleku tõendi esitamata jätmise korral peatatakse pensioni maksmine alates jooksva aasta 1. aprillist. Kui pensionär on varem esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumendi, peatatakse tema pension jooksvalt vastavalt tõendi kehtivusajale. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest.

(4) Elusoleku tõendi andmekoosseis kehtestatakse käesoleva seaduse § 39 alusel kehtestatud määrusega.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]
§ 43. Riikliku pensioni maksmine töötamise korral

(1) Toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikutele töötamise korral ei maksta, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

(11) Ennetähtaegset vanaduspensioni käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta.

(2) Käesoleva seaduse mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana.

(3) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 ning käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikute töötamist tõendatakse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registri andmetega.
[RT I, 16.04.2014, 3 - jõust. 01.07.2014]
§ 44. Riikliku pensioni maksmine volikirja alusel

(1) Volikirja alusel makstakse riiklikku pensioni volikirja kehtivuse ajal.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]

(2) Volikiri peab olema tõestatud notariaalselt või statsionaarse raviasutuse juhi poolt, kus pensionär on ravil.

(3) Kui volikirjas pole kehtivusaega märgitud, kehtib see ühe aasta jooksul tõestamise päevast arvates.

(4) Kui volikirja tõestab statsionaarse raviasutuse juht, kehtib see ühekordsena kuni kuue kuu jooksul saamata jäänud pensioni väljavõtmiseks.
[RT I 2008, 48, 264 - jõust. 23.11.2008]
§ 45. Saamata jäänud pension

(1) Kui posti teel makstav pension on välja võtmata vähemalt kaks kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 või §-s 4 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(2) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(3) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(4) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(5) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
§ 46. Riikliku pensioni maksmine pensionäri kohtuliku karistamise korral

(1) Kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(2) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks riikliku pensioni maksmine. Pension makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(3) Kui kohus määrab pensionäri suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise, makstakse nimetatud sundravi kohaldamise ajal pensioni pooles rahvapensioni määras, kuid mitte rohkem kui isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruses.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 01.01.2018]

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud pensionäril on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 loetletud ülalpeetavaid, makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses:
1) ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist;
2) kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist;
3) kolme ja enama ülalpeetava puhul 75 protsenti pensionist.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel makstav pension ületab isikule määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud pensioni suuruse, makstakse pensioni määratud, ümberarvutatud ja indekseeritud suuruses.
[RT I 2002, 53, 338 - jõust. 01.07.2002]
§ 461. Pensioni maksmise peatamine isiku kadumise korral

(1) Kui pensionär on teadmata kadunud või ta on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale, peatatakse pensioni maksmine ühe kuu möödudes alates politseilt vastava teabe saamisest.

(2) Pensionäri asukoha tuvastamisel makstakse pension tagantjärele välja alates pensioni maksmise peatamisest. Pensioni ei maksta tagantjärele välja, kui isik on kuulutatud tagaotsitavaks põhjusel, et ta hoiab vangistuse kandmisest kõrvale.

(3) Kui isik on teadmata kadunud ja tema ülalpeetavatel on tekkinud käesoleva seaduse § 20 lõike 5 alusel õigus toitjakaotuspensionile, vähendatakse temale tagantjärele väljamakstavat pensioni ülalpeetavatele makstud toitjakaotuspensioni võrra.
[RT I, 22.06.2016, 1 - jõust. 02.07.2016]
§ 47. Tasaarvestamine riiklikust pensionist
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras võib riiklikust pensionist teha tasaarvestamisi üksnes:
1) täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel;
2) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enammakstud pensionisummade või üksi elava pensionäri toetuse sissen